Sõltuvusprobleemidele otsivad vähesed abi, illustreeriv foto

Psühhiaater: vähesed otsivad sõltuvusprobleemidele abi

30
(Uuendatud 17:59 10.06.2018)
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaatri Ants Kase sõnul pöördub tänu programmile "Kainem ja Tervem Eesti" üha rohkem alkoholiprobleemiga inimesi ka arsti juurde, kuigi erinevatele sõltuvusprobleemidele otsivad inimesed tema sõnul vähe abi.

TALLINN, 10. juuni — Sputnik. "Psühhiaatrid ei ole omavahel veel kokku leppinud, kas sõltuvustena käsitletakse ainult ainete manustamist või ka teisi teatud sisemise sunduslikkusega tegevusi nagu nuti-, treening- ja seksisõltuvus," ütlesPõhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaatri Ants Kask, kelle sõnul kuulub ka sõltuvusprobleemi eitamine psühholoogiliste kaitsereaktsioonide hulka, kirjutab Pealinn

Tuntakse häbi

"Sõltuvusprobleemidele otsivad vähesed abi, näiteks ka probleemi eitamine kuulub psühholoogiliste kaitsete hulka. Selle tunnistamine toob kaasa süütunde ja meeleolu languse. Nagu üks tarvitaja olevat öelnud: "Alguses jõin ma, et vähendada stressi, pärast tuli süütunne, aga ka selle vastu aitas alkohol," ütles Kask.

Sõltuvushäirete raviga tegelemine eeldab Kase sõnul teatud süsteemsust ja kogemust ning seetõttu on teiste sõltuvushäirete ravi (nt hasartmängu sõltuvus) jäänud teiste keskuste pärusmaaks.

Jõustuvad uued alkoholi reklaamipiirangud >>

Kase sõnul on praeguseks aga rahvusvaheliselt kokku lepitud, et sõltuvushäireks peetakse vaid keemilisi sõltuvusi. Seetõttu on ravifookus endiselt alkoholil ja teistel uimastitel.

Kas ka ülekaal ja suitsetamine on sõltuvus?

Kuigi ka ülekaalulisust ja nikotiinisõltuvust võib tema sõnul pidada üha suuremaks probleemiks.

"Õnneks on mõlema raviks tänapäeval head võimalused olemas. Suitsetamisest loobumine on äärmiselt oluline kõigi sõltuvushäirete ravi korral, kui see õnnestub, saavutatakse ka teise häire ravi osas paremaid tulemusi," jätkas Kask.

Sõltuvushaiguste väljasõelumisega tegelevad Kase sõnul esmaselt ikkagi perearstid kuigi tihti ei tule patsient arsti juurde otseselt sõltuvusküsimusega, vaid juba muude probleemidega, mis pikaaegsest sõltuvusest on tekkinud. Viimasel ajal on Kase hinnangul siiski väiksemaid muutusi ka märgatud, kus inimesed on julgemad ise probleemist rääkima.

"Alkoholi tarvitamine on seotud enam kui 200 haiguse ja seisundiga ning tihti ilmnevad need enne kui sõltuvusprobleemi teadvustakse. Väidetavalt ei pöördu 90% alkoholi tarvitamise häirega patsiente kunagi selle tõttu arstile, kui tullakse, siis ikka teiste probleemidega. Diagnoos hilineb tihti 10-20 aastat," selgitas Kask.

Maksa rasvumine — uus soomlaste rahvushaigus >>

Ravi on keeruline

Sõltuvushäirete ravi on Kase hinnangul palju keerulisem kui muude haiguste puhul sõltudes otseselt sellest, kas inimene probleemi teadvustab või mitte.

"Alkoholi ja teiste ainete tarvitamisel tekib paraku seisund, kus sõltuvuse fakti kui sellist võidakse tunnistada, aga see ei oma mingit emotsionaalset tähendust. Arstid ütlevad sellises olukorras, et patsient on formaalse haiguskriitikaga," lisas Kask.

Kase sõnul aidatakse sõltuvushäirete puhul neid, kes tahavad, et neid aidatakse.

"Siiski on sagedad sellised olukorrad, kus ravile tullakse kellegi teise soovil, on see siis lähedane, töö-, või seaduseandja. Sellisel juhul on motivatsioon väline ja kunstlikult tekitatud, kui sisemist valmidust oma käitumist muuta ei ole, siis on vähetõenäone, et ka ravi on edukas," nentis Kask.

Kaitske ennast ja lähedasi — loobuge suitsetamisest >>

Kask lisas, et probleemiks sõltuvusravi puhul on kindlasti ka fakt, et meditsiinitöötajad ei oska sõltuvushäiretega patsiente hästi ära tunda ja inimesed ise ei taha rääkida oma sõltuvuseprobleemist.

"Ka õpingute ajal pööratakse sõltuvushäiretele vähe tähelepanu. Napib spetsialiste, kes tegeleks sõltuvusraviga süviti ja nii psühholoogilise kui psühhiaatrilise abi kättesaadavus võiks olla parem. Lisaks sellele ei ole sõltuvushäirete raviks kasutatavate ravimite valik Eestis väga lai," märkis Kask.

Kuna Kase sõnul pole sõltuvusprobleemide problemaatika ühiskonnast kadunud, saaks öelda ka seda, et ennetustöö pole siiamaani piisavalt vilja kandnud.

"Antud hetkel pole probleemid kuhugi kadunud ega ole ka märke, et nad kaoks tulevikus," nentis Kask.

30
Tagid:
uimasti, abi, sõltuvus, ühiskond, tervis, alkohol, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ants Kask, Eesti