Venemaa hakkab Euroopale gaasi müüma rublade eest

Esimene samm: Venemaa hakkab Euroopale gaasi rublade eest müüma

135
Gaasi müüki Gazpromi elektroonilise kauplemisplatvormi kaudu arutatakse elavalt nii Venemaa kui ka välismaa erialaväljaannetes. Miks see algatus sellist tähelepanu tekitab ja millega õigupoolest tegemist on?

Aleksandr Sobko, RIA Novosti

Nagu teada, toimub suurem osa Euroopasse suunatud Venemaa gaasi müügist pikaajaliste tarnelepingute alusel ja hinnakujundus on seotud naftahinnaga. Kuni viimase ajani sobis selline, juba aastakümnete eest väljakujunenud müügisüsteem kõigile.

Paari aasta eest aga käivitati Euroopas gaasibörsid ning sellest ajast alates soovivad Euroopa importijad, et hinnakujundus põhineks sealsetel noteeringutel (tuleb tunnistada, et selles on oma loogika, sest gaasi "naftapõhine" hinnakujundus on objektiivsetel põhjustel välja suremas - nende kahe energiaallika kasutamine on muutunud liiga erinevaks). Isegi olemasolevatesse lepingutesse tehti muudatusi (ilmus börsinoteeringute põhine hinnakujunduselement).

Ülemraada saadik rääkis Euroopa gaasipettusest>>

Kuid peamine on see, et kehtivad pikaajalised tarnelepingud hakkavad vähehaaval lõppema, kuigi see protsess võtab veel rohkem kui kümme aastat aega. Uusi lepinguid soovivad importijad alla kirjutada juba uutel tingimustel. Muide, Norraga on see juba toimunud - nüüd tarnib see riik kogu EL-le ettenähtud gaasi Loode-Euroopa gaasibörsidel kujuneva hinna alusel.

Sel juhul on mõistlik püstitada küsimus: miks peaks tarnitava gaasi hind kujunema ostja, mitte müüja turul? Tõepoolest, Venemaa gaasijuhtme gaasi osakaal Euroopa tarbimises ületab juba 35% ja läheneb 40%le. Selleks vajab Venemaa oma kauplemisplatvormi ja ideaalis gaasibörsi. Ei saa öelda, et varem poleks selles suunas samme astutud. Nii näiteks on Venemaal juba mitu aastat siseriiklik gaasimüük toimunud kodumaisel börsil (SPIMEX - Saint-Petersburg International Mercantile Exchange), mille kauplemismaht moodustab mõne protsendi Venemaa kogu gaasitarbimisest. Otseselt selliseid eesmärke börsi loomisel ei seatud, kuid vaikimisi eeldati, et selle müügikoha arendamine võimaldaks keskpikas perspektiivis müüki ka välisturgudele.

Pärast aastaid kestnud kauplemist sai siiski selgeks, et välisturule sisenemisest on see endiselt veel väga kaugel: esialgu pole suudetud lahendada isegi kõiki siseriikliku gaasiga kauplemise probleeme. Rahvusvahelisele turule sisenemiseks on vaja juurdepääsu teiste kütusetootjate ekspordile, lahendada küsimused eksporditollimaksude korrektse arvutamisega ja palju muud. Vaieldav on dumpingu küsimus Venemaa tootjate vahelises konkurentsis. Ühesõnaga olemasoleva gaasibörsi kasutamine gaasi müügiks välismaale on alles äärmiselt kauge perspektiiv.

Arvamus: USA-l on alles jäänud ainult üks kanal Nord Stream 2-le "surve avaldamiseks">>

Venemaa president Vladimir Putin annetas Serbia kolleegile  Aleksandar Vučićile Aleksandr Nevski ordeni
© Sputnik / Михаил Климентьев

Samal ajal ei ole ülalnimetatud põhjustel enam võimalik oma börsi ega ekspordimüügi platvormi loomist edasi lükata. Seetõttu on Gazprom alates eelmise aasta septembrist müünud osa oma gaasist Euroopasse uue müügikanali - oma elektroonilise kauplemisplatvormi (EKP, ЭТП) kaudu. Tegelikult toimus esimene gaasioksjoniks nimetatud gaasimüük pisut varem, kuid maksimaalselt standardiseeritud EKP vorm käivitus alates septembrist. Sellest ajast on müügiplatvormi kaudu müüdud üle kahe miljardi kuupmeetri ja müügimahud kasvavad kiiresti.

18. jaanuaril müüdi 72 miljonit kuupmeetrit, mis aasta peale arvutatuna vastaks 26 miljardile kuupmeetrile (13% kogu ekspordist)! Tõsi, päev hiljem langes tarnete maht mitu korda – niikaua, kui Gazprom rahuldab gaasivajaduse täielikult pikaajaliste lepingutega, sõltub EKP-ga seotud nõudlus suuresti ilmast. Samal ajal suurenevad tarneaegade erinevad variandid. Kui esimesed oksjonid toimusid "käimasoleva või järgmise kvartali tarne" režiimis, siis käesoleval ajal müüakse juba lühiajalistes režiimides: üks päev ette, tarneajaga nädala või kuu jooksul.

Gaasi tarnitakse erinevatesse Euroopa gaasitarbimise piirkondadesse ja/või gaasimüügi tsoonidesse. Gazprom ei ole veel avalikustanud hinnaindikaatoreid, mis on ka arusaadav: tarnemahud on endiselt suhteliselt väikesed ja arvestades, et need erinevad ka tarnesihtkohtade ja –tähtaegade poolest, on selge, et hinnaindikaatorite avaldamiseks on veel vara. Kuid müügimahtude statistika avaldatakse Gazpromi ekspordi veebilehel regulaarselt. Uue kauplemisplatvormi edulugu on alles alanud ja huvi selle arendamise vastu on suur. Näiteks maailmas tuntud hinnaagentuur Platts, mis avaldab iga päev vaid mõne gaasiuudise kogu maailmast, pöörab uudistele Gazpromi EKPlt korrapäraselt tähelepanu.

Ameerika Ühendriigid: Saksamaa ei kuuletu enam meile>>

Gazpromi EKP võib osutuda heaks, kuigi esialgu palliatiivseks (ajutiselt kergendav, leevendav – toim,) lahenduseks oma gaasikaubandussüsteemi loomisele. Toimuv kauplemine oksjonil ei erine oluliselt erinevate aktsiatega kauplemisest, vaid pakkuja on üksainus. Teiste müüjate, nagu ka finantsiliste tuletisinstrumentide puudumist kompenseerib välishindade mõju (Euroopa gaasibörside hinnad), millega Gazprom peab igal juhul vähemalt esialgu oma pakkumiste esitamisel arvestama. Kuidas see toimub, on näha juba nüüd.

Näiteks sügise alguses olid Euroopa gaasihinnad märgatavalt kõrgemad kui naftahinnapõhised lepingulised hinnad. Selle tulemusena võtsid ostjad välja maksimaalsed mahud pikaajaliste lepingute alusel ning täiendavate mahtude vajadusel läksid neid ostma EKP-lt, kus hinnad olid pikemas perspektiivis kõrgemad kui lepingulised gaasihinnad, kuid madalamad kui Euroopa gaasibörsidel. Tänu sellele õnnestus tõenäoliselt uus kauplemisvorm kiiremini käima lükata.

Lähitulevikus võib olukord kujuneda vastupidiseks - Euroopa gaasihinnad saavad olema lepingulistest naftapõhistest gaasihindadest madalamad. Sellisel juhul võtavad ostjad vähem gaasi lepingute alusel ("take-or-pay" miinimumsummad moodustavad umbes 80 protsenti lepingu kogumahust) ja ülejäänud gaas ostetakse uuelt kauplemisplatvormilt, kus hinnad on lepinguhindadest madalamad.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Loomulikult on Gazprom juba pikka aega kaubelnud nii Euroopa gaasibörsidel kui ka piirkondlikes müügikeskustes nii oma kui välismaise gaasiga. Milleks aga müüa kogu kütus välisvaluutade eest (neid tugevdades ja sellega oma börsi loomist raskendades), kui vähemalt osa müüdavast gaasimahust saaks müüa läbi oma kauplemisplatvormi. Nii või teisiti on selge, et gaasi naftapõhise hinnakujunduse väljasuremise ja gaasibörsidel toimuva hinnakujunduse arengu tingimustes on Venemaale, mis on Euroopa suurim gaasitarnija, oma kauplemisplatvormi loomine oluline ülesanne.

Nord Stream 2>>

Pealegi, kui pikaajalist müügilepingut konkreetse riigiga pikendada ei õnnestu, võib sellele riigile vajalikud gaasikogused alati talle müüa EKP kaudu. Samal ajal on vaja mõista, et praegu oleme me alles selle pika, kuid vajaliku tee alguses. Meil on tagavaraks 10-15 aastat: vanad nafta gaasilepingud on vähehaaval lõppemas, kuid ka oma likviidse gaasikaubanduse loomise protsess ei ole eriti kiire, mis ilmneb ka gaasikaubanduse arengust Euroopas - seal kulus selleks rohkem kui kümme aastat.

Keskpikas perspektiivis - kui unistada – saab rääkida kütuse müümisest välismaale rublade eest (praegu kaupleb EKP eurodes, mitte dollarites) ja/või müüjate paljususest. See tähendab täisväärtusliku gaasikaubanduse loomist Venemaal, mille kaudu tarnitakse gaasi Euroopasse ja arveldatakse rublades.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

135
Tagid:
rubla, dollar, gaas, Venemaa
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Paigalduslaev Pioneering Spirit suundumas Taani vetesse

Ekspert Taani Nord Stream-2-ga mängu tagamaadest

70
(Uuendatud 10:23 31.10.2019)
Ekspert rääkis raadioeetris, miks Taani venitas nii kaua loa andmisega Nord Stream-2 rajamiseks läbi Taani territoriaalvete, kuid lõpuks sellega siiski nõustus.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Rahvusvahelise finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski kommenteeris Taani ametivõimude "heategu" Nord Stream-2 gaasijuhtme lubamiseks riigi territoriaalvetesse. Rožanovski sõnul oli Kopenhaageni otsus ootuspärane ja kõik varasemad vastuväited Nord Stream-2-le polnud muud kui mäng.

Kuid selleks, et endale midagi välja tingida oli vaja mõnda aega kaubelda ja samal ajal näidata üles lojaalsust Läänele - võib-olla pakub Washington midagi. Kuigi seal pakuti midagi sellist, mis Taanile hirmuvärinad peale ajas.
Eksperdi sõnul on Taanil nüüd juba vähe võimalusi endale midagi välja kaubelda ning viimased uudised Venemaa ja Ukraina transiidilepingu võimalikust allakirjutamisest tegid Kopenhaageni tõsiselt närviliseks.
Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

"Aga mis siis, kui Ukraina ja Venemaa taastavadki gaasitransiidi täies mahus ja siis saab Nord Stream-2-st mingi tagavaravariant, mida võib kooskõlastada lõpmatuseni."

"Ei," ütles Taani, "see ei sobi. Anname parem loa, sest muid dividende me tõenäoliselt ei saa ja Taani nõustuski," ütles Rožanovski.

"Ma ei uskunud, et see juhtub nii kiiresti. Kuid ilmselt läksid nad sellest nende jaoks täiesti ootamatust väljavaatest tõsiselt närvi," ütles ekspert lõpetuseks.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud et Taani valitsus andis kolmapäeval, 30. oktoobril loa gaasijuhtme Nord Stream-2 ehitamiseks riigi territoriaalvetesse. Nii eemaldati viimane takistus, mis võis negatiivselt mõjutada suuremahulise Vene-Euroopa gaasiprojekti käikuandmise tähtaega.

Venekeelset intervjuud Vladimir Rožanovskiga saate kuulata siit:

Рожанковский рассказал, зачем Дания "играла" с "Северным потоком-2"
Lugege lisaks:

70
Tagid:
luba, ehitus, territoriaalveed, Nord Stream 2, Taani
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Ootamine on ära tüüdanud: Nord Stream 2 operaator tühistas taotluse Taani vete läbimiseks
Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega
Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik
Ekspert USA võitlusest Nord Stream 2-ga: kaalul on Lääne-Euroopa heaolu
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

69
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

69
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega