Rail-Baltica

Rail Baltic: vaidlused suundade üle

100
(Uuendatud 12:23 17.03.2016)
Rail Baltic peab ühendama Leedu, Läti ja Eesti ülejäänud Euroopaga. Ent valitsuses võtmepositsitsioonidel seisvate isikute vahetumine on projekti suhtes esile kutsunud uue kriitikalaine ning taaselustanud kahtlusi selle majanduslikus põhjendatuses.

ТАLLINN, 17. märts — Sputnik. Projekti kodulehel nimetatakse Rail Balticu rajamist sümboolseks sammuks, mis viib Läti taas Euroopasse — euroopalikul tavarööpmelaiusel 1435 mm venemaise 1520 mm asemel, teatab Läti Sputnik.

Samas on öeldud, et Rail Balticu ehitamisest saab taas kord omamoodi „Balti kett" — ettevõtmine, mis ühendas Leedu, Läti ja Eesti nende võitluses iseseisvuse eest 25 aastat tagasi.

Kui vaadata asju maisemast küljest, siis tähendab see, et 2030. aastal saab rongiga sõita Tallinnast Varssavini ja rajatakse maa-alune tunnel Helsingini. Ehituse kogumaksumus on 3,68 miljardit eurot, Läti peab selleks kulutama 1,27 miljardit eurot, 85% projektist rahastab Euroopa Liit.

Balti ühtsus

Esialgsed kavatsused on läbi teinud mõningaid muutusi — seda esmajoones tähtaegade osas. Rail Balticu tegevjuht Baiba Rubesa selgitas Läti Seimi saadikutele, et on tekkinud viivitus riikidevaheliste lepingute allkirjastamisel ja lisaks ilmnevad probleemid ühishankeid puudutavate lepingutega — peamiselt Leedu seisukohtade tõttu. Rubesa sõnul vastab tõele, et kuigi veel 2011. aastal kinnitas briti konsultatsioonifirma Rail Balticu projekti piisavat majanduslikku põhjendatust, tuleb tasuvusuuringud nüüd uuesti läbi viia uued. Samas ta siiski ei kahtle, et projekt on endiselt vajalik.

Läti raudtee loodab Venemaalt lähtuvate kaubavoogude suurenemist. „See projekt võimaldab kombineerida ida-lääne-suunalisi kaubavedusid põhja-lõuna-suunalistega. See avardab Läti logistilisi võimalusi, laiendab Läti sadamate ja transiiditaristu kasutusvõimalusi. See projekt on oluline ka Baltimaade ühendamiseks euroliiduga. Pealegi on see kõige mahukam investeerimisprojekt Balti riikide ajaloos. Ta loob uusi töökohti, inimesed saavad tööd, raha investeeritakse Lätisse, seetõttu kiidan selle projekti ülimalt heaks," ütleb Sputnikule endine transpordiminister Anrijs Matīss („Ühtsus").

Rail Balticu kodulehel on öeldud, et 2030. aastal on kavas teenindada 50 miljonit reisijat ja vedada 12,5 miljonit tonni kaupu.

Balti raudtee projekt
Balti raudtee projekt

Moskva haru

Valitsuse koosseisu vahetus aga on sundinud poliitikuid vaatama projektile teise pilguga. „Ühtsuse" asemel juhib transpordiministeeriumit nüüd Läti Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS), kellele kuulub ka peaministri ja rahandusministri ametitool. Ja ZZSi esindajate avaldustest nähtub, et erilist indu nad Rail Balticu suhtes ei ilmuta.

Näiteks ütles uus transpordiminister Uldis Augulis intervjuus ajalehele Neatkarīgā Rīta Avīze, et kui mängus ei oleks Euroopa rahastust, oleks projekti otstarbekus kaheldav: „Kuid praegu moodustab Euroopa-poolne rahastamine 80-85% maksumusest, nii et projekt püsib pinnal."

Pärast seda avaldust asusid ZZSi koalitsioonipartnerid Augulist kritiseerima. Näteks meenutas eurosaadik Roberts Zīle (Rahvuslik Ühendus), et kui Augulis 2010. aastal ise juhtis transpordiministeeriumit, propageeris ta ühe haru rajamist Moskvani.

„Tuli kõvasti peale käia, et Baltimaade suurim taristuprojekt lülitataks valitsuse päevakorda," meenutab poliitik.

Zīle lisab, et kui hakatakse projekti realiseerimisega venitama, võivad tekkida raskused sellele Euroopa-poolse finantseeringu saamisega.

Zīlega sama meelt on nii valitsuse liikmed kui ka Seimi saadikud. Oma toetust Rail Balticule väljendas peaminister Māris Kučinskis, samuti andsid Seimi Euroopa asjade komisjoni liikmed oma kinnituse dokumendile, kus kutsutakse üles mitte viivitama projekti elluviimisega.

Ehkki, nagu ütles Sputnikule opositsiooniline parlamendisaadik Igor Pimenov, jääb Rail Balticu „Moskva haru" endiselt potentsiaalsete probleemide võimalikuks lahenduseks. Uus raudtee võib tõsta naabrite konkuretsivõimet Venemaa kaubanduspartneritena. Enamgi veel, kui küsimus oli Seimis arutlusel, näitas Rail Balticu eest vastutav Baiba Rubesa saadikutele kaarti koos plaaniga piirkonna teiste riikide raudteeühendusest Venemaa ja Valgevenega.

„Sellel kaardil on pikkade punaste joontega näidatud liinid, mis hakkavad kulgema Soomest läbi Eesti, Läti ja Leedu edasi lõunasse Varssavi poole. Ja nendele kaartidele on märgitud kaks itta suunduvat noolt: Varssavist Valgevene suunas ja Helsingist Venemaale Viiburi poole," kõneleb Igor Pimenov.

„Pealegi jääb Vilnius vaid mõne kilomeetri kaugusele Valgevene piirist. Lätis suundub see haru läände Ventspilsi poole, mille eest tänu, kuid perspektiivis tagab kogu projekt meie peamistele kaubanduslikele konkurentidele Baltimaades — Eestile, Leedule ja Soomele — hea ühenduse Venemaa ja Valgevenega.

Ametlikul kaardil on näidatud transporditrasside ja võib-olla ka reisijatevoogude suunad Helsingist itta, Varssavist itta ja Vilniusest itta, küll aga ei näe seda Riia puhul. Minus kui saadikus tekitab see kõige enam hämmingut," ütleb Pimenov.

Poliitiku sõnul projektist loobuda ei saa — kui juba Euroopa selle suures osas kinni maksab. Kuid tuleb toimida nii, et „Läti konkurentsivõime transiidiäris võrreldes kahe idanaabriga — Venemaaga ja Valgevenega — ei väheneks, vaid kasvaks."

Selline perspektiiv on tema sõnade kohaselt osaliselt sisse kirjutatud Rail Balticule pühendatud dokumentidesse, mis on Seimi Euroopa komisjoni poolt vastu võetud. „Minu algatusel lülitati neisse sõna „areng". Ma näen vajadust kindlustada ehitus niisuguse kiirraudtee haruga, mis kulgeks Riiast ida suunas," ütleb ta Sputnikule.

Kriitika läänest

Veel üks põhjus Rail Balticut kritiseerida on suhteliselt hõre asustus piirkonnas, mida uus raudtee hakkab läbima. Just sel põhjusel on Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs võrrelnud projekti nõukogudeaegse ideega Siberi jõgede ümberpööramisest.

„Rail Balticul ei ole mitte mingisugust majanduslikku põhjendust. Kes hakkab seda monstrumit ülal pidama, kuhu (Läti alal paiknemise ulatuses) tuleb toppida ligi 1,1 miljardit eurot?" imestab linnapea.

Osaliselt on Igor Pimenov temaga solidaarne: „Maa ei ole kuskil päris ühtlaselt asustatud, ei Lääne-Euroopas, kus Brüsseli, Pariisi, Berliini ja Šveitsi vahet liigub tohutul hulgal vaguneid reisijatega. Meil ei saa samasugust reisijatevoolu ollagi. Võimalik rongiliikluse intervall oleks kaks tundi. Küsimus — keda hakatakse vedama? Kas veeremis on viis vagunit või ainult üks? Arusaamatu."

Tõsi, Lembergsi sõnadesse suhtub Pimenov kahetiselt: „Muide, veel paar aastat tagasi nägi Lembergs selles projektis teatavat poliitilist diversiooni Läti vastu. Tolleaegne Euroopa transpordivolinik oli eestlane, kes kuidagiviisi püüdis lahendada Eesti majandusmuresid, mis tekkisid seoses transiidivoogude „lahkumisega" Tallinna sadamast. Eesti probleemi oleks võimalik lahendada Ventspilsi transiidikoridori arvel. Ja Lembergs on esmajärjekorras selle vastu."

Pimenov leiab ka, et rongide täituvuse probleemi ja koos sellega ka majandusliku põhjendatuse küsimuse saab lahendada „ida suunas".

„Vastudes kõigile küsimustele saavad ilmsiks, kui uus transpordisüsteem leiab aktiivset kasutamist mitte ainult vertikaalse ühendusteena Balti riikide vahel, vaid ühtlasi hüppelauana sidemete arendamiseks Venemaaga," arvab ta.

Anrijs Matīss ei välista sellist integreerimist, kuigi, tõsi, uue haru rajamisest ta ei räägi — ta leiab, et juba välja ehitatud teedest ja sealhulgas raudteedest Venemaa suunal täiesti piisab.

„On andmeid, et ligi 20 miljonit tonni veoseid võib minna ja juba lähebki selles suunas Via Balticu kaudu (põhja-lõuna suunas). Kaupu, mida praegu veetakse veoautode ja furgoonidega, võib hakata vedama raudteed pidi," ütleb poliitik.

Ta teeb ettepaneku kombineerida olemasolev raudtee, mis kulgeb ida suunas — Venemaale ja Valgevenesse — autotranspordiga mööda magistraale Skandinaaviast Euroopasse viivaid magistraale.

„On võimalik luua logistikakeskused", kus laaditakse veosed ümber ühelt rongilt teisele, kombineerida seda autovedude ja meretranspordiga," ütleb eksminister.

Rail Baltic saab konkuretsivõimeliseks ka reisijatevedude osas: teekond Riiast Varssavini kestab umbes kuus tundi. Aga kui tekib vastav nõudlus, ei ole tarvis isegi riigipoolseid dotatsioone raudtee ülalpidamiseks — seda hakkavad ülal pidama need, kes seda reisijatena kasutavad ja kaubakoormaid veavad.

 

 

100
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)
Paigalduslaev Pioneering Spirit suundumas Taani vetesse

Ekspert Taani Nord Stream-2-ga mängu tagamaadest

71
(Uuendatud 10:23 31.10.2019)
Ekspert rääkis raadioeetris, miks Taani venitas nii kaua loa andmisega Nord Stream-2 rajamiseks läbi Taani territoriaalvete, kuid lõpuks sellega siiski nõustus.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Rahvusvahelise finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski kommenteeris Taani ametivõimude "heategu" Nord Stream-2 gaasijuhtme lubamiseks riigi territoriaalvetesse. Rožanovski sõnul oli Kopenhaageni otsus ootuspärane ja kõik varasemad vastuväited Nord Stream-2-le polnud muud kui mäng.

Kuid selleks, et endale midagi välja tingida oli vaja mõnda aega kaubelda ja samal ajal näidata üles lojaalsust Läänele - võib-olla pakub Washington midagi. Kuigi seal pakuti midagi sellist, mis Taanile hirmuvärinad peale ajas.
Eksperdi sõnul on Taanil nüüd juba vähe võimalusi endale midagi välja kaubelda ning viimased uudised Venemaa ja Ukraina transiidilepingu võimalikust allakirjutamisest tegid Kopenhaageni tõsiselt närviliseks.
Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

"Aga mis siis, kui Ukraina ja Venemaa taastavadki gaasitransiidi täies mahus ja siis saab Nord Stream-2-st mingi tagavaravariant, mida võib kooskõlastada lõpmatuseni."

"Ei," ütles Taani, "see ei sobi. Anname parem loa, sest muid dividende me tõenäoliselt ei saa ja Taani nõustuski," ütles Rožanovski.

"Ma ei uskunud, et see juhtub nii kiiresti. Kuid ilmselt läksid nad sellest nende jaoks täiesti ootamatust väljavaatest tõsiselt närvi," ütles ekspert lõpetuseks.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud et Taani valitsus andis kolmapäeval, 30. oktoobril loa gaasijuhtme Nord Stream-2 ehitamiseks riigi territoriaalvetesse. Nii eemaldati viimane takistus, mis võis negatiivselt mõjutada suuremahulise Vene-Euroopa gaasiprojekti käikuandmise tähtaega.

Venekeelset intervjuud Vladimir Rožanovskiga saate kuulata siit:

Рожанковский рассказал, зачем Дания "играла" с "Северным потоком-2"
Lugege lisaks:

71
Tagid:
luba, ehitus, territoriaalveed, Nord Stream 2, Taani
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Ootamine on ära tüüdanud: Nord Stream 2 operaator tühistas taotluse Taani vete läbimiseks
Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega
Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik
Ekspert USA võitlusest Nord Stream 2-ga: kaalul on Lääne-Euroopa heaolu
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

72
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

72
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega