Lasnamäelastel on oma linnaosas eriarsti juurde aja saamine raskendatud, illustreeriv foto

Mölder: Tallinn rajab Lasnamäele tervisekeskuse

110
(Uuendatud 15:37 02.10.2018)
Haigekassa jagab eratervishoiu asutustele iga nelja aasta tagant riigihanke korras vastuvõtuaegu. Esmaspäevast lõppesid eelmise Haigekassa hanke tulemusel sõlmitud lepingud, mis tähendab, et lasnamäelastel on oma linnaosas eriarsti juurde aja saamine raskendatud.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik. Abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul ei puuduta aga see riigihange Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglaid ning tulevikus on olukorra lahenduseks Lasnamäele loodav linna tervisekeskus, edastab Tallinna linnavalitsus.

Patsiendid saavad meedikute ravivigade vastu kindlustuse >>

"Riigihanke tulemused näitavad, et haigekassa oleks pidanud geograafiliselt olukorda paremini analüüsima ja planeerima. Nõnda oleks saanud tänaseid probleeme ära hoida, kuid oluline on täheldada, et arstiabita siiski keegi ei jää," sõnas Mölder, kelle sõnul Tallinna linna haiglates muudatusi ei tule ning inimesed pääsevad endiselt eriarsti juurde vastuvõtule.

"Haigekassa hankega sai tegelikult Lasnamäe Medicumi polikliinik rahalist mahtu juurde, kuid selge on see, et eratervishoiuasutus ei saa konkureerida haiglavõrgu arengukava loetletud haiglatega. Tallinna linnal on plaanis luua 2021. aastaks Lasnamäe tervisekeskus, mida hakkab haldama üks linna keskhaiglatest," lausus abilinnapea.

Tallinna Haigla projektijuhi Sven Kruubi sõnul on uue haigla meditsiinilinnakusse esimesena tulemas just haigekassa kaetud lepinguga Lasnamäe tervisekeskus. "Sellega tagame eelkõige arstiabi geograafilise kättesaadavuse ning parandame keskhaiglate arstkonna kaasamise kaudu teenuse kvaliteeti," ütles Kruup.

"Lasnamäe tervisekeskusesse koondame üle kümne eriala – nii taastusravi, silmahaigused, otorinolarüngoloogia, üldkirurgia, sisehaigused, kardioloogia, ortopeedia, psühhiaatria, hambaravi kui ka teised erialad. Sellega loome ühtlasi olukorra, kus haiglavõrgu arengukava haigla tagab tulevikus oma keskusega stabiilse teenuse osutamise Lasnamäe linnaosas," selgitas Kruup.

Mölder lisas, et linna eesmärk on rajada nüüdisaegsed tervisekeskused igasse Tallinna linnaossa. "Linna tervisekeskused on end tänaseks igati õigustanud ning nende võlu peitub eelkõige pere- ja eriarstide ning toetavate spetsialistide tihedas koostöös ja tervishoiuteenuste valikus," lisas Mölder.

"Eesti Haigekassa juht Rain Laane, kelle juhtimisel on Lasnamäel peatatud eriarstide vastuvõtud ja kes soovitab haigetel inimestel mööda Eestit bussiga ringi sõita, peab tagasi astuma," kirjutas teispäevael Lasnamäe linnaosavanem Maria Jufereva sotsiaalmeedias.

Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena >>

"120 000 elanikuga Lasnamäel peab olema kättesaadav eriarstiabi, see on Haigekassa kohustus. Soovitused sõita Tallinna tasuta transpordiga naabermaakondadesse näitavad seda, et Haigekassa juht ei tea midagi ei inimlikkusest, ei meditsiinist ega ka mitte transpordist," seisab postituses.

"Kindlasti pole efektiivne see, kui viime Lasnamäelt ravi ära ja kõik haiged valguvad üle Eesti laiali sobilikku arsti otsima. Eestile, Tallinnale ja Lasnamäele on parem, kui Rain Laane vastutustundetud juhtimiseksperimendid kohe lõpetataks ja ta ametist maha võetaks," kirjutas Jufereva.

Tallinn on püstitanud endale eesmärgi – ehitada Lasnamäele aastaks 2023 Tallinna haigla, asukohaga Paevälja tühermaal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu sügisel.

16. jaanuaril toimus Tallinna Mustamäe tervisekeskuse (Ehitajate tee 27) pidulik ava- ja tänuüritus. Lääne-Tallinna Keskhaiglale kuuluv Mustamäe tervisekeskus avas patsientidele uksed 1. veebruaril 2018, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tänavu alustati AS Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) Magdaleena tervisekeskuse projekteerimistöödega, mille projekti kogumaksumus on ligi 4,6 miljonit eurot. Magdaleena tervisekeskuse renoveerimistöödega planeeritakse alustada 2019. aasta lõpus ning keskus peaks valmima 2021. aasta esimeses pooles. Projekti kogumaksumus on 4 586 670 eurot, millest suurim on riigipoolne toetus 1 661 000 eurot.

Igasse maakonnakeskusesse tuleb tervisekeskus >>

Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 23. juuliga lõppenud taotlusvoorus kokku kuus taotlust: esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks Võrru, Jõgevale, Kärdlasse, Keilasse ja Maardusse ning maakondliku tervisekeskuse rajamiseks Viljandisse. Seega on kahe taotlusvooruga kaetud kõik maakonnakeskused, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti suvel.

110
Tagid:
riigihange, eriarstiabi, ühiskond, tervishoid, tervis, tervisekeskus, Tõnis Mölder, Lasnamäe, Eesti, Tallinn
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega