EL-i riikide terrvishoiukorraldused elavad läbi „pretsedenditut“ kriisi ravimite ja ravi patsientidele kättesaadavuse vähenemise osas.

Tervishoid allub ravimitootjate survele

61
(Uuendatud 13:31 22.06.2016)
EL-i riikide terrvishoiukorraldused elavad läbi „pretsedenditut“ kriisi ravimite ja ravi patsientidele kättesaadavuse vähenemise osas. Ravimihinnad aina kasvavad, riigieelarved ei tule toime arstimite maksumuse kompenseerimisega patsientidele.

TALLINN, 22. juuni — Sputnik. Euroopa Liidu tervishoiuministrid ei jõudnud oma hiljutisel kohtumisel ühegi konkreetse otsuseni riikide tervishoiuteenustes tekkinud kriisi vastu võitlemise meetmete osas. Eriti suure probleemi moodustab ravimite hinnatõus ja riikide suutmatus jätkata nende maksumuse hüvitamist patsientidele.

Euroopas on teadvustatud selle probleemi esilekerkimist lumepalliefektina, kuid konkreetseid otsuseid, kuidas seda peatada, senimaani ei ole. Majanduskriis, elanikkonna vananemine, uute haiguste ilmnemine on loonud pretsedenditu pingeolukorra praktiliselt kõigi liidu liikmesriikide tervishoiusüsteemides. Toimub eurooplaste jaoks enneolematu, õigupoolest ammu unustatu — hakatakse tundma puudust ravimitest ning tõsiseltvõetav ravi on muutumas aina enamatele inimestele luksuseks. Kaks kolmest farmatseutide ühiskondlike ühenduste poolt küsitletutest väidab, et nad põrkuvad viimasel ajal pidevalt kokku vajalike ravimite vajakajäämisega ja sellega, et ravimite hinnad on muutunud enamikule patsientidest ülejõukäivateks.

Tervishoid ei pea koormusele vastu

Eesti ei ole selles mõttes sugugi paremas, vaid pigem hullemaski olukorras, kuna oma tagasihoidlike mõõtmete ja napi rahvaarvu juures ei saa talle osaks kuigivõrd ravimifrimade tähelepanu.

Elanikkond aga vananeb isegi kiiremini kui paljudes teistes EL-i riikides. Nagu portaal Sputnik eelnevalt on teatanud, tunnistas Taavi Rõivase valitsuskabinet aprillis parlamendisaadikutega kohtudes, et Eesti tervishoiu rahastamine on jäänud üheks kõige nõrgemaks Euroopas ega kannata kasvavat koormust enam välja. See on jätkusuutmatu ja vajab muutmist haigekassa kulude kärpimise teel.

EL-i tervishoiuministrite kohtumisel tunnistati, et paljudel juhtudel on meditsiiniteenuste süsteemis ilmnevate vajakajäämiste põhjuseks kujunenud turumajanduslikud seadused. Tõhusa ja soodsa ravi kättesaadavus patsientidele kannatab „väga kõrgete ja ebastabiilsete hindade tõttu ravimite puhul, mis on kaotanud patendikaitse, või siis teatavate meditsiinitoodete puudumise tõttu, mida ravimifirmad mingitel strateegilistel kaalutlustel teatud riiklikele turgudele ei tarni."

Tervishoiuministrid kutsusid riike üles koostööle vabatahtlikkuse alusel, et tagada elanikkonnale raviteenuste parem kättesaadavus. Tehti ettepanek mõjutada ühisel jõul ravimihindade kujundamise poliitikat. Kuid paljud valitsused eelistavad neis olukordades mitte sekkuda eraettevõtete äriasjadesse.

Olemuselt on tegemist riiklike huvide ja ravimihiidude vastasseisuga. Viimased on, näiteks, igati vastu niinimetatud geneeriliste ravimite — kallihinnaliste, patendikaitsega ravimpreparaatide odavate analoogide turuletoomisele. Riikidel aga oleks hea meel näha rohkem selliseid alternatiivseid preparaate, mis on maksumaksjatele taskukohased.

„Võimalik, kuid kaheldava tulemusega"

Liidu liikmesriigid on vabad ise otsustama, milliseid ravimpreparaate ja millises mahus nad patsientidele hüvitavad. Euroopa Komisjon aga vastutab vaid selle eest, et tagada ravimiturul eluterve konkurents. „Ministrid väljendasid sügavat muret selle suhtes, et olemasolev hinnakujunduse komplekssüsteem ei ole piisavalt tasakaalustatud ja see ei pruugi kaugeltki alati tagada parimat võimalikku tulemust patsiendi ning ühiskonna vaatevinklist."

Euroopa Tarbijakaitseorganisatsiooni (BEUC) andmetel on mõned ravimid (näiteks tõhusad C-hepatiidi ravimid, haruldaste haiguste ravimid ja mõnede vähivormide ravimid) sedavõrd kallid, et nende kompenseerimine haigetele võib riiklike tervisekindlustuste eelarved lõhki ajada.

Lisaks sellele hakkavad mitme Euroopa Liidu liikmesriigi valitsused majandusolude survel ravimihindade kompenseerimiseks eraldatavaid vahendeid kokku hoidma, mis vastavalt sunnib patsiente rohkem maksma. Kuid paljud inimesed ei saa seda endale lubada. Näiteks toob BEUC andmed Hispaaniast, kus elanikkond on praegu sunnitud kulutama ravimitele 58% rohkem raha kui 2010. aastal. Portugalis aga ei suuda 39% elanikkonnast lubada endale neid tervishoiuteenuseid, mida veel kaks aastat tagasi saadi kasutada.

Euroopa Tarbijakaitseorganisatsioon esitab oma publikatsioonides hulganisti näiteid sellest, kuidas konkreetsete ravimite hinnad on lennanud patsientide jaoks taevasesse kõrgusse. Ravimitootjad põhjendavad seda suurte kulutustega teaduslikele uuringutele ja uute ravimite väljatöötamisele.

Ravimifirmad on olukorraga rahul

Euroopa Ravimitootjate Liidu (EFPIA) peadirektor Richard Bergström väljendas avalikult rahulolu sellega, et EL-i liikmesriikide tervishoiuministrite nõukogu otsustas kehtiva olukorra säilitada ja jätta küsimused, milliseid ravimpreparaate ja millises määras patsientidele kompenseerida, iga riigi valitsuse otsustuspädevusse.

Ta tunnistas, et Euroopa tervishoiusüsteem on põrkunud pretsedenditult suurte raskustega. „Selles kontekstis me mõistame liidu liikmesriikide soovi üksteiselt õppida, teavet jagada ja teha koostööd tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse küsimustes." Bergströmi sõnul võiks ravimitööstus majandusharuna anda oma panuse tervishoiusüsteemi stabiiluse tagamisse uute hinnakujundusmudelite abil.

Euroopa patsientide foorum (EPF) kiitis tervikuna heaks ministrite poolt väljendatud kavatsuse tihedamaks koostööks, kuid avaldas samas kahetsust selle üle, et puuduvad igasugused plaanid patsientide endi kaasamiseks ravimite hinnakujunduse ja ravimite jaehindade määramise protsessi.

 

61
Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik, illustreeriv foto

Varuge tablette: Eestis toimub apteegistreik

(Uuendatud 18:45 18.12.2019)
Mitusada tuntud kaubamärkide all tegutsevat ketiapteeki peatas protestimärgina ähvardava apteegireformi vastu täna oma töö.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Nii demonstreerisid ketiapteegid juba nüüd eestimaalastele 2020. aasta aprilliks kavandatud apteegireformi elluviimise võimalikke tagajärgi.

Sajad Apotheka, Benu, Euroapteegi ja Südameapteegi kaubamärgi all tegutsevad apteegid peatasid kolmapäeval, 18. detsembril oma töö kella kahest päeval kuni neljapäeva, 19. detsembrini. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20.

"Nimelt nii hakkab apteegivõrk pärast reformi välja nägema ja riigi vaatenurgast piisab sellest Eestis apteegiteenuste osutamiseks," seisab kirjas 293 apteeki esindava Eesti Apteekide Ühenduse avalduses.

"Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda, ilma et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud," ütles ühendus juht Timo Danilov, viidates teisipäevasele hääletusele riigikogus, edastab ERR.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et reformi mõte seisneb selles, et apteegid viia apteegid välja suurte hulgimüüjate mõju alt, kuhu praegu kuulub kaks kolmandikku kõigist Eesti apteekidest. Pool aastat enne reformi jõustumist vastab uutele nõudmistele täiel määral ainult 170 apteeki, sega vaid kolmandik nende üldarvust.

Sulgemine ähvardab ühtekokku 329 apteeki, millest 250 asuvad alla 4000 elanikuga väikelinnades.

Ketiapteegid pakkusid välja kompromissettepaneku, lubades mitte avada uusi apteeke juhul, kui neil lubatakse juba olemasolevad apteegid enda omandusse jätta. Proviisorid selle ettepanekuga ei nõustunud, kuid teatasid valmisolekust läbirääkimisteks.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Eesti, streik, reform, apteek, tervis
Samal teemal
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Apteegid kasvatasid eelmisel aastal käivet
Apteegid võivad patsiente videosilla teel nõustada
Peaminister: tervise ees oleme kõik võrdsed
Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest, illustreeriv foto

Haigekassa hüvitab sel aastal ravimeid 239 miljoni euro eest

(Uuendatud 10:09 17.12.2019)
Nelja aasta jooksul on ravimite rahastus kasvanud enam kui 64 miljoni euro võrra. Eelkõige tuleb see uute innovaatiliste ravimite lisandumisest haigekassa loeteludesse, aga ka kasvavast nõudlusest.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. See summa katab ka uued lisanduvad valdkonnad, mida alates 2019. aastast rahastab haigekassa (vaktsiinid, HIV infektsiooni ravimid jms).

2019. aastal kulub haigekassal soodusravimite hüvitamisele 145 miljonit eurot ja haiglaravimitele 73 miljonit eurot. Selle raha eest saavad apteegist soodusravimeid 860 000 inimest ning haiglaravimeid ligi 25 000 patsienti, teatab Haigekassa

Kuigi ravimite rahastus on aasta aastalt kasvanud, kulub ka inimestel üha rohkem raha ravimite peale. Paljuski on see tingitud inimeste valikust ravimi ostmisel.

Tulenevalt valikust on inimestel võimalik ainuüksi ühe ravimi pealt säästa kümneid eurosid aastas. Eesti inimeste ravimiarved väheneksid kolmandiku jagu, kui nad ostaksid odavamaid sama toimeainega ravimeid.

Piirhinnast kallimate ravimite ostmine on jätkuvalt liiga suur ja kasvab koos ravimikasutuse tõusuga. Eelmisel aastal maksid inimesed 14,6 miljoni euro eest kinni ravimite piirhindu ületavaid summasid, näitab statistika. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on üle makstud 11,2 miljonit eurot. 

Geneeriliste ravimite tootjad peavad enne turule tulekut uuringutega tõestama, et nende toimeaine on täpselt samad nagu originaalravimil.

Originaalravimi ainus eelis geneerilise ravimi ees ongi see, et tema kaubamärk on ostjatele juba tuttav ning seetõttu usaldab tarbija seda rohkem. Nõuded ravimite toimele on täpselt samad.

Apteekritel on kohustus pakkuda inimesele toimeainepõhise retsepti korral soodsaimat ravimit. Haigekassa tegi eelmise aasta põhjal arstiabi uuringu, kust selgus, et lausa kümnest inimesest neljale ei pakuta toimeainepõhist retsepti.

Inimesed ei ole alati oma võimalustest teadlikud, seega on apteekritel meie ühise raviraha kokkuhoidmisel jätkuvalt väga suur roll.

Tervishoid on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inimestele tuletab Haigekassa veelkord meelde, et haigust ravib ravimi toimeaine, mitte kaubamärk. Kõik sama toimeainega ravimid toimivad ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.

Sputnik Eesti on kirjutanud, Haigekassa nõuab igal aastal tagasi miljoneid tervishoiuteenuste eest makstud eurosid. Sellest teatas kassa pressiteenistus märkides, et taolised tegevused on seotud põhjendamatute ravikindlustuskuludega.

Enamik selliseid nõudeid esitatakse nende vastu, kes on teise inimese tervisele kahju tekitanud. Haigekassal tuleb tihti nõuda tagasimakseid ka inimestelt, kellele on alusetult makstud ravikindlustushüvitisi. Enamasti on need haigushüvitised ehk hüvitised haiguslehel oldud päevade eest.

Tagasinõudeid võidakse esitada ka tervishoiuasutustele, kus arstid on osutanud alusetult tervishoiuteenuseid, esitanud valeandmeid või väljastanud valesti haiguslehti või retseptiravimeid.

Lugege lisaks: 

Tagid:
tervishoid, hüvitis, Eesti Haigekassa, ravim, apteek
Samal teemal
Sotsiaalministeeriumis valmib must stsenaarium perearstide patsientidele
Apteegid teatasid gripivastase vaktsineerimise maksumuse
Eesti liitub rahvusvahelise ravimite ehtsuse kontrolliga
Kas ravimiseaduse muutmine päästaks Eesti apteegid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega