Eesti delegatsiooni liige ENPA-s Marianne Mikko

Kui teie nii, siis meie nii: Moskvale esitati tingimused ENPA istungil osalemiseks

82
(Uuendatud 20:15 02.06.2019)
Samal ajal kui Venemaa vaenlased ENPA-s valmistuvad Venemaa delegatsiooni "lettivõtmiseks" teatud "tingimuste" täitmata jätmise pärast, on Venemaa parlament esitanud oma nõudmised delegaatidele töötingimuste tagamiseks.

TALLINN, 2. juuni — Sputnik. Venemaa delegatsioon osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) juunis toimuval istungil alles pärast seda, kui on tagatud normaalsed tingimused delegatsiooni tavapäraseks tööks, ütles Venemaa Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee juht Leonid Slutski. 

Konstruktiivse lahenduse tõenäosus kasvab

"Me läheme, kui 3. juunil toimuv ENPA reglemendikomitee ja Assamblee ise istungjärgu esimesel päeval teevad asjakohase otsuse sanktsioonide lubamatuse kohta liikmesriikide delegatsioonide suhtes," ütles Slutski RIA Novostile.

Tema sõnul on selleks vaja ka tehnilisi muudatusi, mis kinnitaksid volitusi mitte ainult jaanuaris, vaid kogu aasta vältel. Slutski sõnul peavad venelased läbirääkimisi erinevate fraktsioonide esindajatega. Näiteks toimusid hiljuti kõnelused ühinenud vasakpoolsete juhi Tini Coxi ja reglemendikomiteega peetud kõneluste tulemuste põhjal võib toimuda ka Venemaa parlamendiliikmete kohtumine ENPA juhtkonnaga.

Леонид Слуцкий
© Sputnik / Владимир Трефилов
Leonid Slutski

Slutsky juhtis tähelepanu, et siiani toimunud kõneluste toon ja iseloom lubavad uskuda konstruktiivse otsuse üha suurenevat tõenäosust. "Seda pole vaja ainult Venemaale, ennekõike on seda vaja Euroopa Nõukogule, et säilitada oma roll 21. sajandi uues arhitektuuris," märkis ta.

Venemaa parlamendi liige meenutas, et ENPS juunikuisel istungil toimuvad Euroopa Nõukogu peasekretäri valimised. Slutski arvates on Venemaa osalemine seal oluline organisatsiooni seaduslikku koostöö jätkumiseks.

Kõik on "poolt" aga Kaljulaid – "vastu"!

Vene delegaatidele hääleõiguse tagastamise ei olnud meeltmööda kaugeltki mitte kõigile.

© Sputnik / Владимир Федоренко

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti esindust ENPA juunikuu istungile teele saates ütles riigi president Kersti Kaljulaid, et selle peateemaks on "Ukraina ja Gruusia territooriumide okupatsioon Venemaa poolt". Riigipea sõnul on välja kujunenud ummikseis ja olemasolevaid probleeme ei saa lahendada "poliitiliste kompromisside ja hääletamisega saalis". 

Ta juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kui Venemaa Euroopa Nõukogust välja astub, kaotavad Venemaa kodanikud võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. "Siin on vastamisi kaks punkti: Ukraina kaitsmine Venemaa agressiooni eest ja Venemaa kodanike õiguste kaitse Venemaa riigivõimu omavoli eest," ütles Kaljulaid.

Politoloog: Euroopa käest ei küsi keegi >>

Ta usub, et otsust Venemaa delegaatidele hääleõiguse tagastamise kohta saab teha ainult juhul, kui "Venemaa käitumine Ukrainas ja Gruusias muutub". "Siis hakkab rahvusvaheline õigus taas toimima ja siis saame ka arutada, kuidas nende tegevuste tulemused kajastuvad ENPA ja teiste Euroopa Nõukogu struktuurides, mis on seotud tavapäraste süsteemidega," ütles Kaljulaid.

Otsus Venemaa õiguste peatamiseks ENPA-s oli Eesti presidendi arvates "julge ja väärtustel põhinev samm." Tema arvates on täna veel üks põhjus Venemaa hääleõiguse peatamiseks: "Venemaa ei ole ära tasunud oma liikmemaksu ja kui seda ei maksta kahe aasta jooksul, siis hääleõigus peatub nagunii."

Hävitamise ideoloogia Euroopa reaalpoliitika vastu - kes kaotab >>

Kaljulaid usub, et viis aastat pärast Venemaalt hääleõiguse äravõtmist ENPA juhtorganite valimisel ja vaatlusmissioonides osalemisel pole Kremli käitumises midagi muutunud. "Täna, 2019. aastal, on Krimm endiselt okupeeritud, Donbassis toimuvad iga päev lahingud, ka suur osa Gruusiast on hõivatud ja paremaks pole midagi muutunud," ütles ta.

Otsustav juuni

2014. aastal peatati Venemaa delegatsiooni hääleõigus ENPA-s ja ta jäeti ilma veel mõnedest volitustest Ukraina sündmuste ja Krimmi Venemaaga liitmise tõttu. Moskva teatas, et sellistes tingimustes ei ole võimalik töötada ja lõpetas istungitel osalemise ning teatas 2017. aastal, et külmutab osa Euroopa Nõukogu eelarvesse tehtavatest maksetest, kuni venemaalaste volitused täielikult taastatakse. 

ENPA tunnistas, et need sammud põhjustasid organisatsioonil finantsraskusi: eelarve tuli puudujäägi tõttu osaliselt külmutada. 2019. aasta aprilliistungil kutsus ENPA Venemaad üles moodustama delegatsiooni ja ära maksma oma liikmemaksu. Moskva tegi omalt poolt ettepaneku viia organisatsiooni reglementi sisse säte, et kellelgi ei ole õigust jätta rahvuslikke delegatsioone ilma nende volitustest.

2019. aasta juunis täitub Venemaa maksete lõpetamisest kaks aastat ja on tekkinud küsimus, kas peatada Venemaa liikmelisus ENPA-s või taastada tema hääleõigus. Seoses sellega soovitas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee mais, et ENPA võtaks tarvitusele meetmeid Venemaa delegatsiooni volituste taastamiseks.

Kaljulaid kritiseeris otsust taastada Venemaa õigused EN-is >>

Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline inimõiguste kaitse organisatsioon, mis ühendab 47 Euroopa riiki. Sellele tugineb oma töös Euroopa Inimõiguste Kohus. ENPA hõlmab kõikide Euroopa Nõukogu liikmesriikide parlamentide esindajaid ning selle juhtorgan on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee.

82
Tagid:
Kersti Kaljulaid, Venemaa, ENPA
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
Samal teemal
Eerik-Niiles Kross valiti ENPA Ukraina raportööriks
Toetada ei tohi, pommitada võib: ENPA avaldas oma seisukoha Donbassi suhtes
Politoloog: Venemaa maksab kinni tema enda vastase ENPA tegevuse
Krimm lükkas tagasi ENPA nõudmised seoses Kertši sündmustega