Illustreeriv foto

"Pole hullu": iga neljas meist kogeb elus vaimse tervise häiret

26
(Uuendatud 12:13 06.12.2018)
Sotsiaalministeerium alustab kampaaniat "Pole hullu", mis juhib tähelepanu sellele, et iga neljas meist puutub elu jooksul kokku vaimse tervise häirega ja näeb seetõttu maailma omamoodi.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Kampaanias annavad mitmed inimesed oma kogemuse põhjal lihtsaid õpetusi, kuidas igapäevaselt erivajadusi arvestades koos paremini tegutseda, teatas Sotsiaalministeerium.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on statistika kõnekas ja mõtlemapanev.

"Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puutub iga neljas inimene mingil eluperioodil kokku kergema või raskema vaimse tervise häirega ja see on täiesti loomulik, mistõttu on igati asjakohane kampaania hüüdlause "pole hullu"," ütles minister. "Me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsilisest, vahel vaimsest tervisest."

Kampaania pöörab tähelepanu vaimsele eripärale, millega paljud inimesed igapäevaselt toime tulema peavad. Oma lugu jagavad ja nõu annavad mõnda vaimset eripära omavad inimesed meie endi seast.

Algab erihoolekande reorganiseerimise teine taotlusvoor>>

Sikkut juhtis tähelepanu, et olenemata erivajadusest ei tohi me kedagi ühiskonnast ja tööelust eemale tõrjuda.

"Kindlasti ei ole teema vaid nelja seina vahel arutamiseks. See vajab märkamist, mõistmist ja müütide murdmist laiemalt. Eriti just praeguses süvenevas tööjõupuuduses ei tohi unustada, et alati on oluline kaasata kõiki inimesi võrdväärselt."

Eesti Aspergerite Ühingu esimees ja raamatu "Autismi olemus" autor Kaarel Veskis lisas, et erivajaduse kõrval tuleks eelkõige mõista neuroloogilist mitmekesisust ehk neurodiversiteedi olemust.

"Inimeste anded, suutlikkus ja võimed on erinevad. Samuti nende reaktsioonid stressile, keskkonnanähtustele, elusündmustele. See on vajalik ühiskonna eduka toimimise, rikastava mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse jaoks."

Vaimse puudega inimesed loobuvad ravist>>

Tema sõnul tegeletakse ühiskonnas aktiivselt erinevate vähemuste inimõigustega, kuid neuroloogilise mitmekesisuse teemal kõneldakse harva.

"Paljud neuroloogilise eripäraga inimesed seda ise ei teadvusta. Kui nad sellest aru saavad, siis tekib nende näol võimas jõud kaitsmaks ka neid, kes ise seda ei suuda."

Teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee. Näiteks räägivad seal oma loo Eesti Aspergerite Ühingu juhatuse esimees Kaarel Veskis, kunstnik Uku Vahur, agentuuri Mixd tegevjuht Meelis Eesoja ning ekspertnõu annavad SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ja Autismikooli looja Ivica Mägi.

Psüühika- ja käitumishäirete diagnooside arv suurenes>>

Teavituskampaaniat "Pole hullu" rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja tellija on Sotsiaalministeerium.

Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse detsembris. Oma loo jutustavad ja praktilisi nõuandeid jagavad vaimse erivajadusega inimesed ning teemat aitavad laiemalt lahti mõtestada valdkonna eksperdid. Lugusid ja nõuandeid saab lugeda ja vaadata www.tegijad.ee.

"Pole hullu" on loogiline jätk 2017. aasta kampaaniale "Ära põe", mis andis inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. "Ära põe" kampaania oli suunatud eelkõige füüsilise erivajadusega inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tänavune kampaania pöörab tähelepanu vaimse eripäraga inimeste paremaks mõistmiseks ja integreerimiseks.

Juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv mõjutab vaimset tervist>>

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetele viidates teatas Sputnik Eesti varem, et 2016. aastal oli Eestis kokku ligi 247 000 psühhiaatri vastuvõttu. Ühe haigusjuhuga seotud vastuvõtte oli keskmiselt 2,7, aasta varem oli see arv 2,8. Enamasti külastab psühhiaatrit rohkem naisi kui mehi, kuid 0-14-aastaste patsientide hulgas on poisse kaks korda enam kui tüdrukuid.

Ellujäämise valikud: kõigepealt tankid ja siis tervis >>

Psüühika- või käitumishäire diagnoositi mullu 91 033-l psühhiaatri vastuvõtul viibinud isikul, mis on 3,3% enam kui 2015. aastal. Ülejäänud patsiendid tunnistas psühhiaater terveks või diagnoosis närvisüsteemihaiguse.

26
Tagid:
vaimne tervis, tervis, "Pole hullu", kampaania, sotsiaalministeerium, Riina Sikkut, Eesti