Põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud, illustratiivne foto

Riigikontroll: põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud

77
(Uuendatud 12:52 27.01.2018)
Riigikontrolli audutist tuli välja, et Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. Riigikontrolli hinnangul on keskkonnaministeerium asunud põhjavee kaitset täpsemalt kavandama, kuid peamiselt põlevkivi kaevandamise ning põllumajandusega seotud mõjude tõttu võtab seni veel halvas seisundis olevate põhjaveekogumite olukorra parandamine kauem aega, kui on jäänud Euroopa Liidus üldsihiks seatud aastani 2021.

Keemiareostuse piirkonnas tuleb kaevuvett jälgida >>

Eesti 39 põhjaveekogumist on erinevatel põhjustel halvas seisundis kaheksa ja heas, kuid ohustatud seisundis 10 põhjaveekogumit, teatas Riigikontroll. Põhjaveevarud on Eestis suured ning enamikule Eesti inimestest on kättesaadav puhas joogivesi.

Sellele vaatamata on Eestis üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee headust võib halvendada põllumajandusest tulenev nitraadi- ja pestitsiidireostus, maavarade kaevandamine või ka majapidamiste puhastamata reovesi. Ka liiga intensiivne vee ammutamine võib mõjutada põhjavee kvaliteeti.

Seire ja uuringud ei ole seni andnud head ülevaadet sellest, kui suur on koormusallikate tekitatav mõju põhjaveele. Andmed, mille põhjal põhjavee seisundit hinnata ja usaldusväärseid prognoose teha, ei ole paraku järjepidevad.

Praegused infosüsteemid ei võimalda ka vajalikest andmetest, sh ettevõtete omaseire andmetest, saada kiiret ülevaadet. Ent lahendustega on hakatud tegelema ja see on positiivne areng.

Riigikontrolli audit näitas, et põhjavee saastumine nitraatidega on kasvanud ning nitraatide peamiseks allikaks peetakse väetiste laotamist.

Ka põlevkivi kaevandamisest oluliselt mõjutatud Ida-Virumaal pole põhjavee seisund paranenud ning kaevandamislubadega pole seatud meetmeid, mis aitaksid tulevikus põhjaveele tekkivat kahju vältida.

Riigikontroll leidis, et kuigi Eestis kasutatakse väetisi Euroopa keskmisest vähem, vajab põllumajandusest tuleneva hajureostuse vähendamine senisest enam tähelepanu. Hajureostuse piiramine on eriti vajalik kaitsmata põhjaveega aladel, kus saasteained jõuavad kiiresti põhjavette.

Lämmastikväetiste kasutamise piirnormid Pandivere-Adavere nitraaditundlikul alal on võrreldes tegeliku väetisekasutusega leebemad ega välista seega nitraadisaastuse kasvu.

Saastamist aitaks piirata ka väetiste nõuetekohane laotamine, kuid seda ei kontrolli riik piisavalt.

Viimase viie aastaga on suurenenud poole võrra ka taimekaitsevahendite kasutamine, jättes jääke põhjavette. Uuringud kinnitavad, et 17%-l keskmise sügavusega seirekaevudest, mis asuvad nitraaditundlikul alal, on vee nitraadisisaldus nii suur, et seda ei soovitata enam puhastamata kujul joogiveeks kasutada.

Põhjavee puhtus sõltub paljuski põllumeeste keskkonnateadlikkusest – toota kaitsmata piirkondades mõõdukamalt, vähendades sellevõrra tootmises vajalikke väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võivad jõuda põhjavette. Sellele eesmärgile peavad olema suunatud ka riigi makstavad keskkonnatoetused, mis seni pole piisavat mõju kaasa toonud.

Valdaval enamusel Eesti elanikel on ühisveevärk ja —kanalisatsioon >>

Põhjavee saastamise toob kaasa ka asulate reovesi, mida ei koguta piisavas mahus ühiskanalisatsiooniga kokku. Probleemi ulatust põhjaveele ei suudeta aga täpsemalt hinnata, kuna nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel puudub ülevaade, kus asuvad ning mis seisukorras on inimeste individuaalsed reoveekäitlussüsteemid.

Omavalitsused ei kontrolli, kas mahutid on lekkekindlad ning kas neid tühjendatakse regulaarselt.

Eestis on piirkondi, kus põhjavee väljapumpamine ja veevõtt olmeks mõjutavad oluliselt põhjavee seisundit. Ida-Virumaal on selleks põlevkivikaevandused, kus kaevandustest välja pumbatava põhjavee kogus on neli korda suurem kui kogu Eestis tarbitava olmevee kogus.

Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed >>

Ehkki kaevandajate keskkonnalubadesse on lisatud leevendusmeetmeid, on nende mõju väike. Keskkonnaministeerium on tõdenud kaevandustest tuleneva mõju paratamatust.

EL toidab Lätit riknenud toiduainetega, illustratiivne foto
© Sputnik / Sergey Melkonov

Harjumaal, kus mõju põhjaveeressurssidele on kõige suurem, on põhjaveevarusid ümber hinnatud ja ümber jaotatud, et kõigis piirkondades oleks võimalik kvaliteetset põhjavett tarbida. Liigne veevõtt rannikul võib põhjustada merevee sissetungi ning muuta põhjavee joomiseks kõlbmatuks.

Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides järgmist: "Kui minu kolleegid Iraani riigikontrollist avaldasid kuus aastat tagasi ühe oma keskkonnavaldkonna audititest, mis käsitles veevarusid, viitasid nad auditi alguses teema tähtsust põhjendades mitte mõnele valitsuse programmdokumendile, vaid nende silmis kõige pühamale, mis võimalik – koraanile. "Islamis on vesi erilise staatusega. Pühas koraanis on Allah rõhutanud, et kõik elusolendid sõltuvad veest, inimene peaks sellele mõtlema ning olema vee kui õnnistuse eest tänulik. Üks võimalus olla Allahile selle saadetud õnnistuse eest tänulik, on kasutada vett korralikult ja vältida selle saastamist," seisab auditis.

Meie igapäevast leiba: EL tunnistab "toiduapartheidi" >>

"Kõik öeldu kõlab aktuaalselt mis tahes usu- või kultuuriruumis ja võiks olla üldiseks juhtmõtteks ka Eesti riigikontrolli auditile, mis käsitleb meie põhjavett ja selle hoidmist. Juba aastakümneid on maailmas kostnud hoiatused, et tulevased sõjad peetakse mitte nafta, vaid vee pärast," lisas Karis.

"Kodus veekraani lahti keerates või kaevust vett ammutades ei kipu me paraku mõtlema sellele, et üle miljardi inimese vaevleb veepuuduses, et puhtast veest sõltub elu, majandus ja heaolu," sõnas Karis.

Tema sõnul on Eesti üks nendest õnnelikest paikadest maailmas, kus on külluslikult põhjavett ning pea igas riigi nurgas on võimalik rajada kaev ja sealt joogivett saada. Samas on Eestis piirkondi, kus põhjavee seisund ei ole hea. Seda mõjutavad mitmed tegurid, muu hulgas põlevkivi kaevandamine, aga ka põllumajandus, kus reostus tuleb sõnniku- ja väetisehoidlatest ning taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest põldudel.

"Ükskõik, kas keegi loeb piiblit, koraani, Mikitat või on talle püha hoopis koalitsioonilepe, elame me kõik ühel planeedil ja meie probleemid, sh puhta vee varude hoidmine ja vee säästlik kasutus, on ühised," lisas Karis.

Eesti on ökoinnovatsiooni arengu poolest Euroopas esirinnas >>

Eesti 39 põhjaveekogumist on halvas seisundis või heas, kuid ohustatud seisundis 18. Euroopa Liit on seadnud veekeskkonna seisundi parandamisele eesmärgid – kõik veekogud ja põhjavesi peavad 2021. aastaks (osa hiljemalt 2027. a-ks) saavutama hea seisundi.

Riik eraldab aastatel 2015–2021 veemajanduskavadega põhjavee seisundi kaitseks 58 miljonit eurot. Sellele lisanduvad samal perioodil joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritav 140 miljonit ning maaelu arengukava veekaitsega seonduvad toetused 260 miljonit.

Riigikontroll hindas, kas keskkonnaministeeriumi ning maaeluministeeriumi korraldatud tegevused tagavad, et inimestele oleks tagatud ohutu joogivesi nii praegu kui ka tulevikus ning et säiliksid põhjaveest sõltuvad jõed, järved ning sood.

Põhjavett mõjutatavatest tegevustest auditeeriti põllumajanduse, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamiste reovee, maavarade kaevandamise ning veevõtuga kaasnevate mõjude ohjeldamist.

77
Tagid:
saastumine, joogivesi, põhjavesi, kvaliteet, kaevandus, põllumajandus, tervis, keskkonnaministeerium, riigikontroll, Alar Karis, Eesti
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega