Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena, illustreeriv foto

Statistika: ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena

36
(Uuendatud 14:40 26.09.2018)
Aasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elusünni kohta. 2017. aastal diagnoositi 1000 lapse kohta 282-l mõni haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust.

TALLINN, 26. sept — Sputnik. Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi mullu juba sünnitusmajas mõni haigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast, seisab TAI kodulehel.

Ema kannab osakest oma lapsest endas aastakümneid >>

Varasemaga sarnaselt diagnoositi mullu enim terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinute haiguste alla. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.

Kui vaadata juurde surma põhjuste registri andmeid, siis 2017. aastal oli surnultsünde kokku 45, peamiseks põhjuseks emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Viimastel aastatel on surnultsündide arv aga oluliselt vähenenud – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on neid kolmandiku võrra vähem.

Meditsiinilise sünniregistri andmetel registreeriti Eestis 2017. aastal 13 630 elussündi. Neist haigusega sündis 3 843 last ehk ligi kolmandik. Võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi küll ühe protsendi võrra vähem, kuid samas vähenes ka elussündide arv 2,7 protsenti.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi lisati täna vastsündinute haigestumise andmed. Elussündide kohta leiab andmeid siit ning surmade kohta siit.

2016. aastal oli surnultsünde kokku 49. Peamiseks surmapõhjuseks oli emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Surnult sündinute surmapõhjused avaldatakse Tervisestatistika ja —uuringute andmebaasis surmaandmete juures, tabelis SD53, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Sündide sesoonsuse mustreid on leitud erinevate populatsioonide hulgas üle kogu maailma. Võrreldes teiste ajast sõltuvate demograafiliste trendidega on aga sündide sesoonsuse mustrid võrdlemisi püsivad.

Näiteks Eesti puhul on ilmselt inimeste teadvusesse kinnistunud, et lapsi sünnib kõige rohkem kevadel ning nii on see ka tegelikult olnud kogu Põhja – Euroopas. Tänapäeval aga kasutavad suurem osa paare efektiivsemaid ja mugavamaid rasestumisvastaseid vahendeid, mistõttu saavad nad paremini planeerida lapse sündimise aega.

Kasvas haigusega sündinud laste arv >>

Seega ongi antud loo ajendiks küsimus, kas ja kuidas on muutnud sündide sesoonsuse mustrit võimalused lapse saamist rohkem planeerida.

36
Tagid:
vastsündinu, rasedus, laps, ühiskond, tervishoid, tervis, haigus, sünnitusmaja, TAI, Eesti