Hüdrograafialaev “Senež” saabus Murmanski oblasti Mišukovo küla sadamasse

Venemaa laieneb: Põhjamere laevastiku hüdrograafid suundusid vastavastatud saarele

69
(Uuendatud 12:50 19.08.2019)
Põhjalaevastiku hüdrograafid suundusid Novaja Zemlja piirkonda, et kinnitada kosmosest avastatud uute saarte tekkimist, teatas Põhjalaevastiku pressiteenistus esmaspäeval.

TALLINN, 19. august — Sputnik. "Kosmosevaatluste põhjal tehtud geograafiliste avastuste kinnitamise ja kirjeldamisega hakkavad tegelema Põhjamere laevastiku hüdrograafid, kes kasutavad selleks päästepuksiiri "Altai" ja hüdrograafilist laeva "Horisont"," selgitati avalduses.

Soome president Sauli Niinistö ja teised Põhjamaade juhid kohtusid  Vene presidendi Vladimir Putiniga
© Sputnik / Михаил Климентьев

Märgitakse, et nad peavad kinnitama uute saarte ja "muude objektide" ilmumist, mis tulid tõenäoliselt välja Novaja Zemlja saarestiku piirkonnas asuva liustiku alt.

Pressiteenistus tuletas meelde, et Põhjamere laevastiku kompleksekspeditsioon Franz Josefi maale asus Severomorskist teele 15. augustil ja peaks kestma septembri lõpuni.

Lisaks kavandatud uuringutele soovivad selle liikmed osaliselt korrata avastajate Julius von Payeri (1874 ekspeditsioon), Frederick Jacksoni (1897) marsruute, samuti tüürimees Valerian Albanovi päästeekspeditsiooni (1914).

Hüdrograafid selgitavad ka rannajoone seisundit aladel, kus liustike sulamise tõttu sai võimalikuks ranniku varem varjatud lõikude kontrollimine ja uurivad mitmeid kaartidele jäänud "valgeid laike".

Arktika gaasiahelik

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, ulatub Lomonossovi ahelik Uus-Siberi saarestikust umbes 1700 kilomeetri kaugusele, seal küünib tema laius kahesaja kilomeetrini - üle Põhjapooluse Gröönimaa ja Kanada saarestiku Ellesmere saare suunas, kus mäestik aheneb neli korda ja lõpeb süvendiga, mille sügavuseks on 2,4 kilomeetrit. 

Praktiliselt kõik geoloogilised andmed – nii Vene- kui välismaised - näitavad, et Gakkeli ahelikust ida pool asuv piirkond, sealhulgas ka Mendelejevi ahelik – on osa Euraasia mandrilavast. Miks see nii tähtis on? 

Asi on selles, et vastavalt 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsioonile, mille ka Venemaa ratifitseeris, kuuluvad Põhja-Jäämerega piirnevate riikide majandushuvide piirkonda alad, mis ulatuvad kahesaja meremiili kaugusele territoriaalvete piiridest või 150 miilini mandrilava servadest.

Kui tõestatakse, et Venemaa mandrilava koosseisu kuulub ka Lomonossovi ahelik, laieneb Venemaa piir Põhja-Jäämerel 350 miili võrra.

See moodustab 1,2 miljonit ruutkilomeetrit süsivesinikurikkaid meresetteid, mille varud on hinnanguliselt viis miljardit tonni tingkütust.

Taotluse seiklused

Venemaa esitas juba 2001. aastal ÜROsse taotluse oma Arktika piiride laiendamiseks, kuid seda ei kiidetud heaks, pidades teaduslikke tõendeid mitteveenvateks.

Uus taotlus, mis võttis arvesse kaasaegsete mereekspeditsioonide andmeid, esitati 2015. aastal.

Loe veel:

69
Tagid:
Põhjamere laevastik, Kirdeväil, Venemaa, ekspeditsioon, saared, Põhja-Jäämeri, Arktika
Teema:
Arktika (23)
Samal teemal
Trumpi nõunik: Venemaa mõjule Arktikas tuleb esitada "väljakutse"
USA avastas "Hiina-Vene superrelva"
Kahe Tu-160 lend Arktikas tõstis õhku USA ja Kanada patrull-lennukid