Eesti elanikud toovad reisidelt kaasa ohtlikke nakkushaigusi, illustreeriv foto

Eesti elanikud toovad reisidelt kaasa ohtlikke nakkushaigusi

379
(Uuendatud 08:27 18.03.2018)
Eestis registreeritakse igal aastal keskeltläbi 200 välisreisidega seotud nakkushaigustesse haigestumisjuhtumit. Ehkki riigis on spetsiaalsed nõuandekeskused, ei ole Eesti elanikud piisavalt teadlikud, kuidas nakatumisest hoiduda.

TALLINN, 17. märts — Sputnik, Angelina Mandrõka. Eestis on mõnede haiglate juures avatud spetsiaalsed reisimeditsiini kabinetid, kus on võimalik saada kogu reisieelselt vajalikku teavet haigustest maailma erinevates piirkondades levivatest haigusest. Kuid nende kabinettide teenused on reeglina tasulised.

Uus turismiseadus suurendab tarbijate kaitset >>

Sputnik Eesti pöördus ühe niisuguse nakkuskliiniku poole uurimaks, mida tuleb teada soojale maale puhkusele siirdudes, ja sai vastuseks, et see info maksab raha.

Eesti juhiloaga tohib alates aprillist Jaapanis sõita, illustreeriv foto
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Perearstid peavad nõu andma

Terviseameti andmetel on Eesti turistid viimase viie aasta jooksul toonud kaasa mitmesuguseid nakkushaigusi enamasti sellistest riikidest nagu Türgi, Bulgaaria, Tai, India ja Egiptus.

Ida-Eesti tervishoiutöötajate ametiühingu juhi ja ühtlasi Narva haigla nakkuskontrolli meditsiiniõe Natalja Metelitsa sõnul soovitavad perearstid meie riigi elanikele alati lasta end vaktsineerida difteeria ja teetanuse vastu ning seetõttu peaks teadlikkus nendest kaitsepookimistest olema eestimaalaste seas kõrgel tasemel.

"Igaüks, kes läheb reisile, sõltumata sihtriigist, peab olema difteeria ja teetanuse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimine on tasuta ning vaktsineerida tuleb iga kümne aasta tagant," teatas ta Sputnik Eestile.

Bakuu eestimaalase pilguga >>

Kuni 17-aastaseid lapsi vaktsineeritakse teetanuse ja difteeria vastu vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Kordusvaktsineerimine on hädavajalik alates 25. eluaastast ja edasi iga kümne aasta pärast. Vaktsineerida saab end lasta perearstikeskuses.

Tegelikult aga teavad vähesed hädavajalikkusest teha vaktsineerimine nende haiguste vastu kord kümne aasta vältel.

Metelitsa soovitab igaühele, kes siirdub reisile, sellest eelnevalt oma perearstile või pereõele teada anda. Sel juhul saab meditsiinitöötaja öelda, kas tuleb teha vaktsineerimisi, millised vaktsineerimised tasub läbi teha ja milliseid abinõusid kasutada, et reis oleks tervisele ohutu.

Turismimess Tourest 2018 toimub seekord 27. korda
© Sputnik / Ангелина Мандрыка

A-hepatiidist Zika viiruseni

Natalja Metelitsa andmetel toovad eestimaalased reisidelt eksootilistesse maadesse kõige sagedamini koju kaasa A-hepatiidi, seetõttu on umbes kuu aega enne reisi palavalt armastatud Egiptusesse tingimata tarvis selle viiruse vastu vaktsineerida.

Tais ja Brasiilias esineb sääskede poolt levitatavat Zika-viirust. Vaktsiine selle haiguse vastu ei ole, seepärast on rasedatel naistel parem hoiduda nendesse riikidesse reisimast, ülejäänud turistidel peavad aga tingimata kaasas olema sääsetõrjevahendid. Kaitsesüstimine malaaria vastu tuleb teha neil, kes kavatsevad reisida Lõuna-Ameerikasse või Aafrikasse. Vaktsineeritakse kümme päeva enne reisileminekut.

Ka reisikoraldajad võivad head nõu anda

Reisifirma Stork Tour direktori Dmitri Leleka sõnul saavad reisikorraldajad juhul, kui mingis riigis puhkeb ohtlik epideemia, Eesti välisministeeriumilt soovituse see reisisiht sulgeda, ja reisid ohtlikule maale tühistatakse.

Kas Tallinnast eemale? Kus veel eestlastel puhata >>

"Aga see ei tähenda, et oma tervise suhtes ei tule iseseisvalt hoolas olla. Mitte kunagi ei ole liiast saada selle reisisihi kohta, kus plaanitakse puhkust veeta, rohkem teavet oma reisikorraldajalt, pidada nõu arstiga ja vajaduse korral lasta end vaktsineerida," nentis ta.

Kuuma kliimaga riikides esineb igasuguseid sooltenakkusi (düsenteeria, salmonelloos, rotaviirusenteriit ja palju muid), kuna haigusetekitajad paljunevad eriti hästi just soojas keskkonnas ning seetõttu on eriti oluline järgida teatud isikliku hügieeni reegleid.

Niisiis, eksootilistes riikides ei maksa juua kraanivett (parem osta pudelivett) ning kohvikutes ja restoranides tellida jooke ilma jääta. Teatud piirkondades ei soovitata kasutada veevärgivett isegi oma ihu või hammaste pesemiseks, selliste riikide hulka kuulub ka Egiptus.

Aasiamaades tasub toitu tellida seal, kus müüja toiduaineid ei varja, vaid vastupidi, demonstreerib nende värskust. Tasub pöörata tähelepanu avalikele söögikohtadele, mille juurde kogunevad kohalikud elanikud. See tähendab, et toit on seal maitsev, ohutu ja soodsa hinnaga. Kohalikelt turgudelt ostetud puu- ja juurvilju tuleb mitte lihtsalt pesta, vaid uhada tulise veega.

Mis tahes halva enesetunde korral tasub otsekohe arsti juurde minna, kuna kõik nakkushaigused arenevad tihtilugu väga kiiresti. Mida varem ravi alustada, seda suurem on võimalus kiiresti terveks saada.

379
Tagid:
turism, nakkushaigus, tervis, reisija, Terviseamet, Natalja Metelitsa, välismaa, Eesti
Teema:
Kas Tallinnast eemale? Kus veel eestlastel puhata (13)
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega