Rubla kurss seisab juba mõnda aega paigal ja isegi tugevneb.

AmChami president: igas kriisis on ka oma hea külg

25
Ameerika Kaubanduskoja Venemaal (AmCham) president Alexis Rodzjanko rääkis intervjuus agentuurile RIA Novosti, millised Vene Föderatsiooni majandusharud paistavad uutes tingimustes ligitõmbavad ja milliseid abinõud võiks äritegevust toetada.

TALLINN, 13. aprill — Sputnik. Venemaa majandus on kriisi ägeda faasi üle elanud ja on teel stabiliseerumisele — riik on suutnud sakntsioonide keeruliste tingimustega kohaneda ja leida enda jaoks isegi uusi võimalusi. Venemaale investeerimise kasvu tagamisele pühendatud rahvusvahelise konverentsi „InvestRos" lävel rääkis Ameerika Kaubanduskoja Venemaal (AmCham) president Alexis Rodzjanko intervjuus RIA Novosti korrespondendile Veronika Bukleile sellest, millised Vene Föderatsiooni majandusharud paistavad uutes tingimustes atraktiivsed ja milliseid abinõud võiks äritegevust toetada.

— Venemaa Föderatsiooni ametlik statistika näitab esimesi märke tööstuse taastumisest ja inflatsiooni aeglustumisest. Kas sellest lähtuvalt võib öelda, et riigis on loota majanduse taastumist ja investeerimiskliima paranemist?

— Jah, ma usun, et stabiliseerumist on juba näha. Rubla kurss seisab juba mõnda aega paigal ja isegi tugevneb, seetõttu pole ka järske samme teatava aja jooksul ette võetud. Inimesed harjuvad, nagu nüüdsel ajal öeldakse, „uue normaalsusega", sellega, et praegu, uues olukorras tuleb end sellega kohandada ja edasi liikuda.

Mulle tundub, et suured ja järsud ettevõtmised kriisiga toimetulekuks on juba seljataga ja tuleb elada neis tingimustes, mis meil on. Ja nagu näha, inimesed seda juba teevadki — pingutasid püksirihma, säästsid ressursse ja otsivad nüüd taas uusi võimalusi.

Igas kriisis on oma positiivne külg. Rubla nõrgenemise peale paistab Vene toodang kogu maailmale palju odavam ja tänu sellele ekspordib Venemaa nüüd kaupu, mis varem polnud hinna tõttu konkurentsivõimelised.

— Seega, ameerika kompaniid jäävad Venemaale ja jätkavad tegevust lubatud raamides?

— Lubatavuse raamid on (ameerika ettevõtete jaoks — toim.) piisavalt avarad: mis puudutab kaupade nomenklatuuri, siis piirangud puudutavad vaid üht protsenti sellest, millega kaubeldi varem. Kõige valusamad on ilmselt rahanduslikud sanktsioonid, mis piiravad ligipääsu krediidivõimalustele. Kui aga vaadata suuri rahvusvahelisi ameerika juurtega kompaniisid, siis nende jaoks ei ole need küll eriti suured piirangud. Kui nad rahastust vajavad, saavad nad seda New Yorgist ja kannavad üle sellele filiaalile, kellele vaja, oma korporatiivsete kanalite kaudu.

Aga kui majandus kahaneb, kerkib küsimus: milleks tootmist laieneda? Kes tuleb seda ostma, kui eksporti enam pole? Keegi teine ekspordib. Pealegi võivad kompaniid, kellel on keerukad rahvusvahelised tarneahelad, oma kaubavood ümber suunata.

— Kas võib öelda, et „uue normaalsuse" tingimustes on just ekspordile orienteeritud majandusharud saanud kõige atraktiivseimaks?

— Ma ei ütleks, et kõige atraktiivsemaks, pigem — rohkem ligitõmbavaks. Ja siin on küsimus valitsusele, kuivõrd ekspordi vaatevinklist ei ole Venemaa siinse bürokraatia tavade tõttu kaugeltki kõige mugavam riik. See teema tõusis päevakorda hiljutisel Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kohtumisel president Vladimir Putiniga, kus ma osalejana viibisin. President nõustus, et kindlasti tuleb kõrvaldada takistused, mis segavad eksportijate normaalset tööd.

— Milliseid samme võiks Venemaa võimud veel ette võtta, et ärielu hõlbustada ja majanduse atraktiivsust tõsta?

— Ühe algatusena — ja väga huvitav, kuidas see sisuga täitub — on kõlanud mõte, et järelevalve ja kontroll peab toimuma riskianalüüsi põhjal, see tähendab, et tähelepanu tuleb koondada sinna, kus kontroll on vajalik ja kus esinevad riskid. See on Venemaa jaoks uus idee, kuid mulle näib, et väga perspektiivikas. Ja me tervitame seda algatust.

On terve rida teisi küsimusi, mis on saanud ilmsiks Maailmapanga Doing Business indeksi põhjal. Ka nende kallal töötatakse. Me toetame strateegiliste algatuste agentuuri projekte, mis tänu Venemaa erinevates piirkondades valitseva investeerimisõhkkonna hindamise süsteemile loob omalaadse konkurentsi regioonide vahel ja annab võimaluse parimate kogemuste jagamiseks. See on tõesti väga tõhus tööriist, mis on juba andnud märkimisväärseid tulemusi.

Ameerika ettevõtted tegutsevad erinevates Venemaa piirkondades, ka neid kaasatakse küsitlustesse ja nende vastused lähevad arvesse üldhinnangute kujunemisel. Ja seejärel arutatakse need hinnangud väga tähelepanelikult läbi piirkondade kuberneride ja nende haldusasutuste poolt.

— Millised meetmed võiks teie meelest aidata tõsta välismaiste investorite huvi Venemaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete äriprojektide vastu?

— Me ise teeme tõsist tööd väikeste ja keskmise suurusega äriettevõtetega ja toetame Venemaa majandusarengu ministeeriumi tegevust, nüüd siis uut väike- ja keskmise ettevõtluse arendamise korporatsiooni, mille peamine kaader on tulnud majandusarengu ministeeriumist. Esiteks on see tõesti oluline, teiseks — tingimused väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegutsemiseks ei ole Venemaal just kõige kergemad: päris ränk halduskoormus langeb siin igaühele, kes julgeb teada anda, et ta tegeleb äriga.

Mulle tundub, et väikeettevõtluse turgutamiseks oleks väga oluline lihtsustada aruandluse korraldust. Lisaks sellele, juhul kui teostub idee järelevalvest ja kontrollist riskihinnangute põhjal, oleks siin samuti võimalik paljugi ära teha, et väikeettevõtlus tunneks end paremini.

Meile laekub ka liisinguäri regulatsioonide ja õiguskaitsega seotud pöördumisi, kusjuures liising — see on kõige lootustandvam viis väikeettevõtluse rahastamiseks. Valdkond on Venemaa jaoks suhteliselt uus, kuigi samas ka väga perspektiivikas, ja seadusandlus pole seni veel eriti paindlik. Nagu me näeme, langetavad kohtunikud vahel vastuolulisi otsuseid. Kusjuures nende otsuste tulemusena võidab isegi mitte ettevõtja, kes ei suutnud liisingumakseid tasuda ja oli sunnitud liisitud seadmed vm tagastama, vaid mingisugused tegelased, kes omandavad nõudeõiguse ja pumpavad laenutehingust endi kasuks suuri rahasid.

See on viinud selleni, et teatud ettevõtted, kes tegelesid liisinguga, lihtsalt ei pidanud vastu ja lahkuvad lavalt, lakkasid seda teenust osutamast. Samasugusesse olukorda sattunud suurettevõtted mõtlevad, kas üldse tasub ja kas pn mõtet Venemaal liisinguäri ajada. Igal juhul viivad need tavad kõrgendatud riskide ja seetõttu — maksumuse tõusuni. Aga maksumuse tõus — see on otsene löök muuhulgas väikeettevõtlusele ja seetõttu me palume, et seadused oleks kirjutatud selgemalt, et ettevõtluspraktikas ei tekiks kõrgendatud riske.

— Suvel rääkisime sellest, et sanktsioonid võidakse lähitulevikus tühistada, kuidas paistavad väljavaated praegu?

— Ma ei ütleks, et olukord on halvenenud, kuid et see on külmutatud, on tõsi. Jääb väga tähelepanelikult jälgida Euroopa kõnelusi sel teemal, sest juunis peavad eurooplased üle vaatama kõige olulisemate sanktsioonide pikendamise, see on — pangandussüsteemiga seotud ja energeetikakompaniide tegevust puudutavad sanktsioonid.

USAs räägitakse, et seni ei ole miski soovitud suunas liikunud ja mingisuguseid erandeid teha ei saa, ja alles siis, kui on tehtud kõik, mida peetakse vajalikuks, lõpetatakse sanktsioonid. Eurooplaste seas kostab erinevaid hääli, et sanktsioonid ei ole soovitud tulemusteni viinud ega viigi, aga on juba toonud soovimatuid tagajärgi ja toovad neid veel.

Silmanähtavaid poliitilisi samme, mis annaks tunnistust sellest, et olukord hakkab leevenema, ma muidugi ei näe. Teisest küljest, las aeg läheb edasi ja jõutakse ümbermõtestamiseni, kas see olukord on kellelegi vajalik või ei.

 

 

 

25