Nord Stream 2 ehitamine

"Peatada enam ei saa": Venemaa vankumatud vastased on paratamatusega leppinud

148
(Uuendatud 12:59 01.01.2019)
Üks huvitavamaid geopoliitilisi ja majanduslikke protsesse 2018. aastal oli projekti Nord Stream 2 areng ning Euroopa ja Ameerika poliitikute suhtumise muutumine sellesse.

Ivan Danilov, RIA Novosti

Hämmastav, et meie (Venemaa - toim.) Euroopa, Ameerika ja Ukraina partnerite ja projekti vastaste reaktsioonid vastavad peaaegu täielikult tuntud psühholoogilisele skeemile, mille pakkus välja Elizabeth Kübler-Ross tragöödiaga seotud emotsionaalse reaktsiooni kirjeldamiseks: eitamine - viha – kauplemine - depressioon – paratamatusega leppimine.

Ameeriklaste LNG ei paku Saksamaale huvi, illustreeriv foto
© AP Photo / Jesco Denzel/German Federal Government

2018. aasta lõpp langes üllatuslikult kokku mõningate kangekaelsete Nord Stream-2 vastaste üleminekuga "paratamatusega leppimise" staadiumisse.

Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Günther Oettinger ütles intervjuus Der Spiegelile: "Ma ei ole kunagi Nord Stream 2 suur toetaja olnud. Tõde on aga see, et torujuhet on juba ammu ehitatud ja seda ei saa lihtsalt seisma panna. <...> Trumpi ähvardused ei saa olla selle aluseks."

On tähelepanuväärne, et meie Ameerika vastased peavad Gazpromi ja "Venemaa energia sissetungi üle Euroopasse" aktiivset sisedebatti, kusjuures mõned Ameerika eliidi esindajad on jõudnud juba "kauplemise" staadiumi, samas kui teine osa on alles "viha" staadiumis ja otsib ikka veel mingeid jõuvõtteid probleemi lahendamiseks.

Selles mõttes on väga ilmekas Ameerika äriringkondade infoagentuuri Bloomberg toimetuskolleegiumi programmiline artikkel, kus Ameerika finantsajakirjanduse autoriteedid (kes kajastavad loomulikult ühe mõjuka Ameerika demokraatliku spektri poliitiku - miljardär Michael Bloomberg positsiooni) püüavad vaata et näppudel USA senaatoritele, kongresmenidele ja Donald Trumpi administratsioonile selgeks teha, et katse Nord Stream 2 sanktsioonidega blokeerida, seda enam püüd Euroopa Liidule Gazpromiga koostööd tegevatele Euroopa ettevõtetele sanktsioonide kehtestamisega kätte maksta on väga halb mõte, millest tuleb kohe loobuda. Kasvõi juba sellepärast, et selle realiseerimine kahjustab tõsiselt Ameerika huve ja tugevdab vaid Ameerika-vastaseid meeleolusid Euroopa Liidus.

Bloombergi toimetajate peamine argument: "USA Kongressi ähvarduste järgsete sanktsioonide kehtestamine projektis (Nord Stream 2 – toim.) osalevate Euroopa ettevõtete suhtes viib niigi laguneva (USA ja Euroopa – toim.) liidu nõrgenemiseni, mistõttu oleks sanktsioonide kehtestamine mõttetu. Ameerika Ühendriigid peaksid oma etteheited lahendama karistusmeetmeid kasutamata ning Euroopa Liit peaks veel kord järele mõtlema."

Rahvusliku energiajulgeoleku fondi direktor Konstantin Simonov.
© Sputnik / Владимир Трефилов

Pole kaugeltki kindel, et see osa Ameerika eliidist, kes on "viha" staadiumis ja soovib iga hinnaga Venemaad gaasijuhtme Ukrainast mööda ehitamise pärast karistada, kuuleb mõistuse, see tähendab Michael Bloombergi kaastöötajate häält, kuid suures plaanis ei muuda see midagi.

Nagu märkis Euroopa volinik Oettinger, torujuhet juba ehitatakse ning isegi katse selle rahastamist takistada ei too kaasa midagi tõsist, kuna Gazprom (ja selle vastu ei vaidle keegi, kes on Venemaa gaasigigandi finantsolukorraga tuttav) võib Nord Streami 2 valmis ehitada ka oma raha eest, rääkimata sellest, et äärmisel juhul saab ettevõte alati abi Vene riigilt.

Samal ajal raskendaks sanktsioonide kehtestamine ainult Brüsseli ja Washingtoni juba niigi keerulisi suhteid, arvestades eriti, et projektist kasusaajateks on tohutute lobitöövõimega Euroopa ettevõtted, nagu Prantsuse Engie (endine GDF Suez) ja Briti-Hollandi Royal Dutch Shell.

Lisaks tasuks enne sanktsioonide kehtestamist arvestada, et Euroopa Liidul on asümmeetriline ja USA-le uskumatult valulik kättemaksuvõimalus: kuna ameeriklased püüavad ilmselgelt Euroopa gaasiturul saada oma osa Ameerika veeldatud gaasile Venemaa torujuhtmegaasi väljatõrjumise arvel, siis on loogiliseks vastuseks Nord Stream 2-ga seotud Euroopa nafta- ja gaasiettevõtjate suhtes kohaldatavatele sanktsioonidele kaitsetollide kehtestamine USA veeldatud maagaasile.

Euroopa Liidus on juba koostanud nn Junckeri nimekiri tollitariifidest mõnedele Ameerika toodete – alates Levi´se teksadest Ameerika bourbon viski ja Harley Davidsoni mootorratasteni. Veel mõne USA ekspordiartikli lisamine sellesse ei ole eriti keeruline, kuid Euroopa tariifide tühistamine saab pärast seda olema väga problemaatiline.

Täiendava argumendina sellise meetme kasuks saab olema ka asjaolu, et Ameerika Ühendriigid ei ole kaugeltki ainus LNG tarnija, mis tähendab, et Euroopa Liit ei kannata selliste Ameerika-vastaste meetmete kasutuselevõtmisest sugugi, kuid Donald Trumpi sponsoritele saab sellega haiget teha küll.

LNG eksportijate heaks töötavad Ameerika lobistid seisavad ebameeldiva valiku ees: kas saavutada Nord Stream 2 vastu sanktsioonide kehtestamine, olemata kindel nende tõhususes ja riskides Euroopa turust täieliku ilmajäämisega või keelduda sanktsioonide toetamisest Nord Streami 2-le ja keskenduda veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks vajaliku taristu ülesehitamisele Euroopa Liidus, mis võimaldab hõivata tulevikus vähemalt mingi osa turust.

Majandusliku loogika seisukohast on valik ilmselge, kuid praegustes Ameerika tingimustes summutavad poliitilised loogikad või isegi paljad emotsioonid sageli Ameerika poliitikute kõrvadele nii magusa rahatähtede krabina.

2019. aastal saab kõige tõenäolisemaks probleemiks Nord Stream 2-le olema see, et ameeriklastel ja nende lobistidel Euroopas õnnestub kuidagi "läbi suruda" Gazpromi enda piirang Nord Stream 2-le arvestusega, et see aitab Ukrainal säilitada oluline osa gaasitransiidist. Sellise sündmuste arengu tõenäosus ei ole väga suur ja isegi kui see juhtub, tasub meeles pidada, et Nord Stream 1-l oli samasugune episood OPAL torujuhtmega, mis lõppes sellega, et kõik piirangud tühistati, kusjuures piirangute kõrvaldamist toetas Saksamaa kohus ja Euroopa Esimese astme kohus.

Varem või hiljem jõuavad Nord Streami 2 Euroopa ja Ameerika vastased "depressiooni" ja "paratamatusega leppimiseni" ja Nord Stream 2 ehitatakse nagunii lõpuni. Seejuures teevad nad ilmselt kõlavaid ja ähvardavaid avaldusi ning nõuavad Venemaalt tingimata Ukraina huvidega arvestamist. Õnneks ei maksa kogu sellele diplomaatilisele mürale tähelepanu pöörata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

148
Tagid:
Gazprom, USA, LNG terminal, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2 (143)
Paigalduslaev Pioneering Spirit suundumas Taani vetesse

Ekspert Taani Nord Stream-2-ga mängu tagamaadest

70
(Uuendatud 10:23 31.10.2019)
Ekspert rääkis raadioeetris, miks Taani venitas nii kaua loa andmisega Nord Stream-2 rajamiseks läbi Taani territoriaalvete, kuid lõpuks sellega siiski nõustus.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Rahvusvahelise finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski kommenteeris Taani ametivõimude "heategu" Nord Stream-2 gaasijuhtme lubamiseks riigi territoriaalvetesse. Rožanovski sõnul oli Kopenhaageni otsus ootuspärane ja kõik varasemad vastuväited Nord Stream-2-le polnud muud kui mäng.

Kuid selleks, et endale midagi välja tingida oli vaja mõnda aega kaubelda ja samal ajal näidata üles lojaalsust Läänele - võib-olla pakub Washington midagi. Kuigi seal pakuti midagi sellist, mis Taanile hirmuvärinad peale ajas.
Eksperdi sõnul on Taanil nüüd juba vähe võimalusi endale midagi välja kaubelda ning viimased uudised Venemaa ja Ukraina transiidilepingu võimalikust allakirjutamisest tegid Kopenhaageni tõsiselt närviliseks.
Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

"Aga mis siis, kui Ukraina ja Venemaa taastavadki gaasitransiidi täies mahus ja siis saab Nord Stream-2-st mingi tagavaravariant, mida võib kooskõlastada lõpmatuseni."

"Ei," ütles Taani, "see ei sobi. Anname parem loa, sest muid dividende me tõenäoliselt ei saa ja Taani nõustuski," ütles Rožanovski.

"Ma ei uskunud, et see juhtub nii kiiresti. Kuid ilmselt läksid nad sellest nende jaoks täiesti ootamatust väljavaatest tõsiselt närvi," ütles ekspert lõpetuseks.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud et Taani valitsus andis kolmapäeval, 30. oktoobril loa gaasijuhtme Nord Stream-2 ehitamiseks riigi territoriaalvetesse. Nii eemaldati viimane takistus, mis võis negatiivselt mõjutada suuremahulise Vene-Euroopa gaasiprojekti käikuandmise tähtaega.

Venekeelset intervjuud Vladimir Rožanovskiga saate kuulata siit:

Рожанковский рассказал, зачем Дания "играла" с "Северным потоком-2"
Lugege lisaks:

70
Tagid:
luba, ehitus, territoriaalveed, Nord Stream 2, Taani
Teema:
Nord Stream 2 (143)
Samal teemal
Ootamine on ära tüüdanud: Nord Stream 2 operaator tühistas taotluse Taani vete läbimiseks
Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega
Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik
Ekspert USA võitlusest Nord Stream 2-ga: kaalul on Lääne-Euroopa heaolu
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

70
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

70
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega