Deutsche Bank. Peakorteri hoone Frankfurtis

USA ja EL-i kaubandussõjad on seadnud löögi alla Deutsche Banki

20
(Uuendatud 09:08 09.10.2016)
Ekspert Ernst Wolff rääkis Sputnikule tõsiselt märkimisväärsetest tagajärgedest maailma rahandussüsteemile juhul, kui krahh tabab panka Deutsche Bank, mille vastu on esitatud arvukalt kohtuhagisid, millest suurim lähtub USA-st.

TALLINN, 9. oktoober — Sputnik. Panga Deutsche Bank vastu esitatakse kogu maailmas kohtuhagisid, millest suurim tuleb USA-st. Leitakse, et Saksamaa peab riiklikul tasandil olukorda sekkuma. Rahandusekspert Ernst Wolff rääkis Saksamaa Sputnikule, kas selles valguses saab kõnelda kaubandussõjast USA ja EL-i vahel või pole see midagi enamat kui varjatud võitlus TTIP ümber, ja hoiatas toimuva tagajärgedest maailma rahandussüsteemile.

EL üritab välja nõuda mitmemiljardilisi Apple´ilt ja võib-olla ka Amazonilt ja McDonaldsilt. USA omakorda andis sisse hagi nõudega tasuda Volkswageni ja Deutsche Banki miljardilised trahvid. Kas need lood on omavahel seotud?

Tõenäoliselt on seotud. Minu hinnangul on tegemist kahe konkurendi võitlusega — käib äge vastastikune hoopidevahetus. Kõik see on, nagu mulle näib, põhjustatud ülemaailmse destabiliseerimise poliitikast, mille eestvedajaks on USA. Tal endal on suured mured — riigivõlg ulatub ligi 20 triljoni dollarini, 60 miljonit riigi kodanikku saavad süüa toidutalongide eest, infrastruktuur laguneb, ja elanikkond on oma poliitilise ladviku suhtes aina vihkavam. Samal ajal on USA rahvusvahelisel areenil kaotamas oma ülemaailmse üliriigi staatust. Et sellele kuidagi vastu seista, püütakse võimalikult jõulisemalt kahjustada oma partnereid maailmaturu osas. Ja käesoleval hetkel on löögi alla sattunud EL.

Kuid EL on ju seniajani olnud USA tähtsaimaks partneriks — praegu peetakse isegi läbirääkimisi ühtse majandus- ja investeerimiskeskkonna loomiseks. Kas siin ei ole vastuolu?

Seoses TTIP-ga ei kasutaks ma sõna „läbirääkimised". Seal toimib püüd teha kõigest saladus, käib survestamine ja poliitiline mõjutamine. Demokraatiaga ei ole sellel midagi pistmist. TTIP on kasulik USA tööstusele ja esmajoones rahandussektorile. Kui Saksamaa poliitikud kõnelevadki TTIP-st kriitiliselt, siis ainult oma valimiskampaania kontekstis — võitluses valijate häälte eest. Kuid lõppkokkuvõttes annavad nad järele ja TTIP leping saab allkirjastatud.

Barack Obama.
© Sputnik / Сергей Гунеев

Aga on ju nimelt USA tegelikult leiutanud selle hullumeelse finantssüsteemi ja on selle peamiseks osaks. Kas nad siis ise ennast ohtu ei sea, avaldades survet niisugusele maailmahiiglasele nagu selleks on Deutsche Bank?

Loomulikult mängivad nad tulega. Deutsche Bank on üks olulisimatest ülemailmse „rahandusruleti" mängijatest. Kui tema kokku variseb, siis kukub kokku ka kogu maailma finantssüsteem. See on veelkordne tõestus, kuivõrd meeleheitlikku olukorda USA on sattunud.

Samas tuleb mõelda sellele, miks on ameeriklased võtnud sihtmärgiks nimelt Deutsche Banki ja mispärast teevad nad seda just praegu. Minu arvates seisneb nende arvestus vaat milles: nad tahavad sundida Saksamaa valitsust sekkuma ja Deutsche Banki kasvõi osaliselt, aga miks mitte ka täielikult riigistama. Seeläbi destabiliseeriks nad Saksamaa sisepoliitilist olukorda, sest riigi elanikkond oleks sellele kategooriliselt vastu. Pealekauba satuks Saksamaa EL-i raames isolatsiooni, kuna ta ise on kindlasõnaliselt vastu Itaalia pankade samasugusele päästeplaanile. Nii saamegi rääkida otsesest hoobist EL-i ja tema tugevaima liikmesriigi — Saksamaa pihta.

Kuid lõpptulemusena kahjustaks USA seeläbi tugevasti ka iseennast. Sest kui Deutsche Bank kokku variseb, tekib „doominoefekt": talle järgnevad Credit Suisse, JP Morgan ja kogu maailma finantssüsteem.

Mida te arvate majandusminister Sigmar Gabrieli avaldustest Deutsche Banki kohta, et too rajas ise oma ärimudeli spekulatsioonidele, nüüd aga väidab, et langes spekulantide ohvriks?

See sarnaneb rumala naljaga. Härra Gabriel ehitab endast töölisklassi viimast kaitsjat, kuid tema enese patrei, mille eesotsas seisis sel ajal Peer Steinbrück, tegi sellised spekulatiivsed mehhanismid finantsturgudel võimalikuks.

Muide, Peer Steinbrückikst rääkides: tema juhib praegugi üht panka.

Just nimelt. See on säärane saatuse iroonia: kahe päeva möödudes Gabrieli niivõrd halvustavast avaldusest kõnealuse finantssüsteemi suhtes sai tema parteikaaslane Steinbrück „teenete" eest rahandussektoris nõuniku ametikoha ING-DiBa pangas.

20
Tagid:
TTIP, Deutsche Bank, Saksamaa