Veebruaris jõuavad apteekidesse turvaelementidega ravimid, illustreeriv foto

Veebruaris jõuavad apteekidesse turvaelementidega ravimid

22
(Uuendatud 13:48 10.01.2019)
Ravimite turvaelemendid peavad edaspidi olema paigutatud enamikule retseptiravimitele, samuti suurema võltsimisriskiga käsimüügiravimile omeprasool.

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja paigutama pakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi ja pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu, teatas Sotsiaalministeerium.

"Võltsitud ravimite turustamine on maailmas kasvav probleem ja üha sagedamini on selliseid ravimeid leitud ka Euroopa turult. Võltsitud ravimid võivad sisaldada vale toimeainet või olla üldse ilma toimeaineta, koostisained võivad olla halva kvaliteediga, ravim võib olla valmistatud või säilitatud kontrollimata tingimustes," ütles sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato.

Täiendavad turvaelemendid tagavad inimestele ohutud ravimid >>

"Sellised tooted on tõsiseks ohuks inimeste tervisele, kuna ei suuda ravida haigusi, mille jaoks need on mõeldud, võivad põhjustada ohtlikke koos- ja kõrvaltoimeid, halvimal juhul olla ka eluohtlikud," lisas Lopato.

"Võltsitud ravimite eristamine ehtsatest on keeruline ka ravimitega igapäevaselt tegelevatele spetsialistidele, kuna silmaga nähtavat erinevust ei pruugi olla. Seetõttu võetakse alates veebruarist kogu Euroopas kasutusele ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis," lisas Lopato.

Ühtlasi luuakse üle-euroopaline andmekogude süsteem, kuhu ravimitootjad sisestavad info ravimipakenditele lisatud turvaelementide kohta. Andmekogu võimaldab ravimite hulgimüüjatel ja apteekritel ravimi turustamisahelas igal ajahetkel skaneerimise teel veenduda, et tegemist on seadusliku ravimiga.

Eestis hakkab ravimite turvaelementide andmekogu haldama Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus (REKS).

"Kõik Eestis tegutsevad üldapteegid, haiglaapteegid ja hulgimüüjad peavad hiljemalt 9. veebruariks olema ühinenud ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga ning olema valmis turvaelementidega ravimipakendeid kontrollima. Sellest alates tuleb turvaelemente kandvat ravimit patsiendile müües või näiteks haiglas kasutusele võttes kontrollida pakendil olevat unikaalset koodi. Kood kõrvaldatakse kasutuselt ja ravimit, millele see on trükitud, enam müüa ei saa," selgitas REKS-i juhatuse esimees Raul Mill.

Täiendavad turvaelemendid tagavad inimestele ohutud ravimid >>

"Eesti andmekogu arendused on valmis ning praegu toimub apteekide, haiglaapteekide ja hulgimüüjate infosüsteemide liidestamine. Augustis alustati turvaelementide informatsiooni üleslaadimist andmekogusse. Andmebaasi täiendatakse jooksvalt vastavalt sellele, kuidas uued ravimid Eesti turule jõuavad," lisas ta.

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepa sõnul toimub turvaelementide kasutuselevõtt järk-järgult ning lähiaastatel võib apteegis olla saadaval ka turvaelementideta ravimeid.

"Ravimid, mis peavad kandma turvaelemente, saavad ravimiregistris juurde spetsiaalse märke, mis on kõigile avalikult nähtav. Samas ei pruugi 9. veebruaril apteegikülastaja ostetud ravimikarbil veel turvaelemente olla, sest ravimeid, mis on Eesti jaoks varem valmis toodetud, tohib jätkuvalt turustada," ütles Kristin Raudsepp.

"Turvaelemendi puudumine üleminekuperioodil ei tähenda, et sellist ravimit ei tohiks apteegist osta - ka nende puhul hinnatakse võltsinguriski. Uued nõuded peavad andma tarbijale täiendava kindlustunde, et ostetud ravim on ehtne," lisas ta.

WHO hinnangul moodustavad võltsitud ravimid umbes 10% kogu maailma ravimiturust. Täpseid andmeid võltsitud ravimite esinemise kohta on raske koguda, arenenud riikides on see umbes 1% ja arengumaades üle 10% müüdavatest ravimitest.

Veebi vahendusel müüdavatest ravimitest on WHO andmetel üle 50% võltsingud. Eestis on seni avastatud seaduslikus tarneahelas üks võltsimisega seotud juhtum – ravim oli ehtne, kuid võltsitud oli ravimi partiiga kaasas olnud kvaliteedisertifikaati.

Kavandatavad muudatused puudutavad Eestis kõiki ravimite turustusahela osalisi – ravimitootjaid, ravimite müügiloa hoidjaid, ravimite hulgimüüjaid, apteekreid ja raviasutusi, Terviseametit ja Ravimiametit. Riigi kohustus turvaelementide rakendamisel on toetada ravimituru osalisi, selgitades uusi nõudeid ning jälgida, et turvaelementide nõue ei vähendaks ravimite kättesaadavust.

Riik on hüvitanud ravimeid kokku 1,9 miljoni euro eest >>

Ravimite turvaelementide rakendamist Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2016/161, mis võeti vastu 2015. aasta 2. oktoobril ja jõustub üleminekuajaga alates 2019. aasta 9. veebruarist. Enne 9. veebruarit 2019 toodetud ravimeid võib turustada ilma turvaelementideta kuni nende kõlblikkuse aja lõpuni.

Turvaelementide kasutuselevõtuks vajalikud ravimiseaduse muutused võeti vastu 2018. aasta lõpus. Rakendusmäärustes täpsustatakse turvaelementide rakendamise nõudeid lähtudes Eesti ravimituru eripärast, lisatakse konkreetseid nõudeid riiklikele registritele ja täpsustatakse ravimikäitlejate kohustusi.

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Ravimiametile, Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutusele, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Turvaelementide kasutuselevõtt lisab uusi kohustusi nii ravimitootjatele, apteekritele, ravimite hulgimüüjatele kui riigiasutustele," selgitas ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu sügisel.

"Uue määruse rakendamiseks peavad ravimitootjad välja vahetama või ümberehitama tootmisliinid, arendama andmebaasid; apteekrid ja hulgimüüjad vajavad uusi skännereid ning riik peab looma järelevalvesüsteemi," lisas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

"Iga ravimipakend muutub reaalajas jälgitavaks tootmise hetkest kuni patsiendini," lisas Tapfer.

Alates 2017. aasta kevadest peavad apteegid tutvustama käsimüügist ravimit ostma läinud patsiendile hinna poolest odavamaid variante, seni kehtis selline nõue vaid toimeainepõhise retseptiravimi puhul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. See tähendab, et patsient, kes käsimüügist ravimit ostab, peab saama teada, et tal on ka odavam võimalus.

22
Tagid:
apteek, ravim, turvaelemendid, ühiskond, tervishoid, tervis
Samal teemal
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega