Illustreeriv foto

"Läti Šveitsi" lõpp: kuidas USA Riiat rahast loobuma sundis

81
(Uuendatud 13:09 03.05.2018)
Veerand sajandi eest vaieldi Lätis riikluse kahe kontseptsiooni üle. Osa eliidist, nn rahvusromantikud, tahtsid end Venemaast ja venelastest võimalikult distantseerida, nad nägid Lätit tulevikus ainult osana Läänemaailmast. Teised, pragmaatikud, olid vähem kategoorilised.

Vladimir Veretennikov, agentuurile RIA Novosti

Neil päevil teatas Läti peaminister Maris Kutšinskis, et Läti, kui ida ja lääne vahelise silla, võib nüüdseks ära unustada. Unistust "Šveitsist Läänemere kallastel" ei ole enam. RIA Novosti selgitab, miks need fantaasiad Riias varem nii populaarsed olid.

"Turvasadam" mitteresidentidele

Veerand sajandi eest vaieldi Lätis riikluse kahe kontseptsiooni üle. Osa eliidist, nn rahvusromantikud, tahtsid end Venemaast ja venelastest võimalikult distantseerida, nad nägid Lätit tulevikus ainult osana Läänemaailmast. Teised, pragmaatikud, olid vähem kategoorilised. Nende arvates tuli ära kasutada Läti asendit Venemaa ja Läänemaailma vahel ning võtta enda peale vahendaja roll. Nii tekkis unistus "Läti Šveitsist" — "turvasadamast", kuhu hakkab kokku voolama kogu maailma kapital. Ja mingil ajal tundus, et see unistus ongi täitumas.

Naaberriikide jõukad kodanikud ja ettevõtted, kes ei tahtnud raha oma kodupankades hoida, hakkasid kasutama Läti rahandusteenuseid.

"Lätis oli panku, kus mitteresidentide hoiused moodustasid kuni 90 protsenti kõikidest hoiustest ja pangandussektoris tervikuna oli mitteresidentide hoiuste osakaal rohkem kui 50 protsenti. Loomulikult kaaluti tol ajal ka kogu kapitali väljavedu Lätti ja musta raha legaliseerimist. Mingil ajal 90-ndate aastate lõpus sattus Läti isegi Venemaa keskpanga maksuparadiiside nimekirja. 'Täna on Läti panganduses mitteresidentidel Venemaalt, Ukrainast ja teistest endistest nõukogude vabariikidest oluline roll. Mitteresidentide kontodel on 53 protsenti kõikidest hoiustest ehk 12,4 miljardit eurot," kirjutas 2016. aastal Läti äriajakirja The Baltic Course peatoimetaja Olga Pavuk.

Vähemalt 80 protsenti vahenditest tulid SRÜst, peamiselt Venemaalt. Just tänu sellele usaldusele ületasid Läti pangad raskusteta 2008-2009 aasta kriisi ja näitasid mitme miljoni dollari suuruseid kasumeid. Kuid paljud välismaised ülekanded olid väga kahtlase päritoluga. Lihtsamalt öeldes, riigis õitses "rahapesu". Kuid Läti valitsust see olukord rahuldas.

2012. aastal tegi riiklik finants- ja kapitaliturgude komisjon (FCMC) pöördumise, milles loetleti üles eelised Läti mitteresidentidele: stabiilsus, kohalike pankade klientide geograafiline mitmekesisus, varade efektiivne paigutamine. Ka vastuvõtja riik oli võidus, nauditi maksulaekumisi ja pankades loodi palju kõrgelt tasustatud töökohti. Nii moodustas 2011. aastal mitteresidentide teenindamine Lätis 1,7% SKTst.

Läti pangandussüsteem kippus mõnikord ka ülekuumenema. 1995. aastal läks Läti finantssektori liider, "Baltia" pank, lõhki. Kümme aastat hiljem raputas riiki "Parex" panga krahh. 1992. aastal asutatud "Parex" arenes viieteistkümne aastaga võimsaks rahvusvahelise võrgustiku ja suure hulga mitteresidentidest klientidega struktuuriks.

Ülemaailmse finantskriisi tõttu odavnesid väärtpaberid, millesse pank oli investeerinud, järsult ning hoiustajad hakkasid oma arvetelt raha välja võtma. Novembris 2008 otsustas valitsus panga natsionaliseerida, kulutades selleks miljard eurot. 2011. lõpus saatis valitsus hingusele ka "Krajbanka", mille omanikuks oli Vene ärimees Vladimir Antonov. Tol ajal ilmestasid Lätis tüüpilist linnapilti pikad järjekorrad sularahaautomaatide ja kassaluukide juures, kus näpuotsaga raha anti.

2016. aastal karmistas Läti seadust kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimise ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta. Selle tulemusena vähenes välismaiste hoiuste maht oluliselt. Lisaks liitus riik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD). Rahapesu tõkestamise kohustus on aga üks OECDga ühinemise tingimustest. Seal sai Riia pangandussektoris vohava korruptsiooni eest tugeva kriitika osaliseks.

Nad tapsid meie lapsukese

Kuid tõeline tektooniline nihe toimus 2018. aasta veebruaris, mil langesid dramaatiliselt kokku kaks sündmust. Esiteks, altkäemaksu väljapressimises süüdistatava Läti Panga esimehe Ilmar Rimševitši juurde tuldi läbiotsimisega ja teiseks, Läti riiklik finants- ja kapitalituru komisjon keelas Euroopa Keskpanga otsuse täitmiseks klientidega deebetoperatsioonide tegemise riigi ühel suuremal pangal — ABLV'l.

USA rahandusministeeriumi finantskuritegevuse tõkestamise asutuse (FinCEN) juhtkond süüdistas ABLV'd rahapesus. Ameeriklased väitsid, et pank kuulus raha liikumisahelasse, millest rahastati Põhja-Korea tuumaprogrammi ja oli ühtlasi Aserbaidžaani, Venemaa ja Ukraina rahapesukoht. ABLV lükkas kõik süüdistused tagasi ja heitis omakorda FinCENi uskunud ametivõimudele ette "poliitilist impotentsust". Kuid pangal tuli peatada oma liikmelisus Läti Kommertspankade Ühenduses.

Nädala jooksul pärast seda võeti pangast välja 600 miljonit eurot ja 26. veebruaril otsustasid ABLV aktsionärid erakorralisel koosolekul, et muud üle ei jää, kui tuleb pank likvideerida.

Panga töötaja Ružena Polskaja väljendas sotsiaalvõrgustikus oma meeleheidet: "Ma pole kunagi näinud nii palju tänaval avalikult nutvaid inimesi, sealhulgas meesterahvaid. Täna tapeti meie lapsuke. Nad sõitsid tast üle ja lömastasid ta teerulliga. Vähem kui kahe nädala jooksul purustati võlgadeta, kopsaka tehinguteportfelli ja suure kliendibaasiga äri. Kõik EKP nõuded olid täidetud. Kogu FCMC järelevalveprotseduur oli läbitud. Raha oli olemas. Garantiid olid peal."

Töö kaotas 900 inimest. Isegi endine peaminister Aigar Kalvitis kurtis, et valitsus ei püüdnudki panka päästa. Kuid ainult ABLV surmaga asi ei piirdunud. USA rahandusministri asetäitja terrorismivastase võitluse alal Marshall Billingsley teats Riias viibides, et Läti pangandussektor on endiselt seotud riskidega, sealhulgas mitteresidentide teenindamisel.

Ameerika külaline rõhutas: "Läti vajab pikaajaliseks positiivseks arenguks tugevat ja hästi kontrollitud finantssektorit." Ja lisas, et USA aitab Lätit võitluses korruptsiooni ja rahapesuga. Läti rahandusminister Dan Reizniece-Ozola teatas omakorda, et probleemid võivad tekkida igaühes Läti kümnest pangast, mis ei ole veel ümber korraldanud oma tööd välismaiste klientidega.

Finants- ja kapitalituru komisjon andis välja määruse, mille kohaselt mitteresidentide äriteeninduse maht Läti pankades ei või ületada viit protsenti. Märtsis kohtusid FCMC liikmed kõigi Lätis tegutsevate pankade esindajatega ja andsid neile kaks nädalat, et selgitada, kuidas oma tegevust ja restruktureerimist läbi viia. Pangad pidid sulgema maksuparadiiside ettevõtetele kuuluvad riskantsed kontod ja vähendama personali. Pärast seda suurenes kapitali väljavool riigist. Alates veebruari keskpaigast on Läti pankadest välja viidud umbes 2,5 miljardit eurot. Arvatakse, et kogukahju võib olla neli kuni viis miljardit eurot või veelgi suurem.

Aprilli lõpus kiitis Läti seim teisel lugemisel lõplikult heaks kiirkorras menetletud seadusemuudatused, mis keelavad riigis registreeritud pankadel koostöö "kahtlaste" firmadega ja nende kontosid teenindada. Kahe nädala jooksul peavad pangad teavitama selliseid kliente suhete lõpetamisest või keelduma koostööst nendega ning 60 päeva jooksul konto sulgema. FCMC andmetel oli 2017. aasta esimeses kvartalis selliste firmade osakaal Läti krediidiasutuste käibest 27,8%. Pärast seaduse jõustumist võib riigi pangandussektorist väljuda veel kaks miljardit eurot.

Investoritele aeti hirm nahka

Eksperdid, teiste hulgas endine majandusminister Vjatšeslav Dombrovskis, märgivad, et kõik need "reformid" mõjuvad riigi majandusele negatiivselt, kusjuures kahju ei piirdu ainult käibe, maksutulu ja töötajate arvu vähenemisega. Praegu elab riigis ligikaudu 500 rikast välismaalast, kes on saanud elamisload Läti seaduste kohaselt Läti pankadesse vähemalt 280 tuhande euro hoiustamise eest. Üle 70 neist hoiustasid raha likvideeritud ABLV's ja võivad nüüd oma elamisloa kaotada.

Ventspilsi linnapea Aivar Lembergs kurdab, et ameeriklased, kes Läti finantssektori reformid sanktsioneerisid, on investorid ära hirmutanud. 'Kuidas investeerida, kui siin ei saa kontot avada? Nii on väga raske töötada. Ja otsus kontrollida kõikide mitteresidentide raha — see on investeeringutele suur löök,' teata ta. Samal ajal on ameeriklaste endi investeeringud Lätti tema arvates äärmiselt tagasihoidlikud.

Politoloog ja portaali RuBaltic.ru peatoimetaja asetäitja Andrei Starikov ütles agentuurile RIA Novosti, et Läti kui maksuparadiisilaadse "Śveitsi" kuvand on nüüdseks hajunud.

"Läti pangad on juba korduvalt sattunud rahvusvahelistesse finantsskandaalidesse. Pangandussektori läbipaistmatus muutis võimatuks selle Balti riigi kaudu liikuvaid vahendeid kontrollida. Ookeanitaguseid partnerid see ei rahuldanud. Väikese Läti finantssüsteemi läbis tervelt üks protsent maailma kõikidest dollari tehingutest. Seepärast kutsuti 2015. aasta sügisel Läti parlamendi esindajad Ainars Latkovskis ja Solvitu Āboltiņa Washingtoni ebameeldivale vestlusele tollase USA aserahandusminister Daniel Glasseriga. 'Te peate oma panku kontrollima," öeldi Läti esindajatele.

"Seda korrati nii USA riigidepartemangus kui ka USA saatkonnas Riias," rääkis Starikov.

Tema sõnul ei muutnud hoiatused eriti olukorda ja seejärel rünnati ABLV'd, misjärel lõpuks muudeti finantseeskirju.

"Selle tulemusena on Lätile tekitatud tõsine mainekahju. Tema pangandussektor pole välisinvestoritele enam atraktiivne. Mitteresidentide hoiused vähenevad kiiresti, pankade read hõrenevad, kuid see-eest muutub Läti finantssüsteem USA kontrollile palju läbipaistvamaks ja mugavamaks," lõpetas ekspert.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.>>

81
Tagid:
pank, Läti, Eesti
Paigalduslaev Pioneering Spirit suundumas Taani vetesse

Ekspert Taani Nord Stream-2-ga mängu tagamaadest

71
(Uuendatud 10:23 31.10.2019)
Ekspert rääkis raadioeetris, miks Taani venitas nii kaua loa andmisega Nord Stream-2 rajamiseks läbi Taani territoriaalvete, kuid lõpuks sellega siiski nõustus.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Rahvusvahelise finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski kommenteeris Taani ametivõimude "heategu" Nord Stream-2 gaasijuhtme lubamiseks riigi territoriaalvetesse. Rožanovski sõnul oli Kopenhaageni otsus ootuspärane ja kõik varasemad vastuväited Nord Stream-2-le polnud muud kui mäng.

Kuid selleks, et endale midagi välja tingida oli vaja mõnda aega kaubelda ja samal ajal näidata üles lojaalsust Läänele - võib-olla pakub Washington midagi. Kuigi seal pakuti midagi sellist, mis Taanile hirmuvärinad peale ajas.
Eksperdi sõnul on Taanil nüüd juba vähe võimalusi endale midagi välja kaubelda ning viimased uudised Venemaa ja Ukraina transiidilepingu võimalikust allakirjutamisest tegid Kopenhaageni tõsiselt närviliseks.
Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

"Aga mis siis, kui Ukraina ja Venemaa taastavadki gaasitransiidi täies mahus ja siis saab Nord Stream-2-st mingi tagavaravariant, mida võib kooskõlastada lõpmatuseni."

"Ei," ütles Taani, "see ei sobi. Anname parem loa, sest muid dividende me tõenäoliselt ei saa ja Taani nõustuski," ütles Rožanovski.

"Ma ei uskunud, et see juhtub nii kiiresti. Kuid ilmselt läksid nad sellest nende jaoks täiesti ootamatust väljavaatest tõsiselt närvi," ütles ekspert lõpetuseks.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud et Taani valitsus andis kolmapäeval, 30. oktoobril loa gaasijuhtme Nord Stream-2 ehitamiseks riigi territoriaalvetesse. Nii eemaldati viimane takistus, mis võis negatiivselt mõjutada suuremahulise Vene-Euroopa gaasiprojekti käikuandmise tähtaega.

Venekeelset intervjuud Vladimir Rožanovskiga saate kuulata siit:

Рожанковский рассказал, зачем Дания "играла" с "Северным потоком-2"
Lugege lisaks:

71
Tagid:
luba, ehitus, territoriaalveed, Nord Stream 2, Taani
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Ootamine on ära tüüdanud: Nord Stream 2 operaator tühistas taotluse Taani vete läbimiseks
Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega
Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik
Ekspert USA võitlusest Nord Stream 2-ga: kaalul on Lääne-Euroopa heaolu
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

73
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

73
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega