Venemaa hakkab Euroopale gaasi müüma rublade eest

Esimene samm: Venemaa hakkab Euroopale gaasi rublade eest müüma

129
Gaasi müüki Gazpromi elektroonilise kauplemisplatvormi kaudu arutatakse elavalt nii Venemaa kui ka välismaa erialaväljaannetes. Miks see algatus sellist tähelepanu tekitab ja millega õigupoolest tegemist on?

Aleksandr Sobko, RIA Novosti

Nagu teada, toimub suurem osa Euroopasse suunatud Venemaa gaasi müügist pikaajaliste tarnelepingute alusel ja hinnakujundus on seotud naftahinnaga. Kuni viimase ajani sobis selline, juba aastakümnete eest väljakujunenud müügisüsteem kõigile.

Paari aasta eest aga käivitati Euroopas gaasibörsid ning sellest ajast alates soovivad Euroopa importijad, et hinnakujundus põhineks sealsetel noteeringutel (tuleb tunnistada, et selles on oma loogika, sest gaasi "naftapõhine" hinnakujundus on objektiivsetel põhjustel välja suremas - nende kahe energiaallika kasutamine on muutunud liiga erinevaks). Isegi olemasolevatesse lepingutesse tehti muudatusi (ilmus börsinoteeringute põhine hinnakujunduselement).

Ülemraada saadik rääkis Euroopa gaasipettusest>>

Kuid peamine on see, et kehtivad pikaajalised tarnelepingud hakkavad vähehaaval lõppema, kuigi see protsess võtab veel rohkem kui kümme aastat aega. Uusi lepinguid soovivad importijad alla kirjutada juba uutel tingimustel. Muide, Norraga on see juba toimunud - nüüd tarnib see riik kogu EL-le ettenähtud gaasi Loode-Euroopa gaasibörsidel kujuneva hinna alusel.

Sel juhul on mõistlik püstitada küsimus: miks peaks tarnitava gaasi hind kujunema ostja, mitte müüja turul? Tõepoolest, Venemaa gaasijuhtme gaasi osakaal Euroopa tarbimises ületab juba 35% ja läheneb 40%le. Selleks vajab Venemaa oma kauplemisplatvormi ja ideaalis gaasibörsi. Ei saa öelda, et varem poleks selles suunas samme astutud. Nii näiteks on Venemaal juba mitu aastat siseriiklik gaasimüük toimunud kodumaisel börsil (SPIMEX - Saint-Petersburg International Mercantile Exchange), mille kauplemismaht moodustab mõne protsendi Venemaa kogu gaasitarbimisest. Otseselt selliseid eesmärke börsi loomisel ei seatud, kuid vaikimisi eeldati, et selle müügikoha arendamine võimaldaks keskpikas perspektiivis müüki ka välisturgudele.

Pärast aastaid kestnud kauplemist sai siiski selgeks, et välisturule sisenemisest on see endiselt veel väga kaugel: esialgu pole suudetud lahendada isegi kõiki siseriikliku gaasiga kauplemise probleeme. Rahvusvahelisele turule sisenemiseks on vaja juurdepääsu teiste kütusetootjate ekspordile, lahendada küsimused eksporditollimaksude korrektse arvutamisega ja palju muud. Vaieldav on dumpingu küsimus Venemaa tootjate vahelises konkurentsis. Ühesõnaga olemasoleva gaasibörsi kasutamine gaasi müügiks välismaale on alles äärmiselt kauge perspektiiv.

Arvamus: USA-l on alles jäänud ainult üks kanal Nord Stream 2-le "surve avaldamiseks">>

Venemaa president Vladimir Putin annetas Serbia kolleegile  Aleksandar Vučićile Aleksandr Nevski ordeni
© Sputnik / Михаил Климентьев

Samal ajal ei ole ülalnimetatud põhjustel enam võimalik oma börsi ega ekspordimüügi platvormi loomist edasi lükata. Seetõttu on Gazprom alates eelmise aasta septembrist müünud osa oma gaasist Euroopasse uue müügikanali - oma elektroonilise kauplemisplatvormi (EKP, ЭТП) kaudu. Tegelikult toimus esimene gaasioksjoniks nimetatud gaasimüük pisut varem, kuid maksimaalselt standardiseeritud EKP vorm käivitus alates septembrist. Sellest ajast on müügiplatvormi kaudu müüdud üle kahe miljardi kuupmeetri ja müügimahud kasvavad kiiresti.

18. jaanuaril müüdi 72 miljonit kuupmeetrit, mis aasta peale arvutatuna vastaks 26 miljardile kuupmeetrile (13% kogu ekspordist)! Tõsi, päev hiljem langes tarnete maht mitu korda – niikaua, kui Gazprom rahuldab gaasivajaduse täielikult pikaajaliste lepingutega, sõltub EKP-ga seotud nõudlus suuresti ilmast. Samal ajal suurenevad tarneaegade erinevad variandid. Kui esimesed oksjonid toimusid "käimasoleva või järgmise kvartali tarne" režiimis, siis käesoleval ajal müüakse juba lühiajalistes režiimides: üks päev ette, tarneajaga nädala või kuu jooksul.

Gaasi tarnitakse erinevatesse Euroopa gaasitarbimise piirkondadesse ja/või gaasimüügi tsoonidesse. Gazprom ei ole veel avalikustanud hinnaindikaatoreid, mis on ka arusaadav: tarnemahud on endiselt suhteliselt väikesed ja arvestades, et need erinevad ka tarnesihtkohtade ja –tähtaegade poolest, on selge, et hinnaindikaatorite avaldamiseks on veel vara. Kuid müügimahtude statistika avaldatakse Gazpromi ekspordi veebilehel regulaarselt. Uue kauplemisplatvormi edulugu on alles alanud ja huvi selle arendamise vastu on suur. Näiteks maailmas tuntud hinnaagentuur Platts, mis avaldab iga päev vaid mõne gaasiuudise kogu maailmast, pöörab uudistele Gazpromi EKPlt korrapäraselt tähelepanu.

Ameerika Ühendriigid: Saksamaa ei kuuletu enam meile>>

Gazpromi EKP võib osutuda heaks, kuigi esialgu palliatiivseks (ajutiselt kergendav, leevendav – toim,) lahenduseks oma gaasikaubandussüsteemi loomisele. Toimuv kauplemine oksjonil ei erine oluliselt erinevate aktsiatega kauplemisest, vaid pakkuja on üksainus. Teiste müüjate, nagu ka finantsiliste tuletisinstrumentide puudumist kompenseerib välishindade mõju (Euroopa gaasibörside hinnad), millega Gazprom peab igal juhul vähemalt esialgu oma pakkumiste esitamisel arvestama. Kuidas see toimub, on näha juba nüüd.

Näiteks sügise alguses olid Euroopa gaasihinnad märgatavalt kõrgemad kui naftahinnapõhised lepingulised hinnad. Selle tulemusena võtsid ostjad välja maksimaalsed mahud pikaajaliste lepingute alusel ning täiendavate mahtude vajadusel läksid neid ostma EKP-lt, kus hinnad olid pikemas perspektiivis kõrgemad kui lepingulised gaasihinnad, kuid madalamad kui Euroopa gaasibörsidel. Tänu sellele õnnestus tõenäoliselt uus kauplemisvorm kiiremini käima lükata.

Lähitulevikus võib olukord kujuneda vastupidiseks - Euroopa gaasihinnad saavad olema lepingulistest naftapõhistest gaasihindadest madalamad. Sellisel juhul võtavad ostjad vähem gaasi lepingute alusel ("take-or-pay" miinimumsummad moodustavad umbes 80 protsenti lepingu kogumahust) ja ülejäänud gaas ostetakse uuelt kauplemisplatvormilt, kus hinnad on lepinguhindadest madalamad.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Loomulikult on Gazprom juba pikka aega kaubelnud nii Euroopa gaasibörsidel kui ka piirkondlikes müügikeskustes nii oma kui välismaise gaasiga. Milleks aga müüa kogu kütus välisvaluutade eest (neid tugevdades ja sellega oma börsi loomist raskendades), kui vähemalt osa müüdavast gaasimahust saaks müüa läbi oma kauplemisplatvormi. Nii või teisiti on selge, et gaasi naftapõhise hinnakujunduse väljasuremise ja gaasibörsidel toimuva hinnakujunduse arengu tingimustes on Venemaale, mis on Euroopa suurim gaasitarnija, oma kauplemisplatvormi loomine oluline ülesanne.

Nord Stream 2>>

Pealegi, kui pikaajalist müügilepingut konkreetse riigiga pikendada ei õnnestu, võib sellele riigile vajalikud gaasikogused alati talle müüa EKP kaudu. Samal ajal on vaja mõista, et praegu oleme me alles selle pika, kuid vajaliku tee alguses. Meil on tagavaraks 10-15 aastat: vanad nafta gaasilepingud on vähehaaval lõppemas, kuid ka oma likviidse gaasikaubanduse loomise protsess ei ole eriti kiire, mis ilmneb ka gaasikaubanduse arengust Euroopas - seal kulus selleks rohkem kui kümme aastat.

Keskpikas perspektiivis - kui unistada – saab rääkida kütuse müümisest välismaale rublade eest (praegu kaupleb EKP eurodes, mitte dollarites) ja/või müüjate paljususest. See tähendab täisväärtusliku gaasikaubanduse loomist Venemaal, mille kaudu tarnitakse gaasi Euroopasse ja arveldatakse rublades.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

129
Tagid:
rubla, dollar, gaas, Venemaa
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (129)