Illustreeriv foto

Emakakaelavähi sõeluuring Eestis ei ole andnud oodatud tulemusi

42
(Uuendatud 09:21 08.12.2018)
Senine emakakaelavähi ennetustöö Eestis ei ole toonud kaasa haigestumuse vähenemist ega vähi varasemat avastamist, selgus Tervise Arengu Instituudi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hiljuti avaldatud uuringust.

TALLINN, 8. detsember  — Sputnik. Emakakaelavähk (RHK-10 C53) on naistel sageduselt teine günekoloogiline pahaloomuline kasvaja Eestis, teatas Tervise Arengu Instituut.

Keskmiselt avastatakse igal aastal 175 emakakaelavähi esmasjuhtu. Emakakaelavähi vanusele standarditud haigestumus vähenes aastatel 1968–1980 3% aastas, kuid pöördus seejärel tõusule ja on alates 1980. aastast suurenenud ligi 1% aastas.

Kohendatud inimesed — miks on Hiina geneetikute eksperimendid ohtlikud>>

Statistiliselt oluline haigestumuse tõus ilmnes kõigis vanuserühmades, v.a 70-aastased ja vanemad naised. Histoloogilistest alatüüpidest oli lamerakulise kartsinoomi haigestumustrend väga sarnane üldtrendiga (aastane protsentuaalne muutus 0.6%), samal ajal kui adenokartsinoomi haigestumus suurenes viimase kahekümne aasta vältel oluliselt kiiremini, ligi 7% aastas.

Emakakaelavähi risk vähenes 1920–1940 sündinud naiste hulgas ja oli madalaim 1935–1939 sünnikohordis, kuid suurenes märkimisväärselt järgnevates sünnikohortides.

Analüüs perioodide lõikes näitas, et sõeluuringul puudus mõju haigestumusele. Staadiumijaotus TNM klassifikatsiooni järgi nihkus aastate 2005–2009 ja 2010–2014 võrdluses oluliselt hilisemate staadiumite suunas. IV staadiumis diagnoositud emakakaelavähi osakaal suurenes 13%lt 18%ni (p=0.0019).

Aastatel 1995−1999 kuni 2010−2014 suurenes vanusestandarditud viie aasta suhteline elulemus 58%lt 66%ni. Elulemus paranes kõigis vanuserühmades, v.a 70-aastased ja vanemad. Viie aasta suhteline elulemus 2010–2014 oli suurim 15–39-aastastel naistel (89%) ja väikseim 70-aastastel ja vanematel (41%). I staadiumis diagnoositud juhtudel oli viie aasta suhteline elulemus 2010–2014 98%, II staadiumi korral 74%, III staadiumi korral 57% ja IV staadiumi korral 22%.

Õlu inimesi ei hukuta>>

Emakakaelavähi haigestumustrendid Eestis peegeldavad riski pidevat suurenemist pärast 1940. aastat sündinud sünnikohortides, kusjuures vastassuunalist toimet avaldavaid perioodiefekte, mis kajastaksid sõeluuringu mõju, ei ilmnenud.

Riski tõus järjestikustes sünnikohortides on kooskõlas teistes Euroopa riikides saadud tulemustega. Küll aga on Põhjamaades ja teistes arenenud riikides rakendatud sõeluuringud riski tõusule tõhusalt vastu töötanud ja haigestumus on varsti pärast sõeluuringu algust pööranud langusele.

Eestis alustati Pap-testil põhineva organiseeritud sõeluuringuga 2006. aastal. Uuringus saavad osaleda 30–55-aastased naised iga viie aasta tagant. Organiseeritud sõeluuringu osalusmäär on teadaolevalt madal. Samas on haigekassa andmetel võrdlemisi suur üldine Pap-testiga hõlmatud naiste osakaal, mis viitab aktiivsusele oportunistliku sõeluuringu ehk organiseeritud programmi väliste testide tegemisel. Paraku näitavad uuringu tulemused, et ei organiseeritud ega oportunistlikul sõeluuringul ei ole olnud oodatud mõju.

Et sõeluuringute register alustas Eestis tööd alles 10 aastat pärast sõeluuringu käivitamist, ei ole olnud võimalik regulaarselt hinnata Pap-testi kvaliteeti, patsientide jälgimist ja ravi sõeluuringul leitud muutuste korral ega programmi tõhusust tervikuna. Toimiv sõeluuring vähendab emakakaelavähi haiguskoormust kahe mehhanismi kaudu – esiteks, haigestumuse vähendamine läbi vähieelsete muutuste avastamise ja ravi ning teiseks, pahaloomuliste kasvajate avastamine varases staadiumis. Väga suur IV staadiumis diagnoositud kasvajate osakaal viitab, et sõeluuring ei ole Eestis andnud tulemusi kummagi mehhanismi kaudu.

Eesti hakkab uurima mikroplasti mõju merele>>

Sõeluuringu tõhustamiseks on koheselt vaja võtta tarvitusele abinõud: vaadata üle sõeluuringu korraldus ning tagada pidev seire ja kvaliteedikontroll, kaasata sõeluuringusse ravikindlustuseta naised ja kaaluda Pap-testil põhineva sõeluuringu asendamist HPV-testi põhisega, nagu tehakse praegu mitmetes teistes riikides.

Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna, Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku koostöös tehtud uuring käsitles pikaajalisi trende emakakaelavähi haigestumuses (1968–2014) ja elulemuses (1995–2014) Eestis. Analüüs tehti vähiregistri andmete põhjal. Ajatrende vaadeldi vanuse, histoloogilise alatüübi ja TNM-staadiumi järgi. Analüüsis kasutati kohandatud vanus-periood-kohort-mudeleid.

42
Tagid:
emakaelavähk, sõeluuring, uuring, TAI, Eesti
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega