Poolvalges on ohtlik magada

Teadlased selgitasid, miks poolvalges, mitte päris pimedas on ohtlik magada

41
(Uuendatud 15:41 10.11.2018)
Me magame tsüklite kaupa, tsükkel kestab poolteist tundi, öö jooksul magab tavaline inimene viis tsüklit.

TALLINN, 10. november — Sputnik. Inimestel, kes ei maga täielikus pimeduses, suureneb oht südame-veresoonkonna ja onkoloogiliste haiguste arenguks. Lisaks sellele võib terviseprobleeme tekkida ka neil, kes ärkavad enne koitu, laususid RIA Novosti usutletud asjatundjad.

"Nüüdsel ajal ilmub üha rohkem andmeid selle kohta, et on olemas küllalt selge seos ülemäärase valguse vahel, seda eeskätt muidugi suurtes linnades, ja ühtede või teiste haiguste tekkeriski vahel, ennekõike käib jutt südame-veresoonkonna ja onkoloogilistest haigustest," ütles Lomonossovi-nimelise Moskva riikliku ülikooli unemeditsiini keskuse juhataja, kardioloog ning somnoloog, meditsiiniteaduste kandidaat Aleksandr Kalinkin.

Jaapanis hakati töötajatele tervisliku une eest raha maksma>>

Ta selgitas, et valgus on põhiline reguleerija hormooni melatoniin sünteesimisel, andes organismi rakkudele signaali, et öö on saabunud. Asjatundja sõnul toimib iga rakk oma ajaarvamise järgi, nii et teatud protsesside tsüklilisus erineb 24-tunnisest perioodist ning melatoniin annab korralduse selle tsükli reguleerimiseks.

"Muutused ei hõlma üksnes funktsionaalseid süsteeme – südame-veresoonkonda, hingamiselundeid ja nii edasi, vaid muutub ka genoomi aktiivsus – kui me magame, muutub teatud geenide aktiivsus. Seetõttu ongi nii, et kui valgust on liialt, aga õhtusel ajal tarbime me eredat valgust, arvuteid, nutiseadmeid, lükates melatoniini tootmise edasi hilisemale kellaajale ja see põhjustab inimesel uneprobleeme," täpsustas Kalinkin.

Ärgata pärast päikesetõusu

Nagu nentis Venemaa Teaduste Akadeemia A. N. Severtsovi nimelise ökoloogia- ja evolutsiooniküsimuste instituudi teadusala peaspetsialist, bioloogiateaduste doktor Vladimir Kovalzon, näitavad paljud uurimused, et kui inimesed ärkavad ja tõusevad pimedal ajal, suureneb neil tõenäosus immuunsushäireteks ja depressiooni tekkeks.

"Mure on selles, et me elame niisuguses ajarežiimis, mil koolilapsed ja paljud töötajad ärkavad juba praegu enne koitu, aga me oleme seatud sedasi, et peaksime ärkava pärast päikese tõusmist, et see juba paistaks, sest päikesevalgus taaskäivitab meie bioloogilise kella," ütles Kovalzon.

Seevastu elektrivalgus, nentis ta, erineb tugevasti päikesevalgusest ja sedasama võimet ei kätke.

"Bioloogiline kell on enamikul inimestest seadistatud mitte 24, vaid 25 tunni peale ja igal hommikul tuleb meil justkui osuteid nihutada, et õigesse rütmi siseneda – kui me kardinad eest lükkame, lükkab hästi ere päikesevalgus bioloogilise kella taas käima ja siis nihutame kellaosutid õigele ajale," ütles Kovalzon.

Öötöö ähvardab vähktõvega

Tervisele veelgi ohtlikumaks nimetavad eksperdid öösiti töötamist. Nagu väitis Moskva Setšenovi-nimelise esimese riikliku meditsiiniülikooli unemeditsiini osakonna juhataja Mihhail Poluektov, on une asendamine mistahes liiki ärkvelpüsimisega vastuolus organismi sisemise kella toimimisega.

"Sõltumata sellest, kas me tahame või ei taha magada, lähevad meie organismi rakud pimeduses üle öörežiimile, seda juhitakse geneetilise mehhanismi poolt, mis on iga raku sisemuses. Kuidas me ka ei püüaks oma käitumisega meie tavapäraseid biorütme muuta, ei saa me seda teha," märkis Poluektov.

Suve- või talveaeg, ehk kui palju valget aega me "maha magame"?>>

Juhul kui inimene töötab öösel ning magab päeval, leiab organismis aset segadus, mida nimetatakse desünkrononoosiks, selgitas asjatundja.

Tema sõnul on Maailma Terviseorganisatsioon tunnistanud, et vahetustega töö tähendab potentsiaalselt onkogeenset tegevusliiki, mille puhul suureneb teatud kasvajaliste haiguste arenemisoht.

"Eeskätt on osutatud rinnanäärmevähile naiste puhul, kes töötavad öises vahetuses. Jutt käis meditsiiniõdedest ja stjuardessidest. Need riskimäärad ulatusid meditsiiniõdedel 40 ja stjuardessidel 70 protsendi võrra tavalisest suuremaks," täpsustas Poluektov.

Parim uneaeg

Parim aeg uinumiseks on ekspertide sõnul määratletud vastavate biorütmide tugevnemisega.

"Kella 21 – 22 ajal algab melatoniinihormooni sekretsioon, pärast kella 22, mil selle tase on piisavalt kõrge, on loodud uinumiseks kõige soodsamad tingimused. Lisaks sellele on oluline roll kehasoojuse rütmil, mis õhtutundidel hakkas samuti muutuma: kehasisene soojus kahaneb ja see hõlbustab uinumist, toimudes samuti pärast kella 22," märkis Poluektov.

Arstid: meie esimene süst — 20. septembri hoiatusstreik — ei toonud piisavat paranemist
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Ta lisas, et teadlased on korraldanud uuringuid algelistes ühiskondades – Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Need andmed on näidanud, et inimeste puhul, kes on tsivilisatsiooni mõjust puurimata, ei määra uinumise aeg määratletud mitte päikese loojumise ja tõusuga, vaid just kehasisese temperatuuri alanemise ja kerkimisega.

Kui palju magada

Asjatundjate antav üldine soovitus une kestuse kohta on seitse kuni üheksa tundi ööpäevas, kuid lubatav on ka niihästi kuus kui kümme tundi.

"Me magame tsüklite kaupa, tsükkel kestab poolteist tundi, öö jooksul magab tavaline inimene viis tsüklit – seega umbes kaheksa tundi, ent on inimesi, kellele viiest tsüklist jääb väheks, nemad vajavad kuut tsüklit, niisuguseid inimesi on 30 protsenti. Ja on inimesi, kes magavad end välja nelja tsükliga, neid on vähevõitu. See oleneb geenidest, kõik me oleme erinevad," lausus Kovalzon.

Pikaajaline uni kaasneb Kalinkini hinnangul sageli patoloogiaga ja on seotud mingite krooniliste põletikuliste protsesside või muude haigustega, seetõttu ei ole sugugi alati kasulik kaua magada.

Poluektov omakorda märkis, et need, kellel ei ole võimalik nädala jooksul korralikult magada, saavad end nädalavahetusel välja magada. See võimaldab nädalase unevaeguse osaliselt kompenseerida.

"Aga see käivitab unetuse mehhanismi, sest mida hiljem inimene nädalavahetusel reedest laupäevani ja laupäevast pühapäevani üles ärkab, seda väiksem on unesurve õhtutundidel. Seega on inimesel raske harjunud kellaajal magama jääda, olles hilja ärganud, jääb ta pikemaks ajaks ärkvele ja uinub veelgi hilisemal kellaajal kui varem, esmaspäeva hommikul aga tuleb tööleminekuks üles tõusta, mistõttu tema uneaeg lüheneb ja ta tõuseb väsinult, unisena, kurnatuna," täpsustas Kalinkin.

41
Tagid:
magama, poolvalgus, uni