Algab erihoolekande reorganiseerimise teine taotlusvoor, illustratiivne foto

Algab erihoolekande reorganiseerimise teine taotlusvoor

44
(Uuendatud 09:43 22.11.2017)
Kolmapäevast kuni 24. jaanuarini 2018 saab esitada taotlusi projektidele, millega luuakse psüühika- või intellektihäirega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused

TALLINN, 22. november — Sputnik. Algavas taotlusvoorus toetatakse senisest enam uute, kogukonna algatusel loodud paindlike teenuste pakkumist. Uuenduskuuri läbivad nii Viljandi Haigla erihoolekandeteenuste taristu kui ka kohtumääruse alusel osutatav teenus.

"Psüühika- või intellektihäirega inimestel on oma unistused ja vajadused nagu meil kõigil. Meie kohus on luua kaasaegsed tingimused, mis võimaldavad iseseisvust, uute asjade õppimist, tööl käimist ja oma lähedastega suhtlemist – olla võrdväärne ühiskonnaliige," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

"Läheme ühiselamu sarnastelt lahendustelt üle kodukeskseks ning täitsa uute, kogukonnapõhiste teenuskohtade loomisega saavad inimesed, kes on seni elanud oma perekondade hoole all, edaspidi paindlikuma teenuse," lisas Iva.

Puudega inimesi aitama pidanud MTÜ Abikäsi osutus petturiks >>

Teises taotlusvoorus on kavas luua päris uusi teenusekohti nii ööpäevaringseks erihooldusteenuseks, kogukonnas elamise kui ka toetatud elamise teenusteks; ning korraldada ümber Valkla Kodu ja Viljandi Haigla erihoolekandeteenuste taristu. Kokku on teisele taotlusvoorule Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid ette nähtud 11,8 miljonit eurot.

Uusi teenusekohti luuakse nii korteritesse kui eramutesse, samuti ehitatakse spetsiaalselt erivajadusega inimeste vajaduste järgi projekteeritud peremajasid. "Ootame kogukondadest alguse saanud projekte, mis vastavad just selle kogukonna ja nende keskel elavate psüühika- või intellektihäirega inimeste vajadustele. Kõigi projektide keskmes on inimene – et tal oleks arendav keskkond ning nii temal endal kui ka ümbritsevatel inimestel hea ja turvaline elada," selgitas Iva.

Eelmine taotlusvoor toimus 2016. aastal ning selle tulemusel kaasajastatakse üle Eesti 1312 erihoolekande teenuskohta, sh 201 uut kogukonnapõhist teenuskohta. Toetuse sai 20 projekti kogusummas 43,9 miljonit eurot, sh 35,8 miljonit euro Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning 3,6 miljonit eurot Eesti riigi kaasfinantseeringuna.

2023. aastaks plaanitakse enamik suured ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohad asendada väiksemate peretüüpi kodudega. Kokku on olnud plaanis luua vähemalt 1400 kvaliteetset teenuskohta, sh asendada 1200 ning toetada 200 uue kogukondliku teenuskoha loomist. Ministri sõnul jõuti algselt seatud eesmärk täita juba esimese taotlusvooruga ning tänu sellele on nüüd uues voorus võimalik anda suurem osakaal kogukondlikele teenustele, mida ka omastehooldajad on väga oodanud.

Vaimse puudega inimesed loobuvad ravist >>

Toetuse andmise tingimused on kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. Näiteks on paika pandud, et ööpäevaringse majutusega teenusekohti võib ühes teenuseüksuses olla kuni 30 ning see peab olema jaotatud kuni 10-liikmelisteks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks rühmadeks. Võrreldes varasemaga on oluliselt laiendatud võimalike arendatavate teenuste hulka ning kaotatud piirangud teenuseüksuste asukohale. Samas pööratakse projektide hindamisel enam tähelepanu teenusekohtade ligipääsetavusele ning arvestatakse teenuste piirkondlikku vajadust.

Loe lisaks, kuidas AS Hoolekandeteenustel ja nende klientidel on suurte kodude ümberkujundamisega seni läinud siit.

Erinevaid erihoolekandeteenuseid osutatakse Eestis ca 5500 inimesele ja erihoolekandeteenuste järjekorras on ca 1500 inimest. Psüühilise erivajadusega inimesi on 2017. a seisuga 43 000 (st 28,5% kõikidest puudega inimestest). Psüühilise erivajadusega inimeste arvu kasv on viimaste aastate põhjal ca 5% aastas.

Psüühilise erivajadusega inimesed on kogukonnaliikmed, kes suudavad kogukonnale omapoolse panuse tagasi anda, kui neile selleks võimalus pakkuda. Kvaliteetsem ja integreeritum teenus toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist, iseseisvust ning kodune keskkond loob parimad eeldused igapäevaseks toimetulekuks ja arenguks. Suurte, ühiselamulaadsete kodude ümberkujundamisega saavutav olulisim erinevus on pakkuda erivajadusega inimestele võimalust ise oma elu puudutavates otsustes rohkem kaasa rääkida ja teha.

Teises taotlusvoorus on suurem osakaal uute teenusekohtade loomisel, sh toetatakse ka kogukonna algatusel tekkinud projekte ja uute paindlike teenusvormide pakkumist, nt intervallhoidu.

Teise taotlusvooru on kavandatud vahendid uutele teenuskohtadele, sh ööpäevaringne erihooldusteenus, kogukonnas elamise ja toetatud elamise teenused. Samuti on teise taotlusvooru eesmärk reorganiseerida Valkla Kodu ja Viljandi haigla senised ühiselamutüüpi hooldekodud ning luua nende asemele väiksemad, perekesksed elukohad, mis pakuvad psüühilise erivajadusega inimestele väärikamaid elamistingimusi. Kohtumäärusega erihoolekandeteenuseks sobivad hooned varustatakse kaasaegsete turvameetmetega ja neis kasutatakse sobivaid arhitektuurseid lahendusi.

Psüühika- ja käitumishäirete diagnooside arv suurenes >>

Psüühilise erivajadusega inimesed vajavad spetsiaalselt kohandatud elukeskkonda, et neil oleks võimalik elada väärikat elu kodustes, mitte ühiselamu tüüpi tingimustes. See suurendab nende iseseisvat toimetulekut ning annab võimaluse senisest enam osaleda ühiskonnaelus. Uusi teenusekohti võib rajada nii korteritesse kui eramutesse, samuti võib ehitatada ja renoveerida spetsiaalselt erivajadusega inimeste vajadusi arvestavalt projekteeritud korter- ja peremaju.

Erihoolekandeteenust saava inimese jaoks on väga oluline, et ta saaks ise maksimaalselt oma igapäevaelu tegevustesse panustada. Seejuures juhendatakse ja aidatakse teda tema vajaduste ning eesmärkide kohaselt. Uus keskkond ja oluliselt parem ligipääs avalikele teenustele ning kogukonnas pakutavatele võimalustele lihtsustab psüühilise erivajadusega inimeste elu suurel määral ja annab võimaluse märksa sisukamaks eluks. Erivajadusega inimestele avanevad paremad võimalused õppimiseks ja töötamiseks, aga ka osalemiseks kogukondlikes tegevustes, kultuuri- ja spordiüritustel.

Uuring näitab laste vaimsete probleemide kasvu, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Брага

2020. aastaks loob Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel psüühilise erivajadusega inimestele kodusemad ja paremad elutingimused. Erihoolekande reorganiseerimise projektidele saab ERF toetust taotleda avatud taotlusvoorudes. EL eelarveperioodil 2014 – 2020 viiakse läbi kaks taotlusvooru.

Ellujäämise valikud: kõigepealt tankid ja siis tervis >>

Esimese taotlusvooru kogemus näitab ilmekalt, kuidas psüühilise erivajadusega inimesed leidsid endale tegevusjuhendajate abiga tööd, tegevust ja arendasid oma oskuseid igapäevase eluga toimetulekuks.

Esimene taotlusvoor toimus 2016. aastal. Selle tulemusel toetati 20 projekti kogusummas 43,9 miljonit eurot sh 35,8 miljonit euro ERF-i vahenditest ning 3,6 miljonit eurot Eesti riigi kaasfinantseeringuna. Projektides kaasajastatakse teenusekohti üle Eesti, sh 201 uut kogukonnapõhist teenuskohta.

44
Tagid:
projekt, häire, intellekt, psüühika, ühiskond, tervis, sotsiaalministeerium, Kaia Iva, Eesti
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega