Illustreeriv foto

Suured pangad peavad koguma rohkem puhvreid

16
(Uuendatud 08:26 10.05.2018)
Eestis tegutseb neli süsteemselt olulist panka: Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank ja LHV Pank. Need pangad peavad täitma täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid. Aga miks on just neil vaja rohkem kapitali hoida?

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Üks pluss üks võrdub kaks. Kaks miinus üks võrdub üks. Neid tehteid suudavad teha juba lasteaialapsed. Finantssüsteemis ei käi aga kõik nii lihtsate matemaatiliste tehete järgi, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kirstin Saluveer.

Tema sõnul iseloomustavad finantssüsteemi hoopis sõltuvusahelad, mille tõttu võivad probleemid ühest finantsinstitutsioonist kiiresti teise kanduda. Samuti võib karjamentaliteet viia nii mullistumise kui ka paanikani.

Eesti Panga president hoiatas majanduskasvu aeglustumise eest>>

Ja isegi kui kõik turuosalised käituvad enese seisukohalt ratsionaalselt, võib nende käitumine üheskoos vaadatuna sellegipoolest suurendada riske finantssüsteemile.

Coop ja Luminori konkurentsivõime selgub aja jooksul
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kogu finantssüsteemi toimekindluse suurendamise üheks viisiks on suurendada süsteemselt oluliste turuosaliste vastupanuvõimet võimalike negatiivsete arengute suhtes.

Milline pank on süsteemselt oluline?

Panganduskesksetes finantssüsteemides peetakse süsteemselt olulisteks turuosalisteks eelkõige panku, mis on suured, keerukad, omavahel tihedalt seotud ja mille teenuseid ei ole kerge asendada.

"Läti Šveitsi" lõpp: kuidas USA Riiat rahast loobuma sundis>>

Teisiti öeldes on need pangad, mille mittetoimimine võib põlvili suruda terve finantssüsteemi ja majanduse laiemalt. Sellest ka levinud hoiak, et probleemide korral päästetakse seesugune krediidiasutus igal juhul.

2018. aasta hindamistulemuste kohaselt on Eestis neli süsteemselt olulist panka: Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS LHV Pank.

Suur kontsentreeritus tingib puhvrite vajaduse

2018. aasta esimese kvartali lõpus moodustasid nelja süsteemselt olulise panga varad Eesti pangandussektori koguvaradest 85%. Need pangad olid väljastanud 87% Eesti reaalsektori laenudest ja hoidsid üle 90% Eesti majapidamiste ning ettevõtete hoiustest.

Ühistupank loobub pangalitsentsi taotlemisest ja võtab uue nime>>

Kui palju on kaalul, tasub mõelda mis-siis-kui-tüüpi-stsenaariumitele: mis siis kui vabatahtlikud puhvrid tulenevalt majandus- või finantskeskkonna arengust, panga äriplaani muutusest või omanike otsusest omavahendeid vähendada kahanevad? Lisaks ei tasu tähelepanuta jätta, et mõnede pankade vabatahtlikult hoitavad omavahendid ei ületa nõutavat taset sugugi mäekõrguselt. Regulatiivsed lisapuhvri nõuded aitavad tagada teatud kapitalivaru olemasolu. See omakorda pehmendab võimalike ebasoodsate arengusuundade mõju pankadele ja seeläbi majandusele tervikuna.

Coop pank ja Luminor pank alustasid oma tegevust>>

Kokkuvõttes ei tähenda tänane hea seis Eesti pangandussektoris, et ettevaatusabinõusid ei ole tarvis rakendada. Ka head teeolud ei sea ju kahtluse alla turvapatjade vajalikkust.

16
Tagid:
Swedbank, SEB, LHV, Coop Pank, pank, Eesti