Foto on illustratiivne

Paljud tarbijad jäävad probleemide korral passiivseks

12
(Uuendatud 10:05 15.03.2017)
Elanike hinnangul on kauplejad üha rohkem kursis tarbijate õigustega ning ka arvestavad nendega rohkem

TALLINN, 15. märts — Sputnik. Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijate teadlikkus oma õiguste kohta on suurenenud. Samuti leiavad tarbijad, et üha enam on tarbijaõigustega kursis ka kauplejad, samas jääb siiski suur osa tarbijaid toote või teenusega seonduva probleemi lahendamise suhtes passiivseks, teatas Tarbijakaitseamet.

„Oluline on, et mõlemad tehingu osalised oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustest ning püüaks ilmnenud probleeme lahendada võimalikult väikese raha-, aja- ning närvikuluga. Ainult nii saab turg tõhusalt toimida," pani tarbijaõiguste päeval tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste nii tarbijatele kui kauplejatele südamele oma õiguste-kohustuste tundmise ja järgimise vajalikkust. Sooniste sõnul tuleks tarbijatel olla märksa ettevõtlikum probleemide ilmnemisel neile koos kauplejaga lahenduste otsimisel — kauplejale tuleb anda võimalus olukorra heastamiseks. „Uuringust selgub, et tarbijad, kes on kaupleja poole pöördunud, on enamasti probleemile ka lahenduse saanud," lisas Sooniste.

Elanike hinnangul on kauplejad üha rohkem kursis tarbijate õigustega ning ka arvestavad nendega rohkem. Kõige kriitilisemad olid 18-29 aastased vastajad, kellest iga neljas arvas, et kauplejad ei tea tarbijate õigusi ning ei arvesta nendega.

Võrreldes 2012. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised sellest, mida rikkumise korral ette võtta, ent siiski jääb suurem osa (84%) tarbijaist probleemide korral passiivseks ja ei võta midagi ette. Vaid iga kuues tarbija, kel mingi probleem, pöördus kaupleja poole ning üldiselt probleemid leidsid lahenduse. Lahendusega jäi rahule üle poole tarbijaist taolistes olukordades. Kui tarbija kauplejalt probleemile lahendust ei saanud, siis pöördus ta järgmise sammuna tarbijakaitseametisse.

Valdav enamus elanikest (83%) ei kogenud viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme. Ülejäänud kurtsid eelkõige kõike tavapärasemate igapäevaste ostude juures tekkivaid probleeme, näiteks toidukaupade, rõivaste ja jalatsite ostmisel, teenustest nimetati kõige enam side- ja kommunaalteenuseid. Iga kuues tarbija tõi välja ka probleeme hinnaerinevustega ja sooduskaupade lõppemisega, millest viimane tundub olevat võrreldes 2012. aastaga täna paremas seisus.

„Sooduskaupadega seoses võivad ilmneda ka muud hinnaerinevused letis ja kassas ning kõik Eesti suuremad jaekaubanduse ettevõtted on avalikult lubanud üldjuhul lahendada tarbija kasuks," märkis Sooniste

Suur osa vastajaist leidis, et kauplejad annavad valdavalt toodete ja teenuste kohta müügieelset teavet — on olemas kasutusjuhend ning müüjad ja klienditeenindajad oskavad vastata tarbijate küsimustele. Sellegipoolest tõid tarbijad murekohana välja olukordi, mil tarbija tahaks toote või teenuse kohta saada rohkem teavet, et tekiks võrdlusmoment analoogsetega, ent kaupleja selgitab puudulikult, teave ei ole eesti keeles või pakendil nii väikses kirjas, et lugeda on võimatu.

Tarbijakaitseameti statistika järgi pöörduvad tarbijad tarbijakaitseametisse nõu saamiseks kõige enam telefonitsi tehes aastas ligi 25 000 telefonikõne. Ka elanikkonna uuringus nimetasid tarbijad kõige meelepärasemaks pöördumisviisiks telefoni. Kirjalikult küsivad tarbijad ametilt selgitusi ligi 7000 korral. Kahaneva populaarsusega on kohapealne nõustamine, mida on ameti statistika järgi 2016. aastal kasutatud üle Eesti ligi 1800 korral.

„Tänasel tarbijaõiguste päeval on rõõm tõdeda, et väga populaarseks on kujunenud poolteist aastat tagasi Tallinna lennujaama paigaldatud interaktiivsed infokioskid, mis annavad tarbijaile kiirelt kätte selle info, mida neil parasjagu probleemi tekkekohas kõige enam vaja on," selgitas Sooniste.

Kuna tarbijad on sellise interaktiivse lahenduse võtnud omaks kasutades infokioskeid aasta jooksul ligi 19 000 korda, siis võimalusel avardab amet taolisi lahendusi tulevikus veelgi.

15. märtsil on ülemaailmne tarbijaõiguste päev. Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikide presidendi J. F. Kennedy 15. märtsil 1962. aastal peetud kõnest.

Oma kõnes ütles Kennedy, et me kõik oleme tarbijad ning meie huvid peavad olema kaitstud erinevate pettuste, sealhulgas eksitava reklaami ja puuduliku märgistuse eest. Meile müüdavad tooted ei tohi olla ohtlikud ja meil peab olema valikuvõimalus. Kaasaegne elukeskkond on väga keeruline ning seaduste raamistik ei ole nende õiguste kaitseks piisav. Loomadel on õigused aastast 1913, aeg on sätestada õigused ka meestele, naistele ja lastele.

12
Tagid:
õigus, turg, tarbijakaitseamet, kaupleja, tarbija
Paigalduslaev Pioneering Spirit suundumas Taani vetesse

Ekspert Taani Nord Stream-2-ga mängu tagamaadest

70
(Uuendatud 10:23 31.10.2019)
Ekspert rääkis raadioeetris, miks Taani venitas nii kaua loa andmisega Nord Stream-2 rajamiseks läbi Taani territoriaalvete, kuid lõpuks sellega siiski nõustus.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Rahvusvahelise finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski kommenteeris Taani ametivõimude "heategu" Nord Stream-2 gaasijuhtme lubamiseks riigi territoriaalvetesse. Rožanovski sõnul oli Kopenhaageni otsus ootuspärane ja kõik varasemad vastuväited Nord Stream-2-le polnud muud kui mäng.

Kuid selleks, et endale midagi välja tingida oli vaja mõnda aega kaubelda ja samal ajal näidata üles lojaalsust Läänele - võib-olla pakub Washington midagi. Kuigi seal pakuti midagi sellist, mis Taanile hirmuvärinad peale ajas.
Eksperdi sõnul on Taanil nüüd juba vähe võimalusi endale midagi välja kaubelda ning viimased uudised Venemaa ja Ukraina transiidilepingu võimalikust allakirjutamisest tegid Kopenhaageni tõsiselt närviliseks.
Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

"Aga mis siis, kui Ukraina ja Venemaa taastavadki gaasitransiidi täies mahus ja siis saab Nord Stream-2-st mingi tagavaravariant, mida võib kooskõlastada lõpmatuseni."

"Ei," ütles Taani, "see ei sobi. Anname parem loa, sest muid dividende me tõenäoliselt ei saa ja Taani nõustuski," ütles Rožanovski.

"Ma ei uskunud, et see juhtub nii kiiresti. Kuid ilmselt läksid nad sellest nende jaoks täiesti ootamatust väljavaatest tõsiselt närvi," ütles ekspert lõpetuseks.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud et Taani valitsus andis kolmapäeval, 30. oktoobril loa gaasijuhtme Nord Stream-2 ehitamiseks riigi territoriaalvetesse. Nii eemaldati viimane takistus, mis võis negatiivselt mõjutada suuremahulise Vene-Euroopa gaasiprojekti käikuandmise tähtaega.

Venekeelset intervjuud Vladimir Rožanovskiga saate kuulata siit:

Рожанковский рассказал, зачем Дания "играла" с "Северным потоком-2"
Lugege lisaks:

70
Tagid:
luba, ehitus, territoriaalveed, Nord Stream 2, Taani
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Ootamine on ära tüüdanud: Nord Stream 2 operaator tühistas taotluse Taani vete läbimiseks
Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega
Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik
Ekspert USA võitlusest Nord Stream 2-ga: kaalul on Lääne-Euroopa heaolu
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

68
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

68
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega