Keskmine HIV-i nakatuja Eestis on 30-ndates eluaastates heteroseksuaalne inimene.

HI-viiruse levik Eestis nõuab valitsuselt aktiivset tegevust

7
(Uuendatud 12:43 29.04.2016)
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) standardite kohaselt kvalifitseerub HI-viiruse (HIV) levik Eestis epideemiaks ja sellega tegelemine nõuab valitsuselt kooskõlastatud ja aktiivset tegevust, märgitakse Riigireformi Radari reedel avaldatud kommentaaris.

TALLINN, 29. aprill — Sputnik. HI-viiruse levik Eestis ähvardab paljusid ühiskonnagruppe ja mõjub negatiivselt riigi majandusele ning ehkki sotsiaalministeerium teeb pingutusi HIV-ga võitlemisel, on valitsuse tasemel ilmseid puudujääke, leiavad Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige Andrus Loog ja mõttekoja Praxis tervisepoliitika analüütik Laura Aaben oma hinnangus.

Riigireformi vaates on suurimateks etteheideteks suutmatus muutunud olukorrale kiiresti reageerida ehk vastavalt riskigruppide muutumisele ennetustegevustes ümber orienteeruda ja võimetus eri osapooli ehk teisi valitsusasutusi oma eesmärkide nimel tööle panna, kirjutavad kommentaari autorid, teatab BNS.

HIV-i ennetamisele ja ravimisele on ainuüksi sel aastal eraldatud 14 miljonit eurot, mida eeskätt kasutatkse leviku pidurdamiseks süstivate narkomaanide seas ning viirusekandjatele suunatud teenustele, oma väike aga kindel koht on ka HIV-testimisel. Ka aastateks 2017-2020 taotleb sotsiaalministeerium HIV/AIDS raviks ja ennetuseks lisavahendeid just eelnimetatud sihtrühmadele suunatud tegevusteks, märgivad analüütikud.

"Samas tuletame meelde — keskmine HIV-i nakatuja Eestis on 30-ndates eluaastates heteroseksuaalne inimene, tavaline kodanik, kes on HIV-i nakatunud kõige tõenäolisemalt seksuaalsel teel. Seega — probleemi raskus ja rakendatavad meetmed ei ole kooskõlas ega proportsionaalsed," leiavad ettekande autorid.

Lisaks viiakse suurt osa tegevustest ellu Euroopa Liidu finantsilisel toel ehk projektipõhiselt. Selline rahastumudel ei ole epideemia tingimustes jätkusuutlik, rõhutavad analüütikud.

Raporti autorid kritiseerivad ka töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski samme HIV-erikomisjoni loomiseks riigikogus. "Sisuliselt palus minister parlamendilt toetust nende ülesannete täitmiseks, millega ta peaks ise toime tulema. Kui ettepaneku taga on lootus, et erikomisjon suudaks sotsiaalministeeriumiga senisest enam ühte sammu käima panna haridus- ja teadusministeeriumi, mis peaks tegelema ennetusega noorte seas ja justiitsministeeriumi, mis vastutab vanglates osutatavate teenuste eest, siis on see vaid vastutuse ära veeretamine," öeldakse raportis.

Sotsiaalministeeriumil on ka täna võimalus teha koostööd teiste ministeeriumidega, sealhulgas moodustada valdkondlikke komisjone ning tõhustada koostööd ja parandada kommunikatsiooni eri asutuste ametkondade vahel, leiavad analüütikud. "Arvestades erinevate terviseprobleemide ennetamise ja leevendamise keerukust, on koostööd teiste ministeeriumidega vaja enamuse rahvatervise probleemide lahendamiseks. Selleks ei ole mõistlik moodustada riigikogu erikomisjoni, vaid suurendada ministeeriumi enda võimekust teiste asutustega koostöö tegemiseks," kirjutavad Loog ja Aben.

Riigireformi Radar soovitab poliitikakujundajatele HIV-epideemiaga tegelemiseks sel aastal valmivat HIV ja AIDS riikliku strateegia lõpphindamise raportit ja poliitikat kiiresti korrigeerida, sealhulgas eraldada rohkem vahendeid ennetustegevuseks uutes riskigruppides.

Raporti andmeil diagnoositi 2015. aastal Eestis 270 uut HIV-i nakatumise juhtu. Iga HIVi nakatunu vajab elukestvat ravi, mis maksab Eesti riigile täna ühe nakatunu kohta ligi 5000 eurot aastas, iga-aastane ravikulu suurenemine on seega ligi 270×5000 eurot ehk 1,35 miljonit eurot. Kokku on Eestis diagnoositud üle 9000 HIVi kandja, hinnanguliselt on neid aga üle 12 000. Uute nakatumiste sagedus on Eestis kaheksa korda kõrgem kui Soomes. Eesti keskmine HIVi nakatuja on vanuses üle-30-aastane heteroseksuaalne inimene.

Raporti koostamise ühe ajendina viitavad selle autorid tänavu veebruaris Ühendkuningriigi, Soome ja Ameerika Ühendriikide suursaadikute pöördumisele riigikogu põhiseaduskomisjonile. Diplomaadid kutsusid Eestit üles HIV epideemia ulatust tunnistama ja looma riigikogus probleemi lahendamisele pühendunud erikomisjoni. "Taoline välisriikide esindajate sekkumine Eesti siseküsimustesse ei ole küll erakordne, kuid on siiski ebatavaline," märgivad analüütikud.

"Saadikute kirja peamine sõnum oli see, et Eesti riik ei ole HIVi levikule suutnud piiri panna. See kahjustab terve ühiskonna tulevikuväljavaateid ja mõjutab meie naabreidki. Probleemi tõsidust ei eita ka rahvatervisega tegelevad ametkonnad. Peaaegu kõik osapooled leiavad, et olukord on hull. Ainult otsustajad ei taju probleemi sedavõrd suurena, et end niinimetatud rajasõltuvusest lahti raputada ja midagi teistmoodi teha, sealhulgas senisest rohkem koostööd teha. Epideemia olukorraga ollakse harjunud," kirjutavad analüütikud.

Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxise ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele sellekohaseid soovitusi.

 

7