Meie laiuskraadil võib kohata harilikku nastikut ja mürgist rästikut

Ohtlik ei ole maohammustus ise, vaid selle tagajärjed

1046
Portaal Sputnik Eesti uuris spetsialistilt, mida tuleb tingimata teha, kui madu inimest hammustanud, ja millised tagajärjed sellel võivad olla

TALLINN, 16. juuli — Sputnik. Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Nadežda Ivanova rääkis portaali Sputnik Eesti lugejatele, mida tuleb tingimata teha, kui madu on teid hammustanud, ja millised tagajärjed sellega võivad kaasneda.

Suvisel ajal püüavad inimesed looduses rohkem aega veeta – käia metsas seenel ja marjul või puhata mõne veekogu ääres. Kuid  tasub meeles pidada, et puhas loodus kätkeb endas ka mitmesuguseid ohte.

Roomajaid ei leidu Eestis palju, kõigest kolme liiki sisalikke ja kaht liiki madusid. Siinses loos tuleb juttu ainult madudest, keda meie metsades võib kohata. Suve teisel poolel algab nendel roomajatel sigimisaeg, mil nad muutuvad agressiivsemateks.

Meie laiuskraadil võib kohata harilikku nastikut ja mürgist rästikut

Esimesena mainitud liik on musta või tumehalli värvusega ning pea kuklapoolsetel külgedel on tal kaks heledat laiku, mis on kas oranžikad, kollased, valged või roosad. Mõnikord võib kohata ka laikudeta nastikut, mispuhul võib teda kergesti rästikuga segi ajada.

Kui nastik tunnetab ohtu, hakkab ta sisisema ja tõmbub kerra. Harvadel juhtudel võib ta ka surnut teeselda. Nastikuid võib kohata järvede, jõgede ja tiikide ümbruses, rästikud seevastu eelistavad soid ja raiesmikke.

Ohtlik pole mitte rästiku mürk, vaid organismi vastureaktsioon sellele

Ehkki rästik kuulub mürkmadude hulka, pole tema hammustus üldjuhul eluohtlik. Esimesena ei ründa ta kunagi, vaid vastupidi, ohu korral katsub ta võimalikult kiiresti minema roomata. Aga kui satute komistama tiine emase otsa, siis on üsna tõenäoline, et ta asub ennast kaitsma.

Marju või seeni noppides olge ettevaatlikud, kuna sügavas rohus võib kükitada madu. Enne kui teete sammu või sirutate käe rohu sisse, vaadelge paika tähelepanelikult. Metsa minnes pange jalga saapad või kõrge sääre ja tiheda voodriga  kummikud.  Sellist jalatsit ei suuda madu läbi hammustada, kuna tema hambad on vaid ligi viie millimeetri pikkused.

Nagu Nadežda Ivanova portaalile Sputnik Eesti rääkis, ei ole siinsete rästikute mürk surmav. Kuid tema sõnade kohaselt – kui ikkagi juhtub nii, et madu teid hamustab, siis püüdke seda kehaosa, mida hammustus on tabanud, mitte liigutada.

Mustikaid ei tohi varsti enam süüa, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

„Võimaluse korral asetage hammustuskohale jääd, jooge palju vett ja minge kindlasti arsti juurde. Ohtlik ei ole niivõrd hammustus ise, kuivõrd selle tagajärjed – võib tekkida turse, tromboos ja sekundaarsed infektsioonid,“ ütleb ta.

Mao tapmise eest võib vangi minna

Loodusesse minnes võtke kindlasti kaasa allergiavastased tabletid. Kõige sagedamini on surmavaks osutunud allergiline reaktsioon. Maomürk koosneb 90% ulatuses valkudest ja inimorganism reageerib sellele erineval moel.

Maomürk väljub organismist neerude kaudu ja nimelt sellepärast tuleb võimalikult rohkesti vedelikku juua. Kui võrrelda mao ja puugi hammustust, siis viimane on ohtlikum. Puugid kannavad edasi tõsiseid haigusi, nagu borrelioos (Lume´i tõbi) ja entsefaliit, mis kujutavad endast inimestele tõelist ohtu.

Kõige sagedamini löövad maod oma hambad sisse jäsemetesse – jalga, kätte või sõrme. Esimesed 24 tundi pärast hammustust on kõige raskemad. Võib tekida iiveldus, pearinglus, teadvusekaotus ja tugev sügelus.

Eestis on seadusega keelatud madusid tappa, kuna nad on looduskaitse all. Selle pahateo eest võib saada vanglakaristuse. Kui olete leidnud madude pesa, tasub võtta ühendust loomakaitse seltsi või päästeteenistusega.

1046
Tagid:
nastik, madu, rästik
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega