Kuldne bitkoin. Illustreeriv foto

Bitcoinid spekulatiivne hüsteeria või tehnoloogiline revolutsioon

143
(Uuendatud 20:43 26.11.2017)
Bitcoini kurss jätkab tõusu

TALLINN, 26. november — Sputnik. Laurent Gayard analüüsib Prantsuse väljaandes Le Figaro seda tehnoloogilist revolutsiooni, samuti selle mõjusid professionaalide kogukonnale ja kodanike harjumustele, vahendab portaal Inosmi.

Hiina pealinn Peking
© Sputnik / Алексей Бабушкин

Bitcoini meeletu tõus ei mõtlegi peatuda. Virtuaalne valuuta, mille paljas nimetuski kutsub esile meedia- ja börsipalaviku, ületas 21. novembril ajaloolise 8000 dollari piiri, kuigi alles juulis maksis ta kõigest 3000.

Eesti Panga president Ardo Hansson: maailmas on tekkinud krüptorahade mull>>

Kui meenutada, et 2010. aastal anti ühe bitcoini eest kõigest üks dollar, siis on kasv tõepoolest muljetavaldav. Siiski ei maksa unustada, et see maksevahend on läbi elanud ka langusi 2011 ja 2013. aastal ning pidanud taluma tugevaid kõikumisi järgnevatel aastatel. Igatahes on alates 2017. aasta algusest toimuv pidev kursitõus ja 8000 dollari piiri ületamine tugevdanud kõigi nende usku, kes uut virtuaaljumalat kummardavad ja veendumust, et see teeb nad miljonärideks.

Teised vaatlejad aga ennustavad järjekordse spekulatiivse mulli peatset lõhkemist või siis viitavad sellele, et bitcoini kursi kõikumine sõltub tegelikult umbes 70 investeerimisfondist, kes seda vastavalt oma äranägemisele tõstavad või langetavad.

Tegelikult ei erine praegune olukord eriti interneti leviku algusaastate hüsteeriast 1990-ndatel. Mõlemal juhul näeme me uut ja raskesti mõistetavat tehnoloogiat, uduseid, kuid meelitavaid perspektiive, mis suunab meid mõttele spekulatiivse palaviku krahhist.

Kui esimene interneti "mull" 2000. aasta märtsis lõhkes, jättis see paljud ettevõtjad lõhkise küna ette – vaid vähestel õnnestus nii lühikese ajaga praktiliselt mitte millestki kokku klopsitud varandus säilitada.

Aastatel 1995 kuni 2000 saadud kogukasum oli 145 miljardit dollarit, samal ajal, kui aastatel 2000-2001 registreeritud kahjumid ulatusid 148 miljardini. Spekulatiivse ahnuse lõke hajutas unistused kergest rahast ja sillutas tee tehnoloogilisele revolutsioonile, mis sellest ajast alates on oluliselt muutnud meie igapäevaelu (nii paremuse poole, kui ka mitte niiväga): sotsiaalvõrgustikud, nutitelefonid, virtuaalkeskkonnad…

Isegi laskumata äärmuslikku modernismi, kus kõik räägivad "tahvelarvutite revolutsioonist" koolides ja tahaksid võrku lülitada kõike, alates õpetajast kuni ettevõtja ja külmkapini, tuleb tunnistada, et kahe aastakümnega on mitu olulist uuendust meie elu ja ühiskonda kardinaalselt muutnud. Sellise tehnoloogilise hüppe on läbi teinud ka kõmuline bitcoin, virtuaalpuu, mille taga on terve mets majanduses ja igapäevaelus toimivaid "blockchaini" põhimõtteid. ("Blockchain" – eesti keeles "plokiahel", on hajutatud andmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise algoritmi. Andmebaasi koopiat hoitakse korraga paljudes arvutites üle maailma krüpteeritult nii, et andmetest saavad aru ainult algsed andmete omanikud ja loojad. See tagab andmete terviklikkuse — kord plokiahelasse sisestatud info püsib seal igavesti ega ole tagantjärele muudetav – toim.)

Mis siis peitub täna veel vähetuntud krüptovaluuta mõiste taga ja kelle jõupingutused börsil toidavad investorite kujutlusvõimet? Vastus on lihtne: algoritmi. Selgitada on seda mõnevõrra keerulisem.

Euroopa Keskpanga juht: Eestile oma krüptoraha ei tule>>

Keegi Satoshi Nakamoto avaldas oktoobris 2008 võrgulehel metzdow.com artikli, milles seletas lahti virtuaalse maksevahendi, mida ta nimetas "bitcoiniks" (inglisekeelsetest sõnadest "coin" — münt ja "bit" –infoühik, mis tähendab binaarset järjestust 0 ja 1), toimimise põhimõtted. Nagu nimetusest järeldub, on bitcoin krüptograafiline valuuta, mis võimaldab sooritada rahalisi operatsioone p2p võrgustikus ilma kolmanda osapoole osavõtuta. (P2P tuleb ingliskeelsest fraasist peer-to-peer, eesti keeles ka "partnervõrk" või "võrdõigusvõrk" — võrgustik, kus puudub tsentraalne infrastruktuur. Selle all mõistetakse IT-s ja sidetehnikas võrdsete õiguste ja võimalustega võrgusõlmede kogumit, milles iga osaline võib algatada sideseansi ning milles töö või ülesanded jaotatakse osalejate vahel ära – toim.).

Bitcoiniga sooritatavate operatsioonide puhul pole kolmanda osapoole (nt. panga) järele vajadust, sest selle rolli võtavad enda peale matemaatilised algoritmid, mis fikseerivad kuupäeva, kellaja ja summa krüpteeritud kujul andmebaasis, mille nimi on "blockchain". Ilma riigi, pankade ja probleemideta.

Selline on bitcoini toimimise põhimõte. Kui te sooritate operatsiooni bitcoidega, garanteerib selle maksesüsteemi kasutamine ostjate ja müüjate täieliku anonüümsuse.

Lisaks bitcoinile eksisteerivad ka teised krüptovaluutad, mis kasutavad blockchaini põhimõtet, näiteks Ether, Litecoin, Dash, Zerocoin või Monero. 2017. aastal loetleti neid võrgulehel coinmarketcap.com kokku üle 900.

Paljude aastate jooksul assotsieerusid krüptovaluutad interneti nurgataguste või suletud võrkudega nagu näiteks Tog. Igatahes praegu annab bitcoini ümber toimuv börsipalavik uutele maksevahenditele ja ülekannetele uue, palju suurema ja täiuslikuma värvingu.

Seejuures ei piirdu blockchaini põhimõte kaugeltki operatsioonidega võrgus. Pariisis 7. detsembril toimuva Blockchain Agora foorumi korraldajate sõnul "võib blockchaini iseloomustada kui kõikide operatsioonide detsentraliseeritud ja ammendavat ajalugu alates selle loomisest, mis koosneb üksteisega seotud plokkidest suures arveraamatus".

Sama käib ka teadustööde, arvelduste ja kõige kohta, millel on pistmist uurimis- ja innovatsioonitegevusega ja mida saab indekseerida, säilitada ja salastada blockchaini süsteemis, et tagada autoritele ja teistele õpetlastele, et nende tööd ei saaks varastada ebaausad eraisikud või riiklikud struktuurid.

See võib kardinaalselt muuta põhjalikult olukorda intellektuaalse omandi valdkonnas, mis puudutab kultuurisaavutuste levitamist internetis. Sellele võib leida rohkelt rakendusi ka kaubanduses "nutikate kontaktide" valdkonnas, mis eeldab operatsiooni automatiseeritud kinnitamist.

Sputniku ajakirjanik tasus esimesena Eestis taksoarve bitcoinides>>

Hiina on praegu juhtpositsioonil bitcoinide "mining"us" ("kaevandamine — tehingute vahendamise ja kinnitamise loogika ehk töökinnitus (Proof of Work)). Nad asutavad spetsiaalseid "farme", kus maailma võimsamad bitcoini kübervõrgustikud toovad käibesse sadu või isegi tuhandeid bitcoine.

Ka eurooplased ei kavatse sellest kõrvale jääda ja jälgivad tähelepanelikult selle nähtuse tehnoloogilisi järelmeid.

Mille pankurid välja mõtlesid? Euroopas ja USA-s tehakse uut valuutat>>

Pariisis 7. detsembril algav Blockchain Agora foorum toob kokku selle digitaalse majandusharu esindavad eraisikud ja ametkondlike struktuuride esindajad, et esitleda blockchaini innovatsioone professionaalidele ja tavainimestele.

Just nemad, nagu arvavad organisaatorid, võivad leida uues tehnoloogias võimaluse vabaneda interneti üha süvenevast tungimisest eraellu, saada tagasi kontrolli isikuandmete ja digitaalse identiteedi üle.

143
Tagid:
valuuta, bitcoin, raha
Paigalduslaev Pioneering Spirit suundumas Taani vetesse

Ekspert Taani Nord Stream-2-ga mängu tagamaadest

71
(Uuendatud 10:23 31.10.2019)
Ekspert rääkis raadioeetris, miks Taani venitas nii kaua loa andmisega Nord Stream-2 rajamiseks läbi Taani territoriaalvete, kuid lõpuks sellega siiski nõustus.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Rahvusvahelise finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski kommenteeris Taani ametivõimude "heategu" Nord Stream-2 gaasijuhtme lubamiseks riigi territoriaalvetesse. Rožanovski sõnul oli Kopenhaageni otsus ootuspärane ja kõik varasemad vastuväited Nord Stream-2-le polnud muud kui mäng.

Kuid selleks, et endale midagi välja tingida oli vaja mõnda aega kaubelda ja samal ajal näidata üles lojaalsust Läänele - võib-olla pakub Washington midagi. Kuigi seal pakuti midagi sellist, mis Taanile hirmuvärinad peale ajas.
Eksperdi sõnul on Taanil nüüd juba vähe võimalusi endale midagi välja kaubelda ning viimased uudised Venemaa ja Ukraina transiidilepingu võimalikust allakirjutamisest tegid Kopenhaageni tõsiselt närviliseks.
Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

"Aga mis siis, kui Ukraina ja Venemaa taastavadki gaasitransiidi täies mahus ja siis saab Nord Stream-2-st mingi tagavaravariant, mida võib kooskõlastada lõpmatuseni."

"Ei," ütles Taani, "see ei sobi. Anname parem loa, sest muid dividende me tõenäoliselt ei saa ja Taani nõustuski," ütles Rožanovski.

"Ma ei uskunud, et see juhtub nii kiiresti. Kuid ilmselt läksid nad sellest nende jaoks täiesti ootamatust väljavaatest tõsiselt närvi," ütles ekspert lõpetuseks.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud et Taani valitsus andis kolmapäeval, 30. oktoobril loa gaasijuhtme Nord Stream-2 ehitamiseks riigi territoriaalvetesse. Nii eemaldati viimane takistus, mis võis negatiivselt mõjutada suuremahulise Vene-Euroopa gaasiprojekti käikuandmise tähtaega.

Venekeelset intervjuud Vladimir Rožanovskiga saate kuulata siit:

Рожанковский рассказал, зачем Дания "играла" с "Северным потоком-2"
Lugege lisaks:

71
Tagid:
luba, ehitus, territoriaalveed, Nord Stream 2, Taani
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Ootamine on ära tüüdanud: Nord Stream 2 operaator tühistas taotluse Taani vete läbimiseks
Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega
Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik
Ekspert USA võitlusest Nord Stream 2-ga: kaalul on Lääne-Euroopa heaolu
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

73
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

73
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega