VKG: ressursitasudega mängimine ei anna pikaajalist kindlust.

Põlevkivisektor vajab tegevuse jätkamiseks pikaajalist kindlust

9
(Uuendatud 14:52 29.04.2016)
Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on valitsuse ettepanekud seoses ressursitasude langetamisega pidevalt muutunud ja tunduvad vähemõjusad, mistõttu ei anna see sektorile pikaajalist kindlust.

TALLINN, 29. aprill — Sputnik. "Põlevkivi kaevandamisega seotud maksude langetamise ettepanekud muutuvad kogu aeg. Mis mulle tänase olukorra puhul ei meeldi, on see, et need meetmed on liiga ajutise iseloomuga ja praegu välja käidud numbrid ei ole rahaliselt mõjusad," ütles Asmann BNS-ile, lisades, et põlevkivisektor vajab tegevuse jätkamiseks pikaajalist kindlust.

"Praegu käib jutt tasude muutmisest kuni 2017. aasta lõpuni, aga kui loeme praegust seadust, siis 2018. aastast saaksid tasud olema neljandiku võrra kõrgem kui praegu. Käib mingi mäng numbritega, aga keeruline on aru saada, kas üldse on sellisel muudatusel mingit tolku," rääkis Asmann.

Asmann tõi välja, et kuigi avalikkusel võib jääda mulje, et riik tõttab põlevkivisektorile appi ja langetab makse, siis tegelikult see nii ei ole. "Tuleb arvestada sellega, valitsuse maksta ressursitasusid tagasiulatuvalt eelmiste aastate eest ei tähenda seda, et me reaalselt midagi tagasi saaks, kuna oleme sisuliselt riigile nii kõrgete maksudega ettemaksu teinud," lisas ta.

"Niivõrd kiires tempos kaevandamise maksude tõstmine lõpeb negatiivse mõjuga ja need mõjud on juba tegelikult realiseerunud. Tuleb aru saada, et see ei ole valitsuse poolt mingi suur kingitus meile. Oleme maksnud neid ressursimakse ülikiires kasvavas tempos," märkis juhatuse esimees.

Neljapäeval otsustas valitsus, et küll põlevkivi ressursitasusid langetada, ent teha seda läbi tagasimaksete eelmistel aastatel makstud tasude eest; otsuse põhjus on muuhulgas soov mitte minna vastuollu Euroopa Liidu riigiabireeglitega.

Neljapäeval valitsuse kabinetiistungil arutusel olnud eelnõust selgub, et maksulangetus algab 2015. aasta 1. juulist. Just siis oli raske kütteõli hind keskkonnaministeeriumi sõnul püsivalt olnud alla põlevkivi omahinna ning põlevkivielektri hind omahinna piiril.

Eelnõust selgub ka, et seaduse mõjul väheneb ressursitasude laekumine 2016. aastal 38,6 miljoni euro ulatuses ja 2017. aastal 26,7 miljoni euro ulatuses. Ida-Virumaal kaotatakse välisõhu saastamise lisakoefitsiendid, see muudatus jõustub tagasiulatuvalt selle aasta 1. jaanuaril.

 

9