Mälestusmärk Suures Isamaasõjas Velikije Luki vabastamisel langenud Eesti Laskurkorpuse sõjameestele.

Marutule all: Eesti korpus Velikije Luki vabastamislahingutes

237
(Uuendatud 02:19 18.08.2019)
Sõjaveteran Paul Haidla jutustas Sputnik Eestile oma sõja-aastatest, võitlusest elu ja surma peale Velikije Luki linna eest ning sellest, kuidas võitjaid Tallinnas vastu võeti.

TALLINN, 25. juuli — Sputnik, Ilona Ustinova. Paul Haidla võitles Teise maailmasõja ajal Eesti laskurkorpuse ridades. Ta on pälvinud Punatähe ordeni ja Isamaasõja ordeni II järgu, samuti medalid "Lahinguteenete eest" ja "Võidu eest Saksamaa üle".

Taipasime, et on alanud sõda

1941. aastal sai 21-aastane Haidla kutse Punaarmeesse. "3. juulil pidin ilmuma Tallinna Lauluväljakule. Sealt saadeti meid aurikuga Leningradi. Meil kõigil oli hea meel, et saame näha Venemaad," meenutab Haidla. 

Ветеран Второй мировой войны Пауль Хайдла
© Sputnik
Suure Isamaasõja veteran Paul Haidla

Eestist saabunud noorsõdureid "tervitas" Leningradis linna kohal lennanud Saksa luurelennuk. Suurtükiväelased lasksid selle alla, lennuk kukkus maha ja läks pooleks.

Leningradist saadeti meid Kaasanisse. Linnast 10 kilomeetri kaugusel asus välielaager, kus formeeriti rindepataljone. Eesti sõdurid said uue vormi, aga oma tsiviilriided pakkisid nad kokku ja saatsid koju.

Täiskõhuajad said ruttu otsa

Rikkaliku toiduga harjunud Eesti sõdurid hakkasid Kaasanis saama üsna nappi pajukit. Tatrapudruga ei saadud üldse sõbraks, sest Eestis keedeti seda väga harva.

"Noh, see ei sobi meile, saate aru? Mina ise sellest osa ei võtnud, aga poisid voolisid alguses pudrust palle nagu lumest ja pildusid neid vastu poste, millele toetus köögi katus. Hakati huligaanitsema," jutustas Haidla.

Saatus viis kokku vaenlase maal >>

Aga kahe-kolme nädala pärast ei loopinud enam keegi toitu, küsiti isegi lisaports, sest oldi näljased. Kui pimedas veeti suppi ja leiba, siis mõned sõdurid isegi varastasid neid.

10. oktoobril 1941 pandi laager kokku ja viidi telgid ära. Viimase öö pidid sõdurid veetma naridel lageda taeva all lumesajus.

Ehitati Tšeljabinski traktoritehase tsehhi

Järgmisel hommikul saadeti sõdurid Tšeljabinskisse ja määrati tööpataljoni traktoritehase uue tsehhi ehitusele, mis hakkas tanke tootma. 

Производство танков в годы Великой Отечественной войны
© Sputnik / Борис Кудояров
Tankide tootmine Suure Isamaasõja ajal

"See oli raske elu. Toit oli kohutavalt kehv — supp oli vedel nagu vesi, selle kõrvale anti tükike leiba," jutustab Haidla. Lõuna ajal lubati tehase sööklas käia, aga need, kellel raha oli, said endale lubada saiakese lähedal asuvast poest. Ettevõtlikumad sõdurid müüsid oma tekid turul maha. "Hea veel, et me elasime linnas. Nendel eestlastel, kes tegid metsatööd, ei olnud isegi selliseid võimalusi, nende elu oli märksa raskem," meenutab ta.

Noorelt nälgida on kõige hullem 

1942. aasta jaanuaris kutsuti kõik, kes teenistusse kõlbasid, uuesti sõjaväkke.

"Mina sattusin 7. diviisi 354. polku. Meid saadeti Jelanski jaama lähedale Porošinosse. Seal olid muldonnid juba valmis ja igaüht ootas kaks liitrit suppi. See pandi nahka viie minutiga — nälg oli nii suur. Noorelt nälgida on kõige hullem, mis võib elus juhtuda," märkis veteran.

Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile >>

Sealtpeale algas Haidla teenistuse teine etapp Nõukogude armees. Alguses väljaõppe ja seejärel lahing. Novembri lõpus piiras Punaarmee ümber Velikije Luki, et hävitada vastase garnison ja vabastada linn. Detsembri alguses kaasati operatsiooni 8. Eesti korpus ja 7. diviis. Alanud tormi ja tuisu tõttu tuli sihtkohta minna 130 kilomeetrit jalgsi. 

Схематическое изображение города Великие Луки с указанием расположения военных частей на период с 25 ноября 1942 года по 15 января 1943 года
© Фото : Лукиград
Velikije Luki linna skeem, millel on näidatud väeosade paiknemine 25.11.1942–15.1.1943

"Lund oli nii palju, et hobused, kes pidid toiduaineid vedama, jäid kaugele maha. Suurtükke vedavaid autosid tuli kogu aeg välja kaevata, et nad edasi sõita saaksid," meenutab Haidla igaveseks mällu sööbinud üksikasju.

9. detsembri õhtul vahetas diviis, milles ta teenis, Velikije Luki all välja Punaarmee 257. diviisi ja 249. Eesti diviis 357. diviisi. Maastikul oli väga raske orienteeruda, sest kaardil kujutatu ei vastanud enam tegelikule olukorrale.

Pealetung algas 13. detsembril. Silmipimestav lumesadu ja vastase tuli ei lasknud kaugele edasi liikuda. 

Бойцы Красной Армии ведут бой в окрестностях города Великие Луки.
© Sputnik / Владимир Гребнев
Punaarmee võitlejad peavad Velikije Luki lähistel lahingut

"Vaat see 13. kuupäev jääb mulle eluks ajaks meelde. Algas selline tuli, et pidime pikali heitma. Kõva lund ei olnud võimalik kaevata. Aga ümberringi oli tasandik, ja kohe, kui keegi püsti tõusis, tulistasid tema pihta kohe sakslased," seletas ta.

"Lähedalt leidsime väikese kraavi ja peitsime end sinna. Aga pärast lõunat algas vihm ja kraav täitus veega. Kraavist välja pääseda õnnestus alles pimeduse saabudes. Olukorra muutis raskemaks ka suurtükiväe hilinemine. Saksa armeel olid nii hästi korraldatud tulepunktid, et pealetung tuli katkestada.

Nägi omaenda surma

Linna külje alla õnnestus jõuda alles 31. detsembril. Kui hakkas pimenema, tõusis Paul Haidla püsti ja näitas sõduritele käeliigutusega, et on aeg edasi minna. Samal silmapilgul avas vastane miinipildujatule ja üks mürsk kukkus sõna otseses mõttes kahe meetri kaugusele Haidlast.

Venemaa suursaadik: Arnold Meri oli oma kodumaa suur patrioot >>

"Ma ei jõudnud mõelda, et tuleb ruttu pikali visata, kui juba lendasin ja kukkusin maha. Harva saab oma surma oma silmaga näha. Aga inimesel on imelik psüühika. Ma lamasin ja mõtlesin, kuidas ma hakkan elama ühe jalaga," meenutab veteran. Tal vedas, jalast ta ilma ei jäänud. 

Отделение передвигается на новый рубеж.
© Sputnik / Владимир Гребнев
Jagu liigub uuele joonele

Diviis liikus edasi pealetungile, aga Haidla saadeti koos teiste haavatutega hospidali, kus ta veetis ligi poolteist kuud. Sellega olid lahingud tema jaoks tegelikult lõppenud.

Tallinnas võeti vastu lilledega

Pärast Velikije Luki vabastamist 1943. aasta jaanuaris saadeti Eesti korpus Andreapolisse ümberformeerimisele ja seejärel Holmi linna alla.

Tallinlased 22. juunist: mälestus on see, mis hoiab meie päevil rahu maailmas >>

"Nädal aega hiljem saadeti meid Leningradi alla, sest oli alanud Eesti vabastamine ja me pidime tegema ettevalmistusi. Teel peatusime Kingissepa rajoonis, kus käis õppus, ja hakkasime ehitama kaitserajatisi," jutustas ta.

Narva vabastamine oli võtmeoperatsiooniks hitlerlaste väljaajamisel kogu Baltikumist >>

Juba enne tööde lõpuleviimist suunati Haidla ohvitseri auastme saamiseks Podolski jalaväekooli. Selle lõpetamisel suunati ta Kuramaale (ajalooline piirkond Lätis - toim.), kuhu olid jäänud vastupanu osutavad ümberpiiratud sakslased. Aga selleks ajaks, kui ta kohale jõudis, oli juba teatatud sõja lõppemisest.

"Mind pandi laskurrühma juhtima, me läksime jalgsi läbi Riia ja tulime Tallinna, kus meid võeti vastu lilledega. Läksime edasi Kloogale, kus algas järjekordne õppus. Mina hakkasin siis juba ise noori seersante õpetama," lõpetas oma jutustuse Paul Haidla.

237
Tagid:
sõjaveteran, Eesti, Venemaa, Suur Isamaasõda, Eesti Laskurkorpuse veteranide ühing
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Samal teemal
Kaitsevägi mälestas Eesti ohvriterohkemas lahingus langenuid
Võidu hind: kuidas Narva Saksa okupantidest vabastamise aastapäeva tähistab
Liitlased peavad hoidma ühte: Putin kutsus Macroni Moskvasse võidupüha tähistamisele
Kindral Ants Laaneots: Võidupüha on ka Eesti jaoks pidupäev
Контора Swedbank в Таллинне

Sõnavabaduse hinnaks tühjad taskud: Swedbank sulgeb Sputnik Eesti töötajate kontod

(Uuendatud 16:39 30.12.2019)
Üks Eesti panganduse alussambaid — Swedbank — on teatanud Sputniku kohaliku toimetuse töötajatele nendega sõlmitud teenuste osutamise lepingute lõpetamisest ja nende kontode sulgemisest.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Eesti politsei ähvardustele võtta Sputnik Eesti töötajad oma tööülesannete täitmise eest kriminaalvastutusele on lisandunud finantssanktsioonid.

Официальный представитель Министерства иностранных дел России Мария Захарова во время брифинга в Москве
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Rootsi pank Swedbank, millest on saanud üks kohaliku panganduse liidritest, on teatanud Eesti "sputniklaste" kontode sulgemisest.

Sputnik Eesti töötajatele Swedbanki keskkontori nimel saadetud ringkirjas on juttu nendega sõlmitud teenuste osutamise lepingute lõpetamisest ja nende kontode sulgemisest.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Rootsi päritolu Swedbanki, Baltimaade suurimat kommertspanka, kahtlustatakse mitme miljardi euro pesemises. Eesti ja Rootsi finantsinspektsioon on alustanud ühisjuurdlust. Panka on hakanud kontrollima ka Eesti Riigiprokuratuur.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Juurdluse taustal tehti Swedbanki Eesti haru juhtkonnas suuri muudatusi: ametist vabastati mitu tippjuhti, sealhulgas juhatuse esimees Robert Kitt. Veel varem saadeti erru Swedbanki president Birgitte Bonnesen ise.

Sputnik on Eestis tegutsenud alates 2016. aastast, kusjuures kogu selle aja jooksul on tema töötajate palkadelt tasutud maksud Eesti riigikassasse jõudnud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet hakkas tema suhtes pretensioone esitama alles 2019. aasta lõpus. 

Seejuures eelistas peaminister Jüri Ratas teha näo, et ta ei saa aru, "milles on probleem", aga tavaliselt sõnavabaduse eest võitlev president Kersti Kaljulaid eiras täielikult Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjani pöördumist tema poole.

Lugege lisaks:

Tagid:
tagakiusamine, Sputnik Eesti, sõnavabadus, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
#СпутникСила: Zahharova ning ajakirjanikud astusid välja Sputnik Eesti kaitseks — fotod
Президент РФ Владимир Путин во время телефонного

Millest vestlesid aastalõpu telefonikõnedes Putin, Merkel ja Trump

(Uuendatud 08:11 30.12.2019)
Putin, Merkel ja Trump leppisid kokku edasistes kontaktides, arutasid ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja tegid plaane algavaks aastaks.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel pidasid telefonivestluse, mille käigus lepiti muu hulgas kokku edasistes kontaktides, teatas Kreml. 

Президент РФ Владимир Путин и канцлер Германии Ангела Меркель
Пресс-служба Президента РФ
Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel

Liidrid kinnitasid veel kord oma pühendumust Nord Stream 2 projekti edasisele toetamisele. Lisaks märkisid riigipead edusamme läbirääkimistel, mis puudutavad Venemaa gaasitransiidi jätkumist läbi Ukraina ka pärast 1. jaanuari 2020.

Putin ja Merkel arutasid ühtlasi olukorda Liibüas ja Süürias, sealhulgas Saksamaa ja ÜRO vahendajarolle. Nad leppisid kokku, et suurendavad kriisi lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Liidrid hindasid positiivselt ka Ukrainas toimunud vangide vahetust "kõik kõigi vastu".

Lisaks õnnitlesid Vladimir Putin ja Angela Merkel üksteist jõulude ja uusaastapühade puhul ning leppisid kokku edasistes kontaktides.

Putin ja Trump pidasid samuti telefonivestluse

Vladimir Putin pidas telefonivestluse ka USA presidendi Donald Trumpiga, teatas Kreml. Vestluse initsiaatoriks oli Moskva pool.

Президент РФ Владимир Путин и президент США Дональд Трамп (справа) во время встречи на полях саммита G20 в Осаке
© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump.

Riigipea tänas Trumpi eriteenistuste kaudu edastatud teabe eest, mis aitas vältida terrorirünnakuid Venemaal.

Lisaks arutasid maailma liidrid ühist huvi pakkuvate küsimustekompleksi ja leppisid kokku koostöö jätkamises terrorismivastase võitluse vallas. 

Lugege lisaks:

Tagid:
Donald Trump, Angela Merkel, Vladimir Putin
Samal teemal
Bundestagi saadik väitis, et Merkel on gaasivarustuses USA ees kapituleerunud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega