Muuga sadam

Leedus tunnistati: Siiditeed pidi mingeid kaubalaare ilma Venemaata ei tule

46
(Uuendatud 15:17 10.05.2018)
Leedu valitsus ja ettevõtted on allkirjastanud Hiinaga kümneid memorandumeid, kuid konteinereid ei ole tänini jõutud ära oodata, põhiliseks konkurendiks on teekond läbi Venemaa, Valgevene ja Poola.

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Leedu kunagine transpordiminister Algirdas Butkevičius leiab, et Leedu tippametnikud ei osale piisavalt Hiinas toimuvatel üritustel tagamaks Hiina transiitvedusid läbi Leedu, edastab Sputnik Läti. Klaipeda sadama direktsioonis ja ettevõttes Lietuvos Geležinkeliai pareeritakse vastuseks, et memorandumeid on juba hulgaliselt allkirjastatud, kuid tegelikke veoseid pole olnud ega tulegi, vahendab Baltic Course.

Leedul pole Hiina transiidiga senimaani vedanud: kavandatud 15–20 hiinlaste kaubarongist on siia jõudnud kõigest viis. Butkevičiuse sõnul moodustab peamise konkurentsiaspekti Hiina Euroopa-suunaliste transiitveoste juba väljakujunenud marsruut valgevenelaste Bresti ja Poola kaudu. Seda mõjutab ka Venemaa seisukoht, kelle territooriumi kaudu kulgeb põhiline osa teekonnast.

Sillamäe sadam
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Võitluses Vene transiidi eest läks Läti Eestist mööda>>

Endine peaminister nentis, et võitluses Hiina kaubavedude eest ei ole ka naabrid Baltikumis tukkumas. Butkevičius osutas hiljaaegu allkirjastatud koostöölepingule Eesti logistikafirma GTS Express tütarettevõtete ja Hiina raudtee-ettevõtte Xian International Inland Port Multimodal Transportation vahel, mille kohaselt alustab juunis kaks korda nädalas kurseerimist kaubarong Hiinast Xi'an´i linnast Eestisse Muuga sadamasse.

Lootused, et Hiina Suure Kivi nime kandev tööstuspark Minski külje all hakkab end varustama ja valmistoodangut eksportima Klaipeda sadama kaudu, ei ole end samuti õigustanud. Hiinlaste China Merchants Group avas Leedus kaks bürood ning üks neist on juba suletud.

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte>>

Endise peaministri sõnul tuleks Leedu tippametnikel pidada aktiivsemat dialoogi Hiina esindajatega. Ta rõhutas, et hiinlased pööravad tähelepanu üksnes vähemalt ministrite tasandil tippjuhtkonna visiitidele, aga neid ei toimu. Kraadi võrra alamal astmel aseministreid võetakse seal vastu jahedalt.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto : Александр Чипурин

Transpordiministeeriumist kinnitatakse, et Hiinaga käib aktiivne dialoog, valitsuste ja ettevõtete tasandil on alla kirjutatud tervele hulgale on memorandumitele. Mais suundub sinna arvukas delegatsioon eesotsas asepeaministriga, mille koosseisus on ministeeriumi, Klaipeda sadama direktsiooni, Lietuvos Geležinkeliai, postiteenistuse, Klaipeda vabamajandustsooni, transpordi- ja logistikaettevõtete esindajad, osaledes Shangai näitusel Transport Logistics China 2018. Selle käigus toimub asjaomane Leedu-Hiina foorum.

Klaipeda sadama direktsioonist kinnitatakse samuti, et kohtumisi potentsiaalsete partneritega Hiinas toimub regulaarselt – mitu korda aastas.

Eesti kahtleb "Siiditee" mõttekuses>>

Ent nii Klaipeda riiklikus meresadamas kui ka ettevõttes Lietuvos Geležinkeliai toonitatakse, et Hiinaga on Siiditee projekti raames allkirjastatud küll arvukalt memorandumeid, aga tegelike veoste suurt mahtu lähiajal siiski oodata ei ole.

Budai ehk Õnneliku Buddha kuju Pekingis
© Sputnik / Артур Александров

Uus Siiditee tähendab uue üle-euraasialise (ning perspektiivis mandritevahelise) transpordikorralduse kontseptsiooni, mida Hiina koostöös Kasahstani, Venemaa ja teiste riikidega arendab. Praegu saadetakse Hiinast tulevad kaubad meritsi, mis on odavam, kuid sedasi jõuavad veosed Euroopasse 40–45 päevaga, samas kui rongiga kohaletoimetamiseks kulub 15 päeva.

Hiina kaubavedude transiidist on huvitatud paljud riigid, partnerite ligimeelitamise osas tegutsevad ka Balti riigid. Ent erilisi edusamme selles suunas senimaani ei ole.

Anatoli Kanajev: Muuga sadam kestab igavesti>>

Transpordiala asjatundja, uuringuagentuuri InfraNews peadirektor Aleksei Bezborodov avaldas arvamust, et Baltimaade valitsuste väited oma võimatusest Siiditeesse lülituda on lihtsalt jutud. Ta märkis, et suurt osa otsuste langetamisel ja marsruutide valimisel mängib kaubavahetuseks rajatud taristupõhine haldusstruktuur – 2014. aastal loodud aktsiaselts Ühendatud Transpordi- ja Logistikakompanii, mille asutajateks on AS Venemaa Raudteed, riiklik aktsiaselts Valgevene Raudtee, riigiettevõte Kasahstan Temir Žolõ (Kasahstani Raudteed – toim.) ja Transkonteiner (50% pluss kaks aktsiat kuuluvad Ühendatud Transpordi- ja Logistikakompaniile – toim.)

Otsuse transiidimarsruudi rajamiseks läbi Baltikumi võivad vastu võtta ainult Transkonteiner ja Venemaa Raudteed. Ilma nende ettevõteteta ei toimu midagi," lausus Bezborodov.

46
Tagid:
siiditee, transiit, sadam, Hiina, Leedu, Eesti