Euroopa ostab oma ühiskassa arvelt põllumajandusettevõtetelt välja nõudluseta jäänud osa saagist, mis varem läks Venemaa elanike toidulauale.

Euroopa on valmis veel aasta „vene“ puu- ja köögiviljad põllumeestelt välja ostma

25
Alates hetkest, mil Moskva kehtestas vastusanktsioonid EL-i suhtes – venelased keeldusid ennekõike ostmast Euroopast puu- ja köögivilju – on Brüssel kulutanud kahjukanatanud Euroopa põllumeeste toetamiseks ligikaudu 280 miljonit eurot.

TALLINN, 14. juuni — Sputnik. Näib, et Euroopa valmistub sanktsioonide osas Venemaaga vastuseisu jätkamiseks ja lähtub eeldusest, et vastastikuseid majandusliku mõjutamise meetmeid lähitulevikus ei tühistata. Euroopa Komisjon pikendas 2017. aasta juuni lõpuni abiprogrammi sanktsioonide tõttu kahju kannatanud põllumeestele.

EL-i põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan teatas „uut turuolukorda peegeldavate meetmete pikendamisest tulevaks aastaks" liidu liikmesriikide põllumajandusministrite nõukogus juba märtsis, kuid vormikohane otsus vahendite eraldamiseks langetati alles nüüd. Raske on täpselt määratleda, millest oli tingitud selline viivitus niivõrd tundlikus küsimuses, kuid oletada võib, et selle kutsusid esile pigem poliitilised kui korralduslikud põhjused.

Klementiinid, hurmaa ja seened

Kompensatsioonisüsteemi Venemaa poolt kehtestatud vastusanktsioonide tõttu kahju kannatanud põllumajandustootjatele testiti 2014. aastal kaitsemeetmena puu- ja köögiviljade tootjatele, seejärel pikendati neid meetmeid aastaks. EL-i raha aitas leevendada tagajärgi, mis tulenesid venelaste keeldumisest importida Euroopa põllumajandustoodangut. Euroopa ostab oma ühiskassa arvelt põllumajandusettevõtetelt välja nõudluseta jäänud osa saagist, mis varem läks Venemaa elanike toidulauale, ja seejärel jaotatakse tonnide kaupa puu- ja köögivilju Brüsseli äranägemise järgi — osa läheb heategevusorganisatsioonidele, ülejäänud osa loomasöödaks, ümbertöötlemisele kompostiks või destilleerimiseks.

Brüssel abistab neid, kes kasvatavad ainult teatud liiki köögivilju ja puuvilju: tomatit, porgandit, kõrvitsat, paprikat, lillkapsast, lühikest kurki hapendamiseks, brokkolit, pikka kurki; õunu, pirne, ploome, lauaviinamarju, kiivisid, apelsine, aedmarju, klementiine, mandariine, sidruneid, virsikuid ja nektariine, kirsse ja hurmaad, aga ka seeni, mis teadaolevalt taimede hulka ei kuulu. Paistab, et Baltimaade põllupidajad oma geograafilise asendi tõttu abisaajate nimekirja selle, Venemaa sanktsioonidest tingitud kahjude katteks määratud EL-i kulujaotuste artikli järgi ei kuulu.

Põllumehed näitasid oma elujõudu

Alates Moskva vastusanktsioonide kehtestamisest (EL kehtestas oma sanktsioonid pärast Ukraina sündmuste algust) on EL oma vahenditega ostnud põllumajandustootjatelt välja ühtekokku 1,13 miljonit tonni köögivilju ja puuvilju kogusummas ligikaudu 280 miljoni euro eest. Brüsseli hinnangul on Euroopa põllumajandustootjad Venemaa sanktsioonide tõttu tekkinud ületootmise tingimustes tõestanud oma erakordset suutlikkust ellu jääda. Nad orienteerusid kiiresti ümber kolmandate riikide turgudele — põllumajandustoodangu eksport selles suunas kasvas eelnenud aastatega võrreldes 4 protsenti.

Kuid Venemaa keeldumine Euroopa põllumajandustoodete sisseveost on avaldanud mitmel eri viisil mõju konkreetsetele tootmissektoritele ja riikidele. Volinik Hogan lausus selle kohta: „Toetusmeetmete pikendamine puu- ja köögiviljakasvatuse sektoris — see on kindel tõend Euroopa Komisjoni solidaarsusest talunikega, kes on venelaste impordikeelu tõttu eriti kannatanud. Sellest ajast peale, kui keeld kehtestati, on komisjon rakendanud terve kompleksi toetusmeetmeid põllusaaduste tootjatele paljudes põllundussektorites, mõistes turuolukorra keerukust, millesse põllumehed on sattunud."

 

25