Toiduapartheid: Ida-Euroopa on muutunud Brüsseli solgiämbriks, illustratiivne foto

Toiduapartheid: Ida-Euroopa on muutunud Brüsseli "solgiämbriks"

216
(Uuendatud 20:04 31.07.2017)
Ühed ja samad toidukaubad, mida müüakse Euroopa Liidu lääne- ja idapoolsetes riikides, erinevad, nagu selgub, üksteisest olulisel määral nii koostise kui maitseomaduste ja mis peamine — tervislikkuse tasemelt

TALLINN, 31. juuli — Sputnik. Esimesena lõid häirekella Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Poola ja Bulgaaria. Nad korraldasid võrdleva ekspertiisi tervele reale toidukaupadele, mispeale süüdistati Brüsselit "toiduapartheidis, nendib Andrei Vesselov RIA Novosti veebilehel. 

"Mõnede toidukaupade osas oleme me saanud Euroopa tõeliseks solgiämbriks," väitis vihaselt Tšehhi põllumajandusminister Marian Jurečka.

Lihast targu ei räägita

Slovakkia riikliku veterinaar- ja toidukontrolliameti inspektorid kontrollisid umbes kahtkümmet eri liiki toidukaupu, mida müüakse nii Bratislava kauplusekettides kui ka Austria linnades.

Nii Austrias kui Slovakkias olid müügil ühed ja samad Euroopas toodetavad kaubamärgid: mitmesugused vorstitooted, juustud, piimatooted, šokolaad, leib ja karastus- ning vägijoogid.

Poolel testitud toodetest ilmnes Lääne-Euroopas müüdavatega võrreldes erinevusi, mis inspektorite sõnul "mõjutab oluliselt nende toidutoodete kvaliteeti". Näiteks sisaldasid toidukaubad vähem liha ja rohkem rasva, rohkem kunstlikke lisaaineid, kunstlikke säilitus- ja värvaineid ning isegi portsjonid olid kaalult väiksemad.

Euroopa Komisjon uurib toidu kvaliteedi kõikumist >>

Sarnastele järeldustele jõudsid Ungari riikliku toiduohutusameti töötajad. Nad võrdlesid toidukaupu, mida müüdi samasuguse sildiga rahvusvaheliste kaubanduskettide Lidl ja Aldi kauplustes Austrias ja Ungaris.

See, mida müüdi Ungaris, oli halvem, portsjonid olid väiksemad ja koostis tervisele kahjulikum. Näiteks Ungaris müüdiud Iglo Fish Fingers kalapulgad sisaldasid kala koostisainena 58%, Austrias aga 65%. Samas ei erinenud ei pakend ega ka kalapulkade hind tegelikult terakestki. Knorri supilisandid sisaldasid täiteainet 20% võrra vähem kui needsamad maitselisandid lääne naabritel.

"Ma sattusin seda aruannet lugedes tõsisesse hämmingusse. Minu meelest on see viimase aja suurim skandaal," väitis Ungari peaministri kantselei juht János Lázár. 

Oma kontrollreidi korraldasid ka bulgaarlased. Vähemalt seitse kolmekümnest Bulgaarias müügilolevast toidutootest erines samasugustest, kuid Lääne-Euroopa kauplustest ostetud todetest. Nii sisaldas šokolaadipuding vähem piima ja kakaod, karastusjookides aga tuvastati tervistkahjustavaid kunstlikke magusaineid.

Sama joogi Saksamaa ja Austria analoogide koostises oli seeevastu ainult looduslik suhkur. Paradoksaalne, et seejuures maksid mitmed kaubad märksa enam kui EL-i lääneriikides — näiteks laste toidupüree oli kaks korda kallim.

Euroopa Liidu sanitarid. EL toidab Lätit riknenud toiduainetega >>

"Samalaadseid uuringuid tehti ka Tšehhi Vabariigis. Saadud tulemused olid samasugused: Tšehhis ja EL-i lääneriikides, ning nimelt Saksamaal ja Austrias müüdavad toidutooted on koostiselt ja kvaliteedilt erinevad," lausus Tšehhi Sputnikule Praha politiloog ja kodanikuühiskonna aktivist Jan Miklas.

Idapoolsetele teine sort

Vastuseks Tšehhi valitsuse etteheidetele teatasid ettevõtted, et nad üksnes "rahuldavad kohalikku maitset", kui "kasutavad erinevaid retsepte". "Ma ei usu, et tšehhidel ja austerlastel oleks sedavõrd erinevad maitse-eelistused.

Me mõlemad kuulusime Austria-Ungari keisririiki ja kui te vaatate meie toidusedelit, siis saate aru, et maitsed on meil ühesugused," teatas Tšehhi põllumajandusminister Marian Jurečka.

Edasimüüjad ise on märksa avameelsemad. "Esimese sordi toidukaubad tarnime me Suurbritanniasse, teise sordi omad — Ida-Euroopasse," selgitas Suurbritannia parlamendi alamkoja kaubanduskomisjoni istungil Tesco supermarketite võrgu varustusdirektor Matt Simister.

Maaeluminister: kohalik toit on väärtus >>

Samas reklaamitakse jõuliselt teist sorti. "Halvima kvaliteediga kaupadel on parim reklaam ja seetõttu inimesed ei vaata, et kuskil on miski mõne protsendi jagu odavam. Tuleb välja, et kõige viletsam kaup toob kõige rohkem raha sisse. Seetõttu on läinud palju aega, enne kui inimesed üldse mõistma on hakanud, mida nad ostavad. See on alles praegu toimunud," lausus Slovakkia endine peaminister Ján Čarnogurský. 

Küsimuse topeltstandarditest tõstatasid juba sel kevadel Visegrádi neliku riikide (s.o Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari) peaministrite vastavasisulisest tippkohtumisest osavõtjad.

Nad pöördusid Euroopa Komisjoni poole üleskutsega võtta menetlusse küsimus EL-i lääne- ja idariikides müüdavate ühtede ja samade toidukaupade erinevast kvaliteedist. Ning just neil päevil lubas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kohtumisel Slovakkia peaministri Robert Ficoga "teha lõpp diskrimineerimisele toiduainete tootmisel".

Ida-Euroopa riikides enestes aga Junckerit ei usuta: EL-i praeguste reeglite kohaselt on toiduaineid tootvatel ettevõtetel seaduslik õigus muuta toodangu koostist olenevalt toodete müügikohast.

Politoloog Jan Miklase hinnangul on "Visegrádi neliku riigid ise kujunenud olukorras süüdi, kuna nad on paljude aastate vältel tolle olukorraga rahumeeli ja alandlikult leppinud ega ole püüdnud sellele mingil moel vastu seista, mis laiemas kontekstis üksnes kinnitab EL-i uute liikmesriikide "koloniaalset" staatust".

216
Tagid:
toiduapartheid, ekspertiis, kvaliteet, toit, uuring, ühiskond, EL, Lääne-Euroopa, Ida-Euroopa
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega