Tallinnas otsitakse vastust küsimustele, kuidas vähendada ebavõrdsust tervises

Tallinnas algab rahvusvaheline tervisepoliitika juhtide tippkohtumine

20
Kolmapäeval, 13. juunil algab Tallinnas, Radisson Blu Sky hotellis kahepäevane kõrgetasemeline konverents "Tervisesüsteemid solidaarsuse ja jõukuse heaks – et mitte keegi ei jääks maha," millega tähistatakse 10 aasta möödumist Tallinna harta vastuvõtmisest.

TALLINN, 13. juuni — Sputnik. Kohtumisel otsitakse vastust küsimustele, kuidas vähendada ebavõrdsust tervises ja kaitsta inimesi suurte ravikulude eest, teatab Sotsiaalministeerium.

Konverents toob Tallinnasse enam kui 250 tervisepoliitika juhti ja tervishoiu arvamusliidrit kogu WHO Euroopa regioonist. Konverentsil osalevad 14 liikmesriigi terviseministrid. Konverentsi avavad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja WHO Euroopa Regiooni direktor Dr Zsuzsanna Jakab.

2008. aastal vastuvõetud ja 53 WHO Euroopa Regiooni liikmesriigi heakskiidetud Tallinna harta seadis eesmärgiks liikuda kõikjal Euroopas võrdsema, õiglasema ja solidaarsema ühiskonna poole, kus tervishoid on kõigile kättesaadav ja taskukohane.

Dr Zsuzsanna Jakabi sõnul on Euroopa tervisesüsteemid harta allkirjastamisest 2008. aastal elanud läbi keerulisi aegu.

Terviseameti soovitused Venemaale jalgpalli MM-le sõitjatele>>

"Kümme aastat hiljem – majanduslik väljavaade on ebakindel, lõhed jõukamate ja vaeste vahel süvenevad ja tervishoius püütakse inimeste kasvavate vajadustega sammu pidada," ütles Dr Zsuzsanna Jakab.

"Perekonnad peavad tasuma arstiabi ja ravimite eest omast taskust ja paljud ei saa seda endale lubada. Seepärast kutsume riike üles astuma samme, et hoida inimeste omaosaluskoormus tervishoiu eest tasumisel alla 15% tervishoiu kogukuludest. Kohtumisega kinnitame pühendumist hartas sõnastatud eesmärkidele ning võtame vastutuse investeerida ja tuua tervishoidu innovatsiooni kõigi Euroopa regiooni inimeste hüvanguks."

Valga haigla sünnitusosakond suleti poolteist kuud varem, illustreeriv foto
© Sputnik / Дмитрий Донской

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on solidaarsus olnud aegade jooksul üks Euroopa tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide põhiväärtusi.

Käivitus üleeuroopaline laste ülekaalu uuriv teadusprojekt>>

"Just solidaarsusel põhinevad tervishoiusüsteemid võimaldavad meil olemasolevat ressurssi kõige efektiivsemalt kasutada kogu elanikkonna huvides ja tagada, et keegi ei jääks vajaliku abita," ütles minister Riina Sikkut.

"Oleme astunud Eestis viimastel aastatel mitmeid olulisi samme, et tugevdada meie tervisesüsteemi, panustanud sellesse rohkem raha. Lisaks oleme suurendanud hüvitisi, et vähendada inimeste kulutusi hambaravile ja ravimitele. Siiski on ka meil endiselt inimesi, kelleni ravikindlustuskaitse ei ulatu ja kes võivad seetõttu jääda ilma õigeaegsest ja vajalikust abist. Seepärast peame jätkuvalt otsima võimalusi, kuidas teha terviseteenused kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele, kes abi vajavad."

Terviseamet: messiboksis ilusüste teha ei tohi, illustreeriv foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Tallinna harta 10. aastapäevale pühendatud konverentsil "Tervisesüsteemid solidaarsuse ja jõukuse heaks – et mitte keegi ei jääks maha" on kolm peateemat:

• Kaasamine (Include) – kuidas tagada terviseteenustega hõlmatus kõigile, parandada ligipääsu tervishoiuteenustele ning suurendada kaitset suurte ravikulude eest?

• Investeerimine (Invest) – kuidas investeerida tervishoidu targalt, et see tooks endaga kaasa ühiskonna jõukuse?

• Innovatsioon (Innovate) – kuidas tuua tervishoidu innovatsiooni ja seda inimeste tervise heaks paremini ära kasutada?

Konverentsi lõpuks on kavas võtta vastu järeldused, millega WHO Euroopa Regiooni 53 liikmesriiki kinnitavad oma jätkuvat püüdlust Tallinna hartas 2008. aastal seatud eesmärkide – solidaarsuse ja võrdsuse poole tervishoius.

Lisaks on minister Riina Sikkutil kavas kahepoolsed kohtumised Kasahstani terviseminister Yelzhan Birtanovi, Belgia tervise- ja sotsiaalminister Maggie De Blocki, Ukraina terviseminister Uliana Supruni ning WHO Euroopa Regiooni direktor Zsuzsanna Jakabiga.

Ravimifirmad kulutasid üritustele ja arstide toetustele 3,4 miljonit>>

Konverentsi korraldavad sotsiaalministeerium, WHO Euroopa Regionaalbüroo ning Euroopa Tervisesüsteemide ja –poliitika Vaatluskeskus. Konverents toimub 13. ja 14. juunil.

Kohtumise taust:

• WHO värskest analüüsist selgub, et terviskulutused – kulud terviseteenustele ja ravimitele ei ole paljudele inimestele taskukohased ja põhjustavad inimestele majanduslikke raskusi kogu Euroopa regioonis, seda ka kõrge sissetulekutasemega riikides.

• 25 riigi andmeil tuginev analüüs näitas, et kuni 8% leibkondadest ei suuda katta oma igapäevaseid kulutusi üürile ja toidule pärast omast taskust makstud tervishoiukulusid. Eestis on suurte tervisekulude tõttu vaesusriskis 4,4% leibkondadest.

• See on vastuolus 2008. aastal vastuvõetud ja 53 WHO Euroopa regiooni riigi poolt heakskiidetud Tallinna hartaga, milles lepiti kokku, et inimesed ei tohiks vaesuda halva tervise tõttu.

• Tallinna harta allkirjastamisele 2008. aastal järgnenud kümnend algas rahandus- ja majanduskriisiga, mis pidurdas püüdlust kõikse tervisekaetuse poole ja ohustas tervisesse investeerimist paljudes liikmesriikides.

• Katmata ravivajadus oli selleks ajaks üle Euroopa vähenemas, kuid sai majanduskriisis olulise tagasilöögi. Aastatel 2008-2014 kasvas katmata ravivajadus paljudes liikmesriikides, sealjuures kõige enam just vaeseimate elanikkonnarühmade hulgas.

• Paljudes keskmise ja kõrge sissetulekutasemega riikides sõltuvad tervishoiukulud siiani suuresti inimeste ja leibkondade omaosalusest. 2014. aastal moodustas inimeste enda omaosalus tervishoiu eest tasumisel Euroopas keskmiselt 26%, varieerudes oluliselt (5-72%) regiooni erinevates riikides. Eestis oli inimeste omaosaluskoormus 2016. aastal 23% tervishoiu kogukuludest.

• WHO hinnangul mõjutab inimeste suur omaosaluskoormus eelkõige just neid, kellel on suuremad raskused teenuste ja ravimiste eest tasumisel – vaeseimad leibkonnad, kroonilised haiged ja eakad. Rahalisi probleeme valmistab inimestele eelkõige ravimite eest tasumine ja omaosaluse kasvades inimeste majandusraskused süvenevad.

• Inimeste tervisekulude vähendamiseks tuleb investeerida tervishoidu avalikke vahendeid ja laiendada kindlustuskaitset. Riikidel on võimalik vähendada inimeste ravikulusid vähendades inimeste omaosalust ja tagades täiendava kaitse just vaesematele ja terviseteenuseid sagedamini kasutavatele inimestele.

20
Tagid:
meditsiin, Tallinna harta, tervishoid, sotsiaalministeerium, WHO, Tallinn
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega