Haigla koridor, illustratiivne foto

Kõige viletsam arstiabi Euroopas ehk kuidas Läti haigevoodisse sattus

108
(Uuendatud 19:07 13.01.2018)
Lätis on Euroopa suurim suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, kuid patsientide ravitasud on kolm korda kõrgemad kui keskmiselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD), kuhu Läti astus 2016. aastal

Konstantin Sevastjanov, RIA Novostile

Kuigi formaalselt on vabariigis säilinud tasuta tervishoid, tuleb tasuta teenuste saamiseks pool aastat või kauem järjekorras ootama. OECD andmetel sureb Lätis südame-veresoonkonnahaigustesse iga 100 000 elaniku kohta 328 inimest, samas kui OECD riikide keskmiseks on 112.

"Kõige sagedamini juhtub see ateroskleroosi tõttu. Veresooned lupjuvad," ütleb kardioloog Andris Skride. Ta kurdab, et riik rahastab väga nõrgalt südame-veresoonkonna ravi haiguse algstaadiumis, enne kui patsient satub operatsioonilauale.

Leedu minister: Baltimaad peaks arutama relvastuse koos hankimist >>

Läti arstid löövad juba aastaid siinse arstiabi olukorra pärast häirekella. Selles osas sai mullu juulis lausa tähenduslikuks endise tervishoiuministri Āris Audersi enesetapp. See juhtus peale kohtuprotsesi, kus selgus, et Läti tuntud kirurgina nõudis Auders patsientidelt täiendavat tasu operatsioonide eest, mis olid juba riikliku haigekassa poolt kinni makstud.

Samasugustes pattudes süüdistati ka omal ajal traumatoloog-ortopeedina töötanud endist Läti presidenti Valdis Zatlersit. Veel üks kõrge riigiametnik, 1990. aastail peaministrina riiki juhtinud Vilis Krištopans kurdab: Mu tütar läks Riia Stradiņa kliinikuse kaebusega, et kõht valutab. No hästi, vaadati üle, anti rohtu, mine koju tagasi. Jõudis järgmisel päeval Valmierasse sõbra juurde, aga ikka valutab… Viidi siis kohe kiirabiga poeratsioonilauale – pimesoolepõletik. Öeldi talle: "Kahe päeva pärast oleksite juba surnud." Minu tütar! See on teile konkreetne näide. Aga teie ütlete, et ei lasta inimesel ära surra. Kuidas veel lastakse!

"Militaarshengen" algab Lätis >>

2017. aasta juulist detsembrini toimus Lätis perearstide streik. Elanike jaoks oli see väga valulik, kuna riigis kehtivate seaduste kohaselt pääsevad inimesed mis tahes eriarsti vastuvõtule ainult perearsti saatekirjaga. Üks streikijatest Ansis Dzalbs, kes töötab riigi lõunaosas Jelgava rajooni Staļģene külas, rääkis kurva loo Läti raadio saates. Tema sõnul on piirkond suur, lähim haigla asub Jelgava linnas. Seetõttu tuleb selle asemel, et inimesi sinna saata, Dzalbsil endal nii käsi-jalgu kipsi panna kui haavu õmmelda.

Pole neid, kes raviksid

Samas ei korraldanud perearstid üldstreiki, vaid piiratud mahus patsientide vastuvõtte siiski tehti. Nii ei õnnestunudki perearstidel oma nõudmisi täies mahus saavutada ja ähvardab oht, et lähemal ajal võidakse ette võtta uusi protestiüritusi.

Suleti ei tea mis: Riias likvideeriti pagulaste abistamise keskus >>

Kuid põhiprobleemiks, millest sõltub Läti tervishoiu tulevik, on see, kas õnnestub vähendada selle valdkonna töötajate väljarännet teistesse riikidesse, kus palgad on kõrgemad. Praeguse olukorra põhjused ulatuvad 2009. aastasse, mil majanduskriisi tingimustes ajal hakkas kiirkorras kärpima sotsiaalkulutusi, sealhulgas tervishoiukulusid. Sellest ajast peale lahkuvad kvalifitseeritud meditsiinitöötajad riigist hirmuäratava tempoga ning see seab arstiabi valdkonna raskesse olukorda.

Ülemöödunud aastal vapustas Lätit erijuhtum: õiguskaitseorganid alustasid kriminaalmenetlust neljakümneaastase mehe suhtes, kes ähvardas avada tule tervishoiuministeeriumi hoones. Tema tütar, kes vajas eriti kiiret arstiabi, "veeretati" kõigepealt Jelgava haiglasse ning seejärel Riia Gailezersi kliinikusse. Viimatimainitud asutus "hiilgas" sellega, et vahetult enne kohalejõudmist keelduti seal kopsupõletikuga südamehaiget patsienti hospitaliseerimast.

Oota järjekorras või maksa raha

Juba mitu aastat ilmneb Läti raviasutustes iga aasta alguses üks ja sama pilt: vabariigi elanikud tõttavad registreeruma tasuta raviteenusteks. Kohalik ajakirjandus jutustab nukraid lugusid sellest, et nendele, kes üritavad näiteks jaanuaris perearsti suunamiskirjaga pääseda riigi poolt tasutud ultraheli või tomograafi protseduurile, pakutakse selleks aega alles sügisel – oodata tuleb peaaegu terve aasta. Aga kui maksta 30 n- 40 eurot, on võimalik pääseda uuringutele juba lähipäevil.

Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri >>

Selline olukord valitseb isegi Riias, rääkimata juba pisikestest provintsilinadest. Rēzekne linnahaigla juhatuse liige Marita Geide kaebab, et magnetresonantstomograafi ootavad patsiendid keskmiselt 145 päeva (järjekorras seisab tuhatkond inimest ja rohkemgi), kompuutertomograafi – 140 päeva, vereringesüsteemi uuringuid – pool aastat. Jēkabpilsi haigla direktor Ivars Zvidris rääkis, et paljud kodanikud ei jaksa paar-kolm kuud järjekorras oodata ja valivad tasulise visiidi. Kusjuures omal ajal tulid Jēkabpilsi arstid välja tänuväärse algatusega: kõige vaesematel linnakodanikel nädala jooksul oli võimalik pääseda uuringutele ja konsultatsioonidele tasuta. Kahju ainult, rt meedikute teenuseid ei vaja inimesed üksnes nädala jooksul, vaid pidevalt.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust >>

Daugavpilsi regionaalhaigla töötajad jutustavad, et kõige pikemad järjekorrad on siin kujunenud angiograafile (südameuuringud), rehabilitatsioonile, füsioterpeudile, sonograafile, magnetresonantstomograafile – vahel peavad inimesed ootama neli kuud. Samuti on haiglal tulnud teatada, et otolarüngoloogide puudumise tõttu ei aita haigla enam nina-kurgu-kõrvahaigeid. Ei ole jäänud alles lõualuukirurge, kes suudaks osutada abi ööpäevaringselt. Lisaks sellele saab akuutseid silmatraumasid ravida ainult tavalise tööpäeva ajal. Seetõttu tuleb sellises seisundis patsiente sageli vedada Daugavpilsist ülikoolikliinikutesse või teistesse regionaalhaiglatesse.

Viroteraapia keskus.
© Фото : Евгений Лешковский

Läti tööandjad maksavad töötajatele alla miinimumpalga >>

Valdkonna esindajad ütlevad, et probleemi saaks lahendada ainult teistest riikidest arstide saabumine – ennekõike ilmutavad huvi Lätisse tööle tulla julmast kriisist haaratud Ukraina arstid ja õed. Kuid siingi on saanud komistuskiviks, et Läti seaduste kohaselt on siinsetes haiglates ja polikliinikutes töötamiseks nõutav riiklikult välja antud tunnistus laitmatu läti keele oskuse kohta. See peatab potentsiaalsed "meditsiiniala võõrtöölised".

Arstide nappuse probleemi ei kogeta Baltikumis mitte ainult Lätis. Jaanuari algul korraldasid Leedu arstiteaduskondade üliõpilased, noorarstid ja teised tervishoiutöötajad Vilniuses protestiaktsiooni "Viimaste arstide rännak lennujaama". Nad nõudsid palgatõusu ja sotsiaalseid tagatiste parandamist. Valitsusest vastati neile, et nende poolt esitatud tingimusi loetakse "ebareaalseteks".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

108
Tagid:
perearst, arst, väljaranne, tervishoid, tervis, ühiskond, haigla, meditsiin, Läti, Balti riigid
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega