Poolvalges on ohtlik magada

Teadlased selgitasid, miks poolvalges, mitte päris pimedas on ohtlik magada

96
(Uuendatud 15:41 10.11.2018)
Me magame tsüklite kaupa, tsükkel kestab poolteist tundi, öö jooksul magab tavaline inimene viis tsüklit.

TALLINN, 10. november — Sputnik. Inimestel, kes ei maga täielikus pimeduses, suureneb oht südame-veresoonkonna ja onkoloogiliste haiguste arenguks. Lisaks sellele võib terviseprobleeme tekkida ka neil, kes ärkavad enne koitu, laususid RIA Novosti usutletud asjatundjad.

"Nüüdsel ajal ilmub üha rohkem andmeid selle kohta, et on olemas küllalt selge seos ülemäärase valguse vahel, seda eeskätt muidugi suurtes linnades, ja ühtede või teiste haiguste tekkeriski vahel, ennekõike käib jutt südame-veresoonkonna ja onkoloogilistest haigustest," ütles Lomonossovi-nimelise Moskva riikliku ülikooli unemeditsiini keskuse juhataja, kardioloog ning somnoloog, meditsiiniteaduste kandidaat Aleksandr Kalinkin.

Jaapanis hakati töötajatele tervisliku une eest raha maksma>>

Ta selgitas, et valgus on põhiline reguleerija hormooni melatoniin sünteesimisel, andes organismi rakkudele signaali, et öö on saabunud. Asjatundja sõnul toimib iga rakk oma ajaarvamise järgi, nii et teatud protsesside tsüklilisus erineb 24-tunnisest perioodist ning melatoniin annab korralduse selle tsükli reguleerimiseks.

"Muutused ei hõlma üksnes funktsionaalseid süsteeme – südame-veresoonkonda, hingamiselundeid ja nii edasi, vaid muutub ka genoomi aktiivsus – kui me magame, muutub teatud geenide aktiivsus. Seetõttu ongi nii, et kui valgust on liialt, aga õhtusel ajal tarbime me eredat valgust, arvuteid, nutiseadmeid, lükates melatoniini tootmise edasi hilisemale kellaajale ja see põhjustab inimesel uneprobleeme," täpsustas Kalinkin.

Ärgata pärast päikesetõusu

Nagu nentis Venemaa Teaduste Akadeemia A. N. Severtsovi nimelise ökoloogia- ja evolutsiooniküsimuste instituudi teadusala peaspetsialist, bioloogiateaduste doktor Vladimir Kovalzon, näitavad paljud uurimused, et kui inimesed ärkavad ja tõusevad pimedal ajal, suureneb neil tõenäosus immuunsushäireteks ja depressiooni tekkeks.

"Mure on selles, et me elame niisuguses ajarežiimis, mil koolilapsed ja paljud töötajad ärkavad juba praegu enne koitu, aga me oleme seatud sedasi, et peaksime ärkava pärast päikese tõusmist, et see juba paistaks, sest päikesevalgus taaskäivitab meie bioloogilise kella," ütles Kovalzon.

Seevastu elektrivalgus, nentis ta, erineb tugevasti päikesevalgusest ja sedasama võimet ei kätke.

"Bioloogiline kell on enamikul inimestest seadistatud mitte 24, vaid 25 tunni peale ja igal hommikul tuleb meil justkui osuteid nihutada, et õigesse rütmi siseneda – kui me kardinad eest lükkame, lükkab hästi ere päikesevalgus bioloogilise kella taas käima ja siis nihutame kellaosutid õigele ajale," ütles Kovalzon.

Öötöö ähvardab vähktõvega

Tervisele veelgi ohtlikumaks nimetavad eksperdid öösiti töötamist. Nagu väitis Moskva Setšenovi-nimelise esimese riikliku meditsiiniülikooli unemeditsiini osakonna juhataja Mihhail Poluektov, on une asendamine mistahes liiki ärkvelpüsimisega vastuolus organismi sisemise kella toimimisega.

"Sõltumata sellest, kas me tahame või ei taha magada, lähevad meie organismi rakud pimeduses üle öörežiimile, seda juhitakse geneetilise mehhanismi poolt, mis on iga raku sisemuses. Kuidas me ka ei püüaks oma käitumisega meie tavapäraseid biorütme muuta, ei saa me seda teha," märkis Poluektov.

Suve- või talveaeg, ehk kui palju valget aega me "maha magame"?>>

Juhul kui inimene töötab öösel ning magab päeval, leiab organismis aset segadus, mida nimetatakse desünkrononoosiks, selgitas asjatundja.

Tema sõnul on Maailma Terviseorganisatsioon tunnistanud, et vahetustega töö tähendab potentsiaalselt onkogeenset tegevusliiki, mille puhul suureneb teatud kasvajaliste haiguste arenemisoht.

"Eeskätt on osutatud rinnanäärmevähile naiste puhul, kes töötavad öises vahetuses. Jutt käis meditsiiniõdedest ja stjuardessidest. Need riskimäärad ulatusid meditsiiniõdedel 40 ja stjuardessidel 70 protsendi võrra tavalisest suuremaks," täpsustas Poluektov.

Parim uneaeg

Parim aeg uinumiseks on ekspertide sõnul määratletud vastavate biorütmide tugevnemisega.

"Kella 21 – 22 ajal algab melatoniinihormooni sekretsioon, pärast kella 22, mil selle tase on piisavalt kõrge, on loodud uinumiseks kõige soodsamad tingimused. Lisaks sellele on oluline roll kehasoojuse rütmil, mis õhtutundidel hakkas samuti muutuma: kehasisene soojus kahaneb ja see hõlbustab uinumist, toimudes samuti pärast kella 22," märkis Poluektov.

Arstid: meie esimene süst — 20. septembri hoiatusstreik — ei toonud piisavat paranemist
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Ta lisas, et teadlased on korraldanud uuringuid algelistes ühiskondades – Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Need andmed on näidanud, et inimeste puhul, kes on tsivilisatsiooni mõjust puurimata, ei määra uinumise aeg määratletud mitte päikese loojumise ja tõusuga, vaid just kehasisese temperatuuri alanemise ja kerkimisega.

Kui palju magada

Asjatundjate antav üldine soovitus une kestuse kohta on seitse kuni üheksa tundi ööpäevas, kuid lubatav on ka niihästi kuus kui kümme tundi.

"Me magame tsüklite kaupa, tsükkel kestab poolteist tundi, öö jooksul magab tavaline inimene viis tsüklit – seega umbes kaheksa tundi, ent on inimesi, kellele viiest tsüklist jääb väheks, nemad vajavad kuut tsüklit, niisuguseid inimesi on 30 protsenti. Ja on inimesi, kes magavad end välja nelja tsükliga, neid on vähevõitu. See oleneb geenidest, kõik me oleme erinevad," lausus Kovalzon.

Pikaajaline uni kaasneb Kalinkini hinnangul sageli patoloogiaga ja on seotud mingite krooniliste põletikuliste protsesside või muude haigustega, seetõttu ei ole sugugi alati kasulik kaua magada.

Poluektov omakorda märkis, et need, kellel ei ole võimalik nädala jooksul korralikult magada, saavad end nädalavahetusel välja magada. See võimaldab nädalase unevaeguse osaliselt kompenseerida.

"Aga see käivitab unetuse mehhanismi, sest mida hiljem inimene nädalavahetusel reedest laupäevani ja laupäevast pühapäevani üles ärkab, seda väiksem on unesurve õhtutundidel. Seega on inimesel raske harjunud kellaajal magama jääda, olles hilja ärganud, jääb ta pikemaks ajaks ärkvele ja uinub veelgi hilisemal kellaajal kui varem, esmaspäeva hommikul aga tuleb tööleminekuks üles tõusta, mistõttu tema uneaeg lüheneb ja ta tõuseb väsinult, unisena, kurnatuna," täpsustas Kalinkin.

96
Tagid:
magama, poolvalgus, uni
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega