Gazprom lahkub Balti riikidest.

"Gazprom" võib müüa oma osaluse "Eesti Gaasis"

111
"Eesti Gaasi" aktsiaosaluse müügiga lahkuks "Gazprom" Eestist ja varsti ka Balti riikidest üldse. Kuid Venemaa gaas jääb.

TALLINN, 3. märts — Sputnik. Võib peaaegu sajaprotsendilise kindlusega väita, et Vene "Gazprom" müüb varsti oma aktsiaosaluse "Eesti Gaasis" ja lahkub sellega Eesti turult, nagu ta on seda juba teinud Leedus ja teeb Lätis. Nii leiavad eksperdid, kes on täheldanud Venemaa gaasigigandi järjekindlust oma uue strateegia realiseerimisel EL territooriumil.

Nagu varem juba teatatud, sõlmis investeerimisettevõtte "Infotar" omanduses olev "Trilini Energy" ettevõttega "Fortum Heat and Gas OY" 51,4% "AS Eesti Gaas" aktsiate ostu-müügilepingu. Kuigi formaalselt peab tehing veel saama riigi konkurentsiameti heakskiidu, nimetab "Infotar" end oma võrgulehel juba "Eesti Gaasi" aktsionäriks. Tõepoolest, keegi ei näe mingeid eeldusi, et riik võiks seda tehingut mitte heaks kiita.

Samuti on teada, et "Trilini Energy" tegi "Gazpromile" ettepaneku müüa venelastele kuuluv 37% aktsiaosalus "Eesti Gaasis" neile ja peab läbirääkimisi ka ettevõttega "Itera Latvija", kelle valduses on veel 10 % Eesti gaasiettevõtte aktsiatest.

"Eesti Gaasi" müük on ette kindel

"See on üsna loogiline ja oodatud samm — vastavalt "Eesti Gaasi" põhikirjale ei ole ühelgi aktsionäril käesoleval ajal otsustavat häält. Kahte tüüpi aktsiad on jaotatud selliselt, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kõigi kolme aktsionäri konsensus," ütles portaalile Sputnik "Eesti Gaasi" direktorite nõukogu liige Sergei Zagrebailov.

"On selge, et "Trilini Energy" tahab vastavalt varem väljaöeldud eesmärgile teiste aktsionäride osalust ära ostes saada ettevõtte üle täielikku kontrolli," selgitab Zagrebailov.

Ta märkis samuti, et selline ostutehing ei peaks olema ülejõukäiv uuele omanikule, kes saab opereerida umbes 400 miljoni euroga. "Tegelikult ei ole "Eesti Gaas" suur ettevõte ja ta maksab umbes samapalju kui pool reisilaeva," ütles Sergei Zagrebailov, pidades silmas, et investeerimisfirma "Infotar" peamine tegevusvaldkond on reisijatevedu merel, talle kuulub tuntud laevaettevõte "Tallink".

Sergei Zagrebailovi arvates nõustuvad venelased "Trilini Energy" ettepanekuga ja müüvad neile oma osaluse. Samamoodi toimib, on ekspert veendunud, ka "Itera Latvija".

Gazprom lahkub Balti riikidest

Teoreetiliselt, niikaua, kuni riik ei ole "Fortumi" tehingut heaks kiitnud, oleks aktsiad sama hinnaga võinud ära osta ka "Gazprom", kuid on üsna vähetõenäoline, et Venemaa ettevõte selle peale välja läheb, kuivõrd Eesti turg ei paku talle erilist huvi — gaasi hulgimüük on lihtsam ja tulusam. Peale selle on Venemaa kompanii ka Euroopa Komisjoni surve all, kes nõuab "Gazpromilt" hinnakujundusmehhanismi muutmist ja senisest "vertikaalsest" strateegiast (kontroll kogu müügiahela üle alates gaasi tootmisest kuni selle tarbijale müümiseni) loobumist. Vastavalt EL kolmandale energiapaketile peavad gaasi tootmine, edasitoimetamine ja müük olema jaotatud erinevate ettevõtete vahel. Just viimast asjaolu peetakse "Gazpromi" 2014. aastal Leedust lahkumise peamiseks põhjuseks.

Venelased loobusid toona osalusest kahes Leedu ettevõttes: AB "Lietuvos dujos", mis importis Venemaa gaasi ja jaotusettevõttes AB "Amber Grid". "Gazprom" müüs täielikult oma 37,06% osaluse kummaski ettevõttes 121 miljoni euroga. Samuti toimis "Gazpromi" partner Saksamaa kontsern E. ON, mis veidi varem müüs umbes samasuured osalused nendes ettevõtetes. Kõik aktsiad ostsid Leedu riigiettevõtted: Lietuvos energija (energeetikakontsern) ja EPSO-G (elektrienergia võrguettevõte).

Läti valmistub samuti gaasituru liberaliseerimiseks ja Venemaa "Gazpromi" sunnitud lahkumiseks.

111
Paigalduslaev Pioneering Spirit suundumas Taani vetesse

Ekspert Taani Nord Stream-2-ga mängu tagamaadest

71
(Uuendatud 10:23 31.10.2019)
Ekspert rääkis raadioeetris, miks Taani venitas nii kaua loa andmisega Nord Stream-2 rajamiseks läbi Taani territoriaalvete, kuid lõpuks sellega siiski nõustus.

TALLINN, 31. oktoober — Sputnik. Rahvusvahelise finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski kommenteeris Taani ametivõimude "heategu" Nord Stream-2 gaasijuhtme lubamiseks riigi territoriaalvetesse. Rožanovski sõnul oli Kopenhaageni otsus ootuspärane ja kõik varasemad vastuväited Nord Stream-2-le polnud muud kui mäng.

Kuid selleks, et endale midagi välja tingida oli vaja mõnda aega kaubelda ja samal ajal näidata üles lojaalsust Läänele - võib-olla pakub Washington midagi. Kuigi seal pakuti midagi sellist, mis Taanile hirmuvärinad peale ajas.
Eksperdi sõnul on Taanil nüüd juba vähe võimalusi endale midagi välja kaubelda ning viimased uudised Venemaa ja Ukraina transiidilepingu võimalikust allakirjutamisest tegid Kopenhaageni tõsiselt närviliseks.
Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

"Aga mis siis, kui Ukraina ja Venemaa taastavadki gaasitransiidi täies mahus ja siis saab Nord Stream-2-st mingi tagavaravariant, mida võib kooskõlastada lõpmatuseni."

"Ei," ütles Taani, "see ei sobi. Anname parem loa, sest muid dividende me tõenäoliselt ei saa ja Taani nõustuski," ütles Rožanovski.

"Ma ei uskunud, et see juhtub nii kiiresti. Kuid ilmselt läksid nad sellest nende jaoks täiesti ootamatust väljavaatest tõsiselt närvi," ütles ekspert lõpetuseks.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud et Taani valitsus andis kolmapäeval, 30. oktoobril loa gaasijuhtme Nord Stream-2 ehitamiseks riigi territoriaalvetesse. Nii eemaldati viimane takistus, mis võis negatiivselt mõjutada suuremahulise Vene-Euroopa gaasiprojekti käikuandmise tähtaega.

Venekeelset intervjuud Vladimir Rožanovskiga saate kuulata siit:

Рожанковский рассказал, зачем Дания "играла" с "Северным потоком-2"
Lugege lisaks:

71
Tagid:
luba, ehitus, territoriaalveed, Nord Stream 2, Taani
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Ootamine on ära tüüdanud: Nord Stream 2 operaator tühistas taotluse Taani vete läbimiseks
Zahharova võrdles USA Gröönimaa ostu ideed Krimmi tagastamisega
Gröönimaa on meie: ameeriklaste T-särkidele ilmus uus osariik
Ekspert USA võitlusest Nord Stream 2-ga: kaalul on Lääne-Euroopa heaolu
Головной офис банка Swedbank в Стокгольме

Finantsinspektsioonil on Swedbankile küsimusi alustati menetlust

74
(Uuendatud 13:43 29.10.2019)
Eesti finantsinspektsioon alustas Swedbanki Eesti filiaali suhtes väärteomenetlust - panka kahtlustatakse ebapiisavas töös rahapesu tõkestamisel.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. Baltimaades oma tegevuse lõpetama sunnitud Taani Danske Banki Eesti filiaali saatus võib osaks langeda ka Rootsi Swedbankile, mis on Eesti finantsinspektsiooni hinnangul korduvalt rikkunud rahapesu tõkestamise reegleid.

Finantsinspektsioon alustas Swedbanki kontrollidega
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kontrollimistulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses. Nende reeglite rikkumise tunnused ilmnesid varem Swedbanki suhtes algatatud finantsjärelevalvemenetluse käigus ja finantsinspektsioon alustas 28. oktoobril väärteomnetlust, teatas ametkonna pressiteenistus.

Menetluse käigus on kavas välja selgitada, kas Swedbank rikkus rahapesu tõkestamise reegleid ja kas juriidiline isik oli selles süüdi. Auditi esimesed tulemused tehakse teatavaks järgmise aasta alguses.

Eesti Finantsinspektsioon teeb koostööd Rootsi ja teiste Balti riikide pädevate asutustega. Vaatamata menetluse alustamisele jätkub Swedbanki suhtes ka varem alustatud finantsjärelevalve protseduur.

Kas Swedbanki ähvardab Danske saatus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti pangandussektori võtmetegijate, eriti Danske ja Nordea Eesti filiaalide suhtes on olnud kahtlusi suures ulatuses kahtlase päritoluga finantsvarade käitlemises.

Selletõttu otsustas Taani suurim kommertspank Danske Bank lõpetada oma Baltikumi ja Venemaa filiaalide tegevuse.

Kuigi Swedbank on korduvalt teatanud, et tal pole mingit pistmist kahtlase päritoluga rahavoogudega, mis Danske ja Nordea pankades tuvastati, esitati veebruaris tema vastu rahapesukahtlus.

Seejärel teatasid Eesti ja Rootsi finantskontrollid ühise uurimise alustamisest Swedbanki tegevuse suhtes.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Uurimise taustal on Swedbanki Eesti filiaali juhtkonnas toimunud tõsised muudatused - mitmed tippjuhid, sealhulgas tegevjuht Robert Kitt, on töölt kõrvaldatud. Varem astus ametikohalt tagasi Swedbanki president Birgitte Bonnesen.

Kõigi nende skandaalide tagajärjel kandis Eesti pangandussektor tõsist mainekahju ja järelevalveasutused olid sunnitud oma kontrollimehhanismid üle vaatama.

Lugege lisaks:

74
Tagid:
rahapesu, väärteomenetlus, Swedbank, finantsinspektsioon, Eesti
Samal teemal
FI: Danske maksete vastuvõtmine ei tee veel Swedbankist rahapesijat
Nordea panka süüdistatakse kuriteos
Nordea panka kahtlustatakse rahapesus
Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega