Kui vaevus kestab pikemat aega, tuleb tingimata ja viivitamatult arsti juurde minna

Öökulle ja lõokesi ümber ei õpeta

147
(Uuendatud 13:32 19.03.2017)
Rahvusvahelisel unepäeval (17. märts) uurisime, kui palju peab tegelikult magama ja kuidas unetusega võidelda ning kuhu pöörduda, kui ikka kuidagi ei õnnestu magama jääda

TALLINN, 19. märts — Sputnik. Kas uni on osa igapäevasest rutiinist või mõnusa õndsuse aeg? Sellele küsimusele vastab igaüks omamoodi: mõni eelistab magada niipalju, et vähe pole, mõni aga, vastupidi, peab unele kulunud aega asjatult raisatuks. Inimesel on tänapäeval kihk kõike jõuda, iga minut kasulikult kulutada, kuid unepuudus võib mõjuda tervisele laastavalt, edastas RIA Novosti.

Asi on selles, et uneajal taastub inimene psüühiliselt ja füüsiliselt, selle organismile olulise ajavahemiku lühenemine aga on üheks südame- ja veresoonkonna ning endokrinoloogiliste haiguste kiireloomulise väljakujunemise, loomuliku vastupanuvõime murenemise põhjuseks.

„Uni on seisund, mis määrab elu pikkuse ja kvaliteedi. Kui inimene oma uneaega lühendab ja püüab rikastada oma elu kokkuhoitud unetundide arvelt, muudab see olukorra ainult hullemaks," nentis M. V. Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli meditsiinilise teadus- ja hariduskeskuse unemeditsiini keskuse juhataja, Euroopa Uneuurijate Ühingu (ESRS) ekspert Aleksandr Kalinkin.

Samas ei tõota ka liiga pikk uni tema sõnul midagi head. Une kestuse suurenemine võib osutada tõsistele haigustele, aga ka organismi üldisele kurnatusele: „Kui inimene väga palju magab, võib see olla märguandeks kaasuvatest haigustest, mis põhjustavad ülemäärast unisust."

Kui kaua siis tuleb magada? Uneaja statistiliseks normiks peetakse täiskasvanud inimese puhul vanuses 18 kuni 65 eluaastat 7-9 tundi ööpäevas. Samas on optimaalne määr igaühel erinev, see on geneetiliselt paika pandud ja varieerub olenevalt organismi individuaalsetest iseärasustest.

„On inimesi, kes vajavad 10-12 unetundi, vastasel korral tunnevad nad end halvasti ega suuda täie jõudlusega töötada. Teisalt on ka neid, kellele piisab täielikult 4 — 5 tunnist ööpäevas," lausus intervjuus RIA Novostile Venemaa uneteadlaste seltsi president, Vene Föderatsiooni teeneline arst Roman Buzunov.

Tervisliku une pant

Koos une kestvusega on inimese tervise oluliseks indikaatoriks ka une kvaliteet. Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse (VTsIOM) andmetel kurdab üle 40% venemaalastest selle üle, et nad ei saa hästi magada.

„Halva une põhjuseks võivad olla mitmesugused haigused, psühholoogilised ja psühhiaatrilised probleemid, unerežiimi rikkumised, toitumise eripärad, liigne kehakaal ja palju teisi tegureid," märkis Buzunov.

Enamikul juhtudel on võimalik sellest murest iseseisvalt jagu saada. Selleks on unehäirete spetsialistid välja töötanud 10 lihtsat nõuannet, mis aitavad säilitada tervislikku und või parandada selle kvaliteeti:

1. Heitke magama ja ärgake alati samal ajal.
2. Ärge tarvitage suuremas koguses alkoholi 4 tundi enne magamaheitmist. Samuti ei soovitata enne und suitsetada.
3. Vältige kofeiini sisaldavaid jooke ja toiduaineid (tee, kohv, energiajoogid, šokolaad) 6 tunni jooksul enne magamaheitmist.
4. Vältige rammusat, teravamaitselist ja ülimagusat toitu 4 tundi enne uneaega.
5. Tegelge regulaarselt kehalise treeninguga.
6. Kui teil on harjumus teha lõunauinakut, ei tohiks see kesta kauem kui 45 minutit.
7. Valige hoolikalt endale mugav madrats, padi ja voodipesu.
8. Magamistuba tuleb hästi tuulutada ja hoida õhusoojus parajal tasemel.
9. Tagage magamistoas vaikus ja pimedus.
10. Voodis lamades tööd teha või filmi vaadata ei ole soovitav.

Öökullid, lõokesed ja muud sulelised

Sageli tekivad uneprobleemid häiritud biorütmide tõttu, mida püütakse tänapäeva ühiskonna kiirele elutempole allutada. Asjatundjad on veendunud, et inimeste jaotumist öökullideks ja lõokesteks tuleb töökoha valikul tingimata arvesse võtta.

„Näiteks öökullidele, kuivõrd neil on raske vara ärgata ja varakult magama heita, võib soovitada vahelduvat ajagraafikut, et nad ennast ära ei katkestaks, vaid saaks ärgata enda jaoks mugaval ajal. Samaviisi võib olukorra lahendada ka lõokeste kasuks," usub Aleksandr Kalinkin. Samas saab tema hinnangul inimese mis tahes elurütmi sujuvalt kahe-kolme nädalaga muuta.

Aga loomuliku biorütmi häirimine organismile kasuks ei tule. Ei maksa ka unustada, et on olemas kolmaski liik — tuvid, kelle hulka kuuluvad need, kes ärkavad lõokestest pisut hiljem ning heidavad magama veidi hilisemal õhtutunnil.

„Kahjuks on nii, et isegi kui inimene tahtejõudu kokku võttes oma une ja ärkveloleku režiimi muudab, ei tunne ta end ikkagi sama hästi kui siis, kui saaks magada oma loomupärase ajakava kohaselt," toonitas Roman Buzunov.

Unetus: kuidas sellega võidelda

Aga esineb ka unehäireid, mille puhul mugav magamistuba ja korrigeeritud unerežiim ei aita. Kõige levinum neist on unetus ehk teise nimega insomnia. Asjatundjad jaotavad selle krooniliseks ja akuutseks. Viimane tekib stressiseisundi tagajärjel ja möödub niipea, kui stressi põhjus on kõrvaldatud.

Lühiajalise unetusega, nagu leiab Roman Buzunov, on võimalik toime tulla kodustes tingimustes: „"Põhimõte on lihtne: tuleb kõrvaldada kõige tüüpilisemad unele halvastimõjuvad tegurid ja võtta omaks teatud kasulikud harjumused. Lihtsaid soovitusi regulaarselt järgides leiab juba kuu aja jooksul aset une pidev või lausa täielik paranemine."

Kui vaevus kestab aga pikemat aega, tuleb tingimata ja viivitamatult arsti juurde minna.

„Kroonilise insomnia puhul vältab unetus kauem kui kolm kuud. Sel juhul tuleb tingimata minna arsti vastuvõtule — unespetsialisti juurde, kes paneb diagnoosi, viib läbi diagnostika ja määrab ravi," märkis Aleksandr Kalinkin.

Vastupidi meie ettekujutusele ei kirjuta arst unetuse korral sugugi otsekohe unerohtu välja.Tänapäeva unearstid kasutavad selliseid väljatöötatud meetodeid, mis võimaldavad märksa tõhusamalt unehäitetest jagu saada.

„Me püüame alati saavutada une normaliseerimise ilma tablettideta, haarates ravimite järele alles äärmisel juhul. Režiimi, käitumisteraapiat, psühhoteraapiat rakendame me unehäiretega patsientide abistamiseks kordades sagedamini," rääkis RIA Novostile Roman Bezunov.

Norskamine pakub mõtlemisainet

Isegi tavaline norskamine, mis on omane 30%-le Venemaa elanikkonnast, võib osutuda häirekellaks ja üsna tõsise haiguse tunnuseks.

„25-30%-l norskavatest inimestest on obstrukriivse uneapnoe sündroom — öised hingamispeetused norskamise taustal, mis võivad kesta kuni minuti ja korduda öö jooksul kuni 500 korda. Hingamisseisakud võivad põhjustada siseorganite hapnikunälja, mis kutsub esile terve hulga haigustunnuseid ja põhjustab paljusid haigestumisi," rõhutas Buzunov.

Neil, kes on selle sündroomiga kokku puutunud, magades öösiti rahutult, võideldes päeval piinava unistusega, on kõrgenenud arteriaalne vererõhk ja hommikused peavalud. Lisaks sellele soodustab uneapnoe südame-veresoonkonna haiguste teket, tõstab diabeediriski ning suurendab kahe-kolmekordselt südamelihase infarkti ja ajuinsuldi tõenäosust.

Sellest häirest aitavad vabaneda vastavad kaasaegsed vahendid.

„Obstruktiivse uneapnoe sündroomi puhul on kõige eelistatum, ent mõnikord ka ainuvõimalik ravimeetod CPAP-teraapia. See hõlmab spetsiaalse seadme kasutamist, mis elimineerib uneaegsed hingamispausid ja sellest tulenevalt kõrvaldab kõik sümptomid ja haigusohud," sedastas Roman Buzunov.

Tõsi, spetsialistid kurdavad, et inimesed ei kiirusta uneprobleemide korral tervisliku une programme kasutama ega unearstide poole pöörduma. Üldlevinud arvamuse kohaselt leidub hulganisti teisi, olulisemaid proleeme.

"USA statistika ütleb, et iga neljas inimene kannatab unetuse kui häire all, häirena on unetus defineeritav kui see püsib kuu kuni kolm. See arv on üsna kõrge. Inglismaal ja Šotimaal, kus tehakse uneuuringuid palju, kannatab iga teine inimene mingisuguse unetushäire all. Eestis mahulist uuringut unetuse kohta veel tehtud pole, ka on teadlikkus unetusest üsna madal," sõnas ajalehele Pealinn Unimed Unekeskuse unetehnik, unenõustaja Kene Vernik.

147
Tagid:
lõokene, öökull, uni, norskamine, isomnia
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega