Tervise- ja tööminister Riina Sikkut

Sikkut: esimene kõne tervisemure korral tuleks teha perearstile või -õele

31
(Uuendatud 19:45 05.11.2018)
Peremeditsiin on teinud viimastel aastakümnetel läbi suure arengu, perearstide ettevalmistus on põhjalikult muutunud ja perearstid on võimelised lahendama suurema osa meie tervisemuredest kogu elu jooksul.

TALLINN, 5. november — Sputnik. Sellest rääkis tervise- ja tööminister Riina Sikkut tänasel Eesti Haigekassa kampaania "Tervisemurega alusta perearstist!" avaüritusel, edastas Sotsiaalministeerium.

"Perearstidest on saanud mitmekülgsete pädevustega spetsialistid ja uuringud näitavad, et Eesti inimesed hindavad perearste kõrgelt. Üle Eesti rajatavates uutes tervisekeskustes tugevnevad perearstide meeskonnad veelgi, perearstide ja —õdedega koos hakkavad tööle ka teised spetsialistid ja see võimaldab pakkuda esmatasandil veelgi laiemat valikut teenuseid," ütles minister Riina Sikkut.

"Koos oma meeskondadega suudavad perearstid ravida paljudel juhtudel paremini kui eriarstid ja on võimelised lahendama enamiku tervisemuredest kogu inimese elu jooksul," lisas minister.

Haigekassa lubas Lasnamäe skandaalsest olukorrast õppust võtta >>

Samas on peremeditsiinil ministri sõnul väga oluline roll ka tervisemurede ja haiguste ennetamises ning inimeste tervisekäitumise muutmisel.

"Pereõde saab kontrollida inimese olulisi tervisenäitajaid ja nõustada, kuidas oma tervise eest paremini hoolt kanda. Oma tervise hoidmisel ja terviseprobleemide ennetamisel saame aga ka kõik ise väga palju ära teha – tervislikult toituda, piisavalt liikuda, loobuda ebatervislikest harjumustest," ütles minister Sikkut.

"Tervishoiusüsteem toetab meie tervena püsimist, oluline on, et annaksime selleks ka enda panuse. Sellisel juhul on meil ka arstiabi vähem vaja ja meie ravijärjekorrad lühemad," lisas minister.

Uuringust "Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile" (2016) selgub, et mehed käivad võrreldes naistega harvemini pere- ja eriarsti juures. Viimasel 12 kuul oli meestest perearsti juures käinud 59% ja eriarsti juures 39%, naistest perearsti juures 68% ja eriarsti juures 54%.

Näiteks ei pöördunud 73% meestest oma terviseprobleemiga arsti poole põhjusel, et probleem ei olnud nende meelest piisavalt tõsine, 28% seepärast, et haigus ei ägenenud ning 23% põhjusel, et polnud aega.

"Enda tervise eest hoolitsemiseks piisab sageli ka lihtsalt tervisekontrollis käimisest ja kutse saamisel sõeluuringutel osalemisest, et mitte oodata probleemide kuhjumist. Alustada tuleks aga kindlasti just perearstist või —õest," ütles minister Riina Sikkut.

Täna anti Viru Keskuse Rahva Raamatu poes avalöök Eesti Haigekassa kampaaniale "Tervisemurega alusta perearstist!", mis julgustab inimesi oma terviseprobleemidega esmajärjekorras perearsti poole pöörduma.

Kampaania kutsub üles alustama pikalt vaevanud või ootamatult tekkinud tervisemuredega just perearstikeskusest. Kuna november on meestekuu, on kampaania reklaamid suunatud 30-60-aastastele meestele.

Eesti inimeste oodatav eluiga on kasvanud viimase kümne aastaga rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, samas on tervena elatud eluaastate kasv pidurdunud ning naiste ja meeste vahel suur erinevus.

Eestis elab mees tervena keskmiselt 54 ja naine keskmiselt 59 aastat. Kõige enam eluaastaid kaotame südameveresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu.

Haigekassa kinnitab: inimestele on arstiabi jätkuvalt tagatud >>

Tervena elatud elu on võimalik oluliselt pikendada, kui vähendame oma riskikäitumist, teeme tervisesõbralikumaid valikud ning elukeskkond toetab meie tervist.

Viimastel nädalatel meedias teemaks olnud Haigekassa eriarstiabi hange puudutab vaid erakliinikutes osutatavat teenust. Perearstide vastuvõttude ja suurhaiglates eriarstiabiteenuse osutamises muutusi ei ole ja arstiabi on patsientidele tagatud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti Haigekassa teadet oktoobrikuu lõpus.

Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Трефилов

Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on viimastel päevadel ringelnud inimesi segadusse ajanud infot.

"Üks on kindel, jätkuvalt ei ole mitte vähimatki muutunud perearstide vastuvõttudes, perearstile saavad kõik pöörduda nagu varem. Samuti ei puuduta hange suuri haiglaid, neid on Eestis 20 ja need asuvad igas maakonnas. Sealgi saab jätkuvalt eriarstiabi tavapärasel viisil, kus näiteks närviarsti või südamearsti vastuvõtu eest tasub haigekassa," kinnitas Parv.

Rohkem kui 500 Tallinna Lasnamäe ja Pirita ning Viimsi meedikut tegid avaliku pöördumise, kus nimetasid eriarstiabi konkurssi ebaõnnestunuks ja tegid haigekassale ettepaneku korraldada uus hange, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti oktoobri algul.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut palus haigekassal kaaluda eraldi lahendust, et tagada Lasnamäe, Pirita ja Viimsi inimestele eriarstiabi kättesaadavus kodu lähedal.

Eelmisel nädalal toimus Lasnamäe linnaosa valitsuses linnaosa eakate nõukogu avalik koosolek, kus osalesid Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder, Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Haigekassa ning Medicumi esindajad. Kohtumise teema oli arstiabi kättesaadavuse probleem Lasnamäel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

31
Tagid:
tervishoid, ühiskond, meditsiin, perearst, tervis, Eesti Haigekassa, sotsiaalministeerium, Riina Sikkut, Eesti
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega