Illustreeriv foto

"Läti Šveitsi" lõpp: kuidas USA Riiat rahast loobuma sundis

81
(Uuendatud 13:09 03.05.2018)
Veerand sajandi eest vaieldi Lätis riikluse kahe kontseptsiooni üle. Osa eliidist, nn rahvusromantikud, tahtsid end Venemaast ja venelastest võimalikult distantseerida, nad nägid Lätit tulevikus ainult osana Läänemaailmast. Teised, pragmaatikud, olid vähem kategoorilised.

Vladimir Veretennikov, agentuurile RIA Novosti

Neil päevil teatas Läti peaminister Maris Kutšinskis, et Läti, kui ida ja lääne vahelise silla, võib nüüdseks ära unustada. Unistust "Šveitsist Läänemere kallastel" ei ole enam. RIA Novosti selgitab, miks need fantaasiad Riias varem nii populaarsed olid.

"Turvasadam" mitteresidentidele

Veerand sajandi eest vaieldi Lätis riikluse kahe kontseptsiooni üle. Osa eliidist, nn rahvusromantikud, tahtsid end Venemaast ja venelastest võimalikult distantseerida, nad nägid Lätit tulevikus ainult osana Läänemaailmast. Teised, pragmaatikud, olid vähem kategoorilised. Nende arvates tuli ära kasutada Läti asendit Venemaa ja Läänemaailma vahel ning võtta enda peale vahendaja roll. Nii tekkis unistus "Läti Šveitsist" — "turvasadamast", kuhu hakkab kokku voolama kogu maailma kapital. Ja mingil ajal tundus, et see unistus ongi täitumas.

Naaberriikide jõukad kodanikud ja ettevõtted, kes ei tahtnud raha oma kodupankades hoida, hakkasid kasutama Läti rahandusteenuseid.

"Lätis oli panku, kus mitteresidentide hoiused moodustasid kuni 90 protsenti kõikidest hoiustest ja pangandussektoris tervikuna oli mitteresidentide hoiuste osakaal rohkem kui 50 protsenti. Loomulikult kaaluti tol ajal ka kogu kapitali väljavedu Lätti ja musta raha legaliseerimist. Mingil ajal 90-ndate aastate lõpus sattus Läti isegi Venemaa keskpanga maksuparadiiside nimekirja. 'Täna on Läti panganduses mitteresidentidel Venemaalt, Ukrainast ja teistest endistest nõukogude vabariikidest oluline roll. Mitteresidentide kontodel on 53 protsenti kõikidest hoiustest ehk 12,4 miljardit eurot," kirjutas 2016. aastal Läti äriajakirja The Baltic Course peatoimetaja Olga Pavuk.

Vähemalt 80 protsenti vahenditest tulid SRÜst, peamiselt Venemaalt. Just tänu sellele usaldusele ületasid Läti pangad raskusteta 2008-2009 aasta kriisi ja näitasid mitme miljoni dollari suuruseid kasumeid. Kuid paljud välismaised ülekanded olid väga kahtlase päritoluga. Lihtsamalt öeldes, riigis õitses "rahapesu". Kuid Läti valitsust see olukord rahuldas.

2012. aastal tegi riiklik finants- ja kapitaliturgude komisjon (FCMC) pöördumise, milles loetleti üles eelised Läti mitteresidentidele: stabiilsus, kohalike pankade klientide geograafiline mitmekesisus, varade efektiivne paigutamine. Ka vastuvõtja riik oli võidus, nauditi maksulaekumisi ja pankades loodi palju kõrgelt tasustatud töökohti. Nii moodustas 2011. aastal mitteresidentide teenindamine Lätis 1,7% SKTst.

Läti pangandussüsteem kippus mõnikord ka ülekuumenema. 1995. aastal läks Läti finantssektori liider, "Baltia" pank, lõhki. Kümme aastat hiljem raputas riiki "Parex" panga krahh. 1992. aastal asutatud "Parex" arenes viieteistkümne aastaga võimsaks rahvusvahelise võrgustiku ja suure hulga mitteresidentidest klientidega struktuuriks.

Ülemaailmse finantskriisi tõttu odavnesid väärtpaberid, millesse pank oli investeerinud, järsult ning hoiustajad hakkasid oma arvetelt raha välja võtma. Novembris 2008 otsustas valitsus panga natsionaliseerida, kulutades selleks miljard eurot. 2011. lõpus saatis valitsus hingusele ka "Krajbanka", mille omanikuks oli Vene ärimees Vladimir Antonov. Tol ajal ilmestasid Lätis tüüpilist linnapilti pikad järjekorrad sularahaautomaatide ja kassaluukide juures, kus näpuotsaga raha anti.

2016. aastal karmistas Läti seadust kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimise ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta. Selle tulemusena vähenes välismaiste hoiuste maht oluliselt. Lisaks liitus riik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD). Rahapesu tõkestamise kohustus on aga üks OECDga ühinemise tingimustest. Seal sai Riia pangandussektoris vohava korruptsiooni eest tugeva kriitika osaliseks.

Nad tapsid meie lapsukese

Kuid tõeline tektooniline nihe toimus 2018. aasta veebruaris, mil langesid dramaatiliselt kokku kaks sündmust. Esiteks, altkäemaksu väljapressimises süüdistatava Läti Panga esimehe Ilmar Rimševitši juurde tuldi läbiotsimisega ja teiseks, Läti riiklik finants- ja kapitalituru komisjon keelas Euroopa Keskpanga otsuse täitmiseks klientidega deebetoperatsioonide tegemise riigi ühel suuremal pangal — ABLV'l.

USA rahandusministeeriumi finantskuritegevuse tõkestamise asutuse (FinCEN) juhtkond süüdistas ABLV'd rahapesus. Ameeriklased väitsid, et pank kuulus raha liikumisahelasse, millest rahastati Põhja-Korea tuumaprogrammi ja oli ühtlasi Aserbaidžaani, Venemaa ja Ukraina rahapesukoht. ABLV lükkas kõik süüdistused tagasi ja heitis omakorda FinCENi uskunud ametivõimudele ette "poliitilist impotentsust". Kuid pangal tuli peatada oma liikmelisus Läti Kommertspankade Ühenduses.

Nädala jooksul pärast seda võeti pangast välja 600 miljonit eurot ja 26. veebruaril otsustasid ABLV aktsionärid erakorralisel koosolekul, et muud üle ei jää, kui tuleb pank likvideerida.

Panga töötaja Ružena Polskaja väljendas sotsiaalvõrgustikus oma meeleheidet: "Ma pole kunagi näinud nii palju tänaval avalikult nutvaid inimesi, sealhulgas meesterahvaid. Täna tapeti meie lapsuke. Nad sõitsid tast üle ja lömastasid ta teerulliga. Vähem kui kahe nädala jooksul purustati võlgadeta, kopsaka tehinguteportfelli ja suure kliendibaasiga äri. Kõik EKP nõuded olid täidetud. Kogu FCMC järelevalveprotseduur oli läbitud. Raha oli olemas. Garantiid olid peal."

Töö kaotas 900 inimest. Isegi endine peaminister Aigar Kalvitis kurtis, et valitsus ei püüdnudki panka päästa. Kuid ainult ABLV surmaga asi ei piirdunud. USA rahandusministri asetäitja terrorismivastase võitluse alal Marshall Billingsley teats Riias viibides, et Läti pangandussektor on endiselt seotud riskidega, sealhulgas mitteresidentide teenindamisel.

Ameerika külaline rõhutas: "Läti vajab pikaajaliseks positiivseks arenguks tugevat ja hästi kontrollitud finantssektorit." Ja lisas, et USA aitab Lätit võitluses korruptsiooni ja rahapesuga. Läti rahandusminister Dan Reizniece-Ozola teatas omakorda, et probleemid võivad tekkida igaühes Läti kümnest pangast, mis ei ole veel ümber korraldanud oma tööd välismaiste klientidega.

Finants- ja kapitalituru komisjon andis välja määruse, mille kohaselt mitteresidentide äriteeninduse maht Läti pankades ei või ületada viit protsenti. Märtsis kohtusid FCMC liikmed kõigi Lätis tegutsevate pankade esindajatega ja andsid neile kaks nädalat, et selgitada, kuidas oma tegevust ja restruktureerimist läbi viia. Pangad pidid sulgema maksuparadiiside ettevõtetele kuuluvad riskantsed kontod ja vähendama personali. Pärast seda suurenes kapitali väljavool riigist. Alates veebruari keskpaigast on Läti pankadest välja viidud umbes 2,5 miljardit eurot. Arvatakse, et kogukahju võib olla neli kuni viis miljardit eurot või veelgi suurem.

Danske Bank.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aprilli lõpus kiitis Läti seim teisel lugemisel lõplikult heaks kiirkorras menetletud seadusemuudatused, mis keelavad riigis registreeritud pankadel koostöö "kahtlaste" firmadega ja nende kontosid teenindada. Kahe nädala jooksul peavad pangad teavitama selliseid kliente suhete lõpetamisest või keelduma koostööst nendega ning 60 päeva jooksul konto sulgema. FCMC andmetel oli 2017. aasta esimeses kvartalis selliste firmade osakaal Läti krediidiasutuste käibest 27,8%. Pärast seaduse jõustumist võib riigi pangandussektorist väljuda veel kaks miljardit eurot.

Investoritele aeti hirm nahka

Eksperdid, teiste hulgas endine majandusminister Vjatšeslav Dombrovskis, märgivad, et kõik need "reformid" mõjuvad riigi majandusele negatiivselt, kusjuures kahju ei piirdu ainult käibe, maksutulu ja töötajate arvu vähenemisega. Praegu elab riigis ligikaudu 500 rikast välismaalast, kes on saanud elamisload Läti seaduste kohaselt Läti pankadesse vähemalt 280 tuhande euro hoiustamise eest. Üle 70 neist hoiustasid raha likvideeritud ABLV's ja võivad nüüd oma elamisloa kaotada.

Ventspilsi linnapea Aivar Lembergs kurdab, et ameeriklased, kes Läti finantssektori reformid sanktsioneerisid, on investorid ära hirmutanud. 'Kuidas investeerida, kui siin ei saa kontot avada? Nii on väga raske töötada. Ja otsus kontrollida kõikide mitteresidentide raha — see on investeeringutele suur löök,' teata ta. Samal ajal on ameeriklaste endi investeeringud Lätti tema arvates äärmiselt tagasihoidlikud.

Politoloog ja portaali RuBaltic.ru peatoimetaja asetäitja Andrei Starikov ütles agentuurile RIA Novosti, et Läti kui maksuparadiisilaadse "Śveitsi" kuvand on nüüdseks hajunud.

"Läti pangad on juba korduvalt sattunud rahvusvahelistesse finantsskandaalidesse. Pangandussektori läbipaistmatus muutis võimatuks selle Balti riigi kaudu liikuvaid vahendeid kontrollida. Ookeanitaguseid partnerid see ei rahuldanud. Väikese Läti finantssüsteemi läbis tervelt üks protsent maailma kõikidest dollari tehingutest. Seepärast kutsuti 2015. aasta sügisel Läti parlamendi esindajad Ainars Latkovskis ja Solvitu Āboltiņa Washingtoni ebameeldivale vestlusele tollase USA aserahandusminister Daniel Glasseriga. 'Te peate oma panku kontrollima," öeldi Läti esindajatele.

"Seda korrati nii USA riigidepartemangus kui ka USA saatkonnas Riias," rääkis Starikov.

Tema sõnul ei muutnud hoiatused eriti olukorda ja seejärel rünnati ABLV'd, misjärel lõpuks muudeti finantseeskirju.

"Selle tulemusena on Lätile tekitatud tõsine mainekahju. Tema pangandussektor pole välisinvestoritele enam atraktiivne. Mitteresidentide hoiused vähenevad kiiresti, pankade read hõrenevad, kuid see-eest muutub Läti finantssüsteem USA kontrollile palju läbipaistvamaks ja mugavamaks," lõpetas ekspert.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.>>

81
Tagid:
pank, Läti, Eesti