Eestis suureneb diabeedihaigete laste arv, illustreeriv foto

Eestis suureneb diabeedihaigete laste arv

101
(Uuendatud 08:49 15.11.2018)
Teiste Europa riikide diabeedistatistika taustal ei paista Eesti just kõige kohutavam, arstid püüavad olukorda kontrolli all hoida, kuid laste diabeeti tekib üha enam.

TALLINN, 14. november — Sputnik, Angelina Mandrõka. Suhkurtõve sümptomid võivad ilmneda ammu enne seda, kui arst lõpliku diagnoosi paneb, ja mida varem need tuvastatakse, seda kergem on organismi pöördumatute tagajärgede eest kaitsta, manitsevad asjatundjad.

Üsna hiljuti diagnoositi Tatjanal esimest tüüpi diabeet. Sellest sai ta teada päris juhuslikult, kui tehti plaanipärane üldine vereanalüüs, mis näitas, et veresuhkru tase oli normist neli korda kõrgem.

Diabeet puudutab igat perekonda >>

Järgnes kohtumine endokrinoloogiga ja lõplik diagnoos: esimest tüüpi diabeet, ning ravi – insuliinravi. Ilma igasuguste "ei"-de ega "kui"-deta. Arst veenis Tatjanat, et tal on vedanud, saades sellest teada nimelt nüüd, kui haigus progresseerub kõigest kolme-viie kuuga ning organism kannatab kuni pöördumatute tagajärgedeni, elundikahjustuste ja elustamiseni välja.

Kampaania kutsub suhkrutarbimist vähendama, illustreeriv foto
© Фото : Ирина Тихомирова

"Minu diabeet ei ole paraku ravitav ja seda ei peata ei dieet ega tabletid. Järgnevate aastatega see ainult progresseerub. Aga kõike kontrolli all hoida, spetsialisti pilgu all jälgimisel olla ja õigeaegselt insuliiniannust reguleerida – seda saab ja tuleb teha," märkis ta.

Haigussümptomid olid ka olemas, ent Tatjana mõistis seda alles pärast arstiga kõnelemist. Pärast sööki algasid perioodiliselt peavalud, tekkis tugev väsimus ja unisus, piinas janu ja suukuivus, jalad tõmbusid krampi.

Esimesed kaks nädalat pärast diagnoosi panekut pidas arst Tatjanaga ööpäevaringselt sidet, aitas tal välja arvutada vajaliku insuliiniannuse olenevalt kavandatud toidukorrast. Ja nüüd, kui mingeid küsimusi tekib, vastab arst ühe tunni jooksul.

Tatjanal tuleb tingimata järgida individuaalset toitumiskava. Söögikordade vahele ei tohi jätta pikki vaheaegu, tuli loobuda kahjulikest vahepaladest, ühtusel ajal hoiduda süsivesikutest, harjuda õigel ajal (enne ja pärast sööki) veresuhkru taset mõõtma ja insuliiniannus õigesti välja rehkendada.

© Depositphotos / Ginasanders
Suhkurtõve sümptomid võivad ilmneda ammu enne seda, kui arst lõpliku diagnoosi paneb

Aitas ainult operatsioon

Vladimiril diagnoositi samuti, kuid teist tüüpi diabeet. Sel ajal oli tal istuv töö ilma vähimagi kehalise koormuseta, mistõttu ta hakkas kaalu koguma. Arstid koostasid talle dieedi ja määrasid suukaudsed ravimid, mille maksumusest poole hüvitas Eesti Haigekassa.

"Sel hetkel ei olnud mu elus just kõige soodsam seis, oli depressioon ja mõne aja pärast jätsin ma vajaliku toitumisviisi sinnapaika. Veresuhkru näidud hakkasid üles rulluma, mulle kirjutati välja öised insuliinisüstid," lausub ta.

Diabeeti haigestunute arv kasvab >>

Aga suhkrutase ei alanenud, jätkab Vladimir, ja siis tulu süste teha mitte ainult enne uinumist, vaid ka pärast iga söögikorda.

Süstid ei aidanud, kehakaal muudkui kasvas ja jõudis 160 kilogrammini, algasid probleemid südamega. Arstid suunasid Vladimiri maovähendusoperatsioonile, mida samuti rahastas Haigekassa.

"Kuu aja jooksul pärast operatsiooni hakkas veresuhkur normi minema ning paari kuu pärast lõpetasin insuliini süstimise ja asusin organismi ainevahetuse parandamiseks tablette neelama," ütleb Vladimir.

Riik jätkab seniajani Vladimirile teatud osa ravimikulude hüvitamist.

Naised põevad meestest sagedamini

Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst Arnold Persidski lausus portaalile Sputnik Eesti, et tänasel päeval põeb meie riigis suhkurdiabeeti üle 70 000 inimese. Kuid tuhanded inimesed ei pruugi seda veel aimatagi.

"Samas on suhkurtõbe võimatu välja ravida, haige saab insuliini vabanemist stimuleerivat või insuliiniga asendusravi," ütleb doktor Persidski. Spetsialist nentis, et iga-aastane juurdekasv diabeedihaigete hulgas toimub eeskätt teist tüüpi diabeedi arvel vanuserühmas 65 ja enam eluaastat. Statistika kohaselt on diabeeti haigestumise protsent naiste puhul kõrgem kui meestel, lisas Arnold Persidski.

Lapsdiabeetikuid on aina rohkem

Ida-Viru Keskhaigla avalikkussuhete spetsialist Nadežda Ivanova ütles portaalile Sputnik Eesti samuti, et olukord diabeeti haigestumise osas on olukord mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas murettekitav.

"Diagnositud haigusjuhtude hulk kasvab pidevalt. Ei saa jätta muret tekitamata tõsiasi, et laste diabeeti esineb aina rohkem," ütles Ivanova.

Diabeeti ei anna välja ravida, jätkab asjatundja, kuid selle saab kontrolli alla võtta. Praegu on juba palju erineva toimeajaga insuliiniliike. Igale inimesele saab valida individuaalse raviviisi, mille maksumusest suure osa hüvitab Eesti Haigekassa (hüvitis võib küündida kuni 90%-ni).

Veerand diabeedihaigetest ei pruugi haigestumist aimatagi

Ka residentarst Aleksandra Rautio juhtis tähelepanu teist tüüpi diabeedile, mida nimetatakse "hiilivaks tapjaks" – pika aja vältel võib haigus areneda ilma sümptomiteta. Ta märkis, et vähemalt 25% inimestest kogu maailmas, kes kannatavad suhkurtõve käes, pole aimu oma haigestumisest.

Toiduapartheid: Ida-Euroopa on muutunud Brüsseli "solgiämbriks" >>

"Teist tüüpi diabeet tekib seeläbi, et kõhunääre ei tooda piisavas koguses glükoosi taset alandavat hormooni – insuliini, või siis langeb organismis insuliinitundlikkus. Selle tagajärjel ei saa koos toiduga organismi jõudev suhkur lõhustuda," nentis doktor Rautio.

EL toidab Lätit riknenud toiduainetega, illustratiivne foto
© Sputnik / Sergey Melkonov

Tema sõnul on vere kõrge glükoosisisaldus ohtlik kogu organismi veresoonkonnale, kuna tekitab nii väikeste kui suurte veresoonte siseseinte kahjustusi. Sõltuvalt kahjustuste piirkonnast võivad tekkida häired nägemises, närvisüsteemi töös, neerude ja südame toimevõimes. Verevarustuse häiritus halvendab ühtlasi haavade paranemist, mis võib põhjustada haavandite teket ja gangreeni.

Diabeedi tõttu kannatab maailmas miljoneid inimesi

Eesti Diabeediliidu andmetel on diabeet ülemaailmne probleem, mis avaldab laastavat mõju inimestele, ühiskonnale ja majandusele. Praegusel ajal kannatab diabeedi käes kogu maailmas üle 425 miljoni inimese ning 2030. aastaks võib nende arv kasvada kuni 522 miljoni inimeseni. Möödunud aastal suri selles tõve tõttu ligi neli miljonit inimest.

Tänapäeval tuntakse kaht tüüpi suhkurtõbe. Esimese (insuliinsõltuva) tüübi puhul ei toimu organismis insuliini tootmist, mistõttu on hädavajalik seda igapäevaselt süstimisega organismi viia. Seda tüüpi diabeedi tekkepõhjused on seniajani kindlaks tegemata, seetõttu pole seda võimalik ennetada. Küll aga oletatakse, et sellel haigusel on pärilik iseloom.

Teist tüüpi diabeedile on tunnuslik organismi poolt ebatõhus insuliini kasutamine. Üks peamisi patoloogia arenemise põhjuseid on ülemäärane kehakaal ja kehaline passiivsus. Veel hiljutise ajani täheldati seda tüüpi diabeeti ainult täiskasvanutel, nüüd aga tabab see juba lapsigi.

Suhkruhaigus Euroopa Liidus
© Sputnik / Deniss Grabussov
Suhkruhaigus Euroopa Liidus
101
Tagid:
kuupäevad, statistika, diabeet, tervishoid, tervis, lapsed, diabeedipäev, EL, Eesti
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega