Metsades on väga palju sigade Aafrika katku viirust

Spetsialistid: metsas on väga palju sigade Aafrika katku viirust

15
(Uuendatud 11:51 01.04.2016)
Euroopa Komisjoni, jahimeeste ja sigade Aafrika katku (SAK) tõrjes osalevate ametkondade esindajad tõdesid neljapäeval ümarlaual, et Eesti metsades on sigade Aafrika katku (SAK) viirust väga palju ja lisaks metssigade populatsiooni vähendamisele peab ka metsas senisest enam jälgima bioohutusnõudeid.

TALLINN, 31. märts — Sputnik. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitavad seakatku leiud, et kohati on viiruse kontsentratsioon Eesti metsades äärmiselt kõrge, teatas neljapäeval BNS-ile maaeluministeeriumi pressiesindaja.

"Et SAK-i viirus on vastupidav ja võib looduses säilida aastaid, siis on väga oluline, kuidas võimaliku nakkusohtliku materjaliga ümber käiakse. Selleks, et haigust loodusest tõrjuda tuleb kogu viirust kandev materjal loodusest kõrvaldada ja kahjutuks muuta," sõnas Kalda.

Ümarlaual oli arutusel metssigade arvukuse vähendamise strateegia, ajujaht ja Euroopa Toiduohutusameti soovitused, parimad jahipidamise viisid tagamaks, et taud ei leviks edasi ning metsas rakendatavad bioohutusmeetmed, seal hulgas metsseakorjuse kui nakkusallika käsitlemine.

"VTA kompenseerib ühe seakatku tõrjemeetmena hukkunud ja uurimisel seakatku suhtes positiivseks osutunud metssigade matmist. Jahimehed on seda võimalust aktiivselt kasutanud ja praeguse seisuga on maetud üle 2000 metsseakorjuse," rääkis Kalda.

"Samas on oluline teadvustada, et iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja, seega tuleb ennetavalt rakendada kõiki võimalikke bioohutusmeetmeid ka kütitud metssigade rümpade transpordil ja hoiustamisel. Ning kindlasti ei tohi unustada nakkusega kokkupuutunud pindade puhastamist ja desinfitseerimist."

Kohtumisel anti Euroopa Komisjoni ekspertidele ülevaade SAK-i leviku hetkeseisust, seni metssigade populatsioonis leviva katku ohjamiseks rakendatud ennetavatest ja tõrjemeetmetest, seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ja uurimistulemustest. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil andis ülevaate seakatku tõrjumise jahindusalastest meetmetest.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante esindaja Francesco Berlingieri, Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid Vittorio Guberti ja Tomasz Podgorski, maaeluministeeriumi, VTA, Veterinaar- ja toidulaboratooriumi, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaagentuuri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja jahimeeste seltsi esindajad.

 

15