Juminda poolsaarele tragöödia mälestuseks püstitatud mälestusmärgi juures toimuv iga-aastane tseremoonia

Tallinna evakueerimise ohvrite mälestuseks: tragöödia pealtnägijate silmade läbi

235
(Uuendatud 13:42 29.08.2018)
28. augustil 1941 Tallinnas paiknenud Balti laevastiku laevadega evakueerimise läbi teinud pealtnägijad rääkisid portaalile Sputnik Eesti tollastest sündmustest.

TALLINN, 29. august — Sputnik, Julia Kalinina. Teise maailmasõja kõige kohutavam tragöödia merel toimus 77 aastat tagasi Juminda poolsaare juures. Nende kohutavate sündmuste veel elus olevad pealtnägijad ja kohalikud elanikud ei unusta neid sündmusi.

Balti laevastik murdis sakslaste poolt ümber piiratud Tallinna peabaasist Kroonlinna tagalabaasi. Vaatamata tohututele inimohvritele ja laevade kaotusele, täideti peaülesanne – evakueeriti Tallinna kaitsnud väeüksused ja säilitati laevastiku lahingtuumik.

Eksklusiivne: Soome lahest leiti miinilaev "Kalinin" >>

1941. aasta suvi möödus natside "Blitzkriegi" (välksõja) — Saksa vägede purustava pealetungi —tähe all, rääkis Eesti elanik, sõjaveteran Fjodor Jerjomenko. 27. juulist 27. augustini osales ta koos merekooli kursantidega Tallinnale juurdepääsude kaitsmisel Tartu maantee ja Lasnamäe lennuvälja piirkonnas. Kaevikuid ründasid alatasa vaenlase lennukid ja suurtükivägi.

Участник Таллиннского перехода полковник морской авиации Фёдор Парамонович Ерёменко на мысе Юминда
© Sputnik / Юлия Калинина
Sõjaveteran Fjodor Jerjomenko Juminda poolsaarel

Olukord Tallinna äärelinnas halvenes iga päevaga ja 26. augustil otsustati laevastik ja garnison evakueerida. 27. augusti pärastlõunal asus kursantide rood hävitaja "Volodarski" pardale. Umbes ööpäeva jooksul ei lahkunud laev Tallinna reidilt, võttes pardale veel viimaseid paate linna kaitsjatega.

"Päeval ja eriti pimedal ajal oli näha, kuidas paljudes linna piirkondades möllasid tulekahjud. Me muidugi teadsime, et jätame vaenlasele maha laevastiku peabaasi, Tallinna, kuid meil polnud aimugi, mis ootab meid mereteel ees, milline surmaoht meid varitseb," rääkis rindemees.

Mereretk läbi miiniväljade

Laevade armaada koosseisus pidi "Volodarski" läbima idasuunas Soome lahes kuni 150 meremiili (umbes 280 km), läbima öösel tihedad miiniväljad ja seejärel murdma edasi ilma õhutõrjetoetuseta kogu retke vältel vaenlase domineerivate sõjalennukite tõkketulest.

Seejuures olid mõlemad Soome lahe kaldad vaenlase käes, kellel oli õnnestunud paigaldada Juminda poolsaarele kaugelaskesuurtükid. Lisaks olid Soome lahesoppides torpeedokaatrid, mis olid valmis laevu ründama, eriti pimedas.

Sputnik Eesti meenutab Tallinna evakueerimist >>

Hävitaja "Volodarski" koos veel kahe sama tüüpi laevaga, hävitajate "Kalinin" ja "Artjom" oli määratud konvoi lõppu. Konvoi hakkas liikuma 28. augusti hilisõhtul.

"Liikusime mööda miinidest puhtaks traalitud kitsast laevateed. "Volodarskil" määrati täiendavad vahid võimalike ujuvate meremiinide avastamiseks. "Pärast järjekordset vahiteenistust läksin koos sõbra Vladimir Ruhliniga tagasi roodu juurde laeva keskosas. Meid saadeti ahtrikubrikusse, kus sai kuuma teed. Kubrikus oli soe, kõhud olid meil täis ja pärast rasket päevatööd jäime väsinult magama. See oli esimene õnnelik juhus, mis koos mitmete teiste järgnevatega päästis minu ja mu kaaslase elu. Kui me poleks ahtrisse jäänud ja oleksime roodu juurde tagasi tulnud, oleksime hukkunud," meenutab rindemees.

Участник Таллиннского перехода полковник морской авиации Фёдор Парамонович Ерёменко выступает на церемонии на мысе Юминда. 2013 год
© Sputnik / Юлия Калинина
Fjodor Jerjomenko Juminda poolsaarele selle kohutava tragöödia mälestuseks püstitatud mälestusmärgi juures

Kaua kursant Jerjomenko ja tema sõber magada ei saanud. Nad ärkasid raputuse ja müra peale, oli kuulda kisa, keegi hakkas tulistama.

"Ümberringi puhkenud lärmist ja segadusest oli selge, et juhtunud oli midagi kohutavat. Jooksime koos Volodjaga trapi juurde ja tõusime ülemisele tekile. Väljas oli pime öö. Inimesed tormasid tekil ringi. Me ei teadnud, mida teha ega teadnud, mis laevaga juhtunud oli. Laev seisis. Ja loomulikult me ei teadnud, et plahvatuse tõttu oli laev pooleks murdunud ja vee peal püsis veel vaid laev ahtriosa, kus olime meie. Nägime üle parda viskuvaid inimesi ja hakkasime ka oma vormiriietust, pükse ja kingi ära võtma, kuid pimedasse, põhjatusse sügavikku hüpata me ei julgenud," meenutab Jerjomenko.

Elu viimane laul

Kirjeldada, mida noor kursant tol hetkel tundis, on Jerjomenko sõnul raske: "Segadus, suutmatus otsustada, hirm, kuid mäletan täpselt, et paanikat polnud. Tundus, et kõigel ümberringi toimuval ei olnud minuga mingit pistmist, justkui surmaohtu polekski. Nüüd ma muidugi tean, et šoki tõttu oli mu teadvus pärsitud."

Kursandid lihtsalt ei julgenud vette hüpata. "Mulle meenus, et päästepaatides olid päästevööd ja me teadsime, et päästepaadid olid laeva keskosas varikatuse all. Ronisime ruttu sinna, leidsime presendi alt päästevööd ja panime endale ümber. Sealsamas avastasime omavahel kokku seotud meremehekoid, omamoodi korkmadratsid. Viskasime mitu tükki üle parda," meenutab Jerjomenko.

Контр-адмирал И.И. Меркулов (в центре) с двумя участниками Таллинского перехода Ф.П.Ерёменко и В.Й.Виллемсоо (справа)
© Фото : Юлия Калинина
Erukontradmiral Ivan Merkulov (keskel) ja sõjaveteranid Fjodor Jerjomenko ja Valentin Villemsoo (paremal)

Vees hakkas Jerjomenko kõigest väest käte ja jalgadega sõudma, et uppuvast laevast võimalikult kaugele eemale pääseda. "Ilmselt ei jõudnud ma laevahuku kohast eriti kaugele, sest põrkasin vastu veepinnal hulpivat meremehekoid, üht neist, mis me üle parda visanud olime. Peagi jõudis ka Volodja kohale ja haaras koi teisest otsast. Siis ujus meie juurde veel üks inimene".

Sel traagilisel ööl kuulis Jerjomenko paljude inimeste hääli: laevade miinidele sattumisest oli vees sadu ja tuhandeid inimesi. Öist merd valgustasid eredad sähvatused, kui järjekordne laev miinile sattus ja vees olevate inimeste arv suurenes järjest.

"Äkki kostis inimeste hädakisa seast laulu — hukkunud laevadelt vette hüpanud inimesed laulsid "Internatsionaali". Ma ei teadnud, mida mõelda: kas nende inimeste üle uhke olla, ilmselt laulsid nad viimast korda oma elus, või nendele kaasa tunda. See hirmus pilt Soome lahes veedetud ööst sööbis mulle igaveseks mällu," meenutab veteran.

Fjodor Jerjomenkol on raske öelda, mitu tundi ta tol ööl masuudises vees hulpis. "Kui veele langes hommikune udu, ilmus meie lähedale väikese laeva siluett. Hakkasime muidugi appi karjuma. Ilmselt meid kuuldi, sest siluett hakkas lähenema ja oli juba selgelt nähtav, et see on meie paat. Päästjad hakkasid meid pardale vinnama, kuid see ei olnud lihtne. Olin nagu kõik teisedki üleni masuudine ega suutnud paadist heidetud trossist kinni hoida. Paadi meeskonnal tuli meid oma kätega tekile tõsta."

Nii sattus päästetud kursant Fjodor Jerjomenko aluse MO-210 pardale. "Minu mällu jäi see paat ja tema meeskond igaveseks. Pärast sõda sain teada aluse komandöri nime. Mul on selle meeskonna ja tema ülema — vanemleitnant Pantsirnõi ees igavene tänuvõlg," ütles rindemees.

Midagi kohutavamat ei olnud kogu sõja jooksul

3. juulil 1941 läks Valentin Villemsoo vabatahtlikuna sõjaväkke. 1941. aasta augustis osales ta Tallinna kaitselahingutes ja sai haavata. Nagu ütles Valentin Villemsoo, kaitses ta oma kodu, mis asus linna kaitseliini lähedal. Aeg oleks justkui mälus peatunud ja iga kord, kui ta mõtteis 1941. aasta augustisse tagasi läheb, lõikab see valusalt hinge.

Haavatud, silm silma vastu merega, jõudis ta vaid märgata, kuidas veepinnal plahvatasid pommid, tabamuse saanud põlevatelt uppuvatelt laevadelt tõusid suitsusambad. Ümberringi oli kuulda haavatute appikarjeid ning pommide ja miinide plahvatusi. Külm ja valu tungisid Villemsoo kehasse.

Augustiöö õudustest on mällu sööbinud õudne pilt, kuidas küünilised Saksa piloodid tulistasid vees end päästa püüdvaid inimesi lakkamatult kuulipildujatest. Pole teada, mis ime läbi suutis ta nii palju tunde vee peal püsida, kuni möödasõitev transpordilaev ta peale korjas. Kogetud õudus on punaarmeelase Valentin Villemsoo mälus igaveseks. See oli kõige hirmsam öö tema elus, midagi hirmsamat ei tulnud tal kogeda kogu järgneva sõja jooksul.

Ühine mälu — ühine valu

Sajad ümberkaudsete külade elanikud kogunesid 77 aastat tagasi randa — nad tahtsid aidata, kuid ei saanud seda teha, meenutas Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu Juminda poolsaarele selle kohutava tragöödia mälestuseks püstitatud mälestusmärgi juures toimuval iga-aastasel tseremoonial. Ka 2018. aastal tulid üritusele lisaks ühiskondlikele organisatsioonidele ja ametlikele isikutele ka Kuusalu valla elanikud.

Выступает Айвар Рийсалу - вице-мэр Таллинна
© Sputnik / Юлия Калинина
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu Juminda poolsaarele tragöödia mälestuseks püstitatud mälestusmärgi juures toimuval iga-aastasel tseremoonial

Nagu märkis Juminda külavanem Kalle Lambot, kelle algatusel üheksakümnendatel hävitatud mälestusmärk taastati, hukkusid 1941. aasta augustis Eesti rannikul tuhanded eri rahvusest inimesed. Tänavugi kogunes mälestusmärgi juurde erinevatest rahvustest inimesi. Neid liidab ühine mälu.

"On sügavalt sümboolne, et me oleme täna siin — nii eestlased kui venelased – oleme koos, et mälestada Tallinna evakueerimisel hukkunuid. Meenutades Euroopa ja maailma ajaloo suurima tragöödia ohvreid, tahaks meelde tuletada, et nende vastu kes püüdlevad maailmas domineerimise poole, on astunud need, kellele on kallid rahu, vabaduse ja sõltumatuse ideaalid. Me meenutame neid täna, tundes nende üle uhkust ja samal ajal ka valu," ütles Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

Чрезвычайный и Полномочный Посол России Александр Петров
© Sputnik / Юлия Калинина
Erakorraline ja täievoliline Vene Föderatsiooni suursaadik Eesti Vabariigis Aleksandr Petrov Juminda poolsaarele tragöödia mälestuseks püstitatud mälestusmärgi juures toimuval iga-aastasel tseremoonial

Ühe mälestustseremoonia algataja, erukontradmiral Ivan Merkulovi sõnul nägid kohalikud elanikud tragöödiat, kus iga 10-15 minuti tagant plahvatasid laevad. "Inimesed meres karjusid, palusid Jumalalt päästmist ja vaimult kõige tugevamad laulsid. See monument jäädvustab neid, kes meres hukkusid. Võib öelda, et Juminda rannal asub suurim mere vennashaud," märkis ta.

Riisalu kutsus mitte unustama seda tragöödiat ja hukkunud inimesi. Tuleb meeles pidada, et sellised sündmused ei tohi enam kunagi korduda. Kahjuks on isegi tänapäeval paljud rahvad maailmas kaasatud konfliktidesse ja radikaalsed vaated on üha populaarsemaks muutunud, märkis Riisalu.

"Me tahaksime, et rahu oleks igavene. See maa ei vaja sõdu," lisas Merkulov, just sellepärast ei tohi sõja õudusi unustada.

235
Tagid:
mälestus, sõjaveteranid, pealtnägijad, laev, hukkunud, tragöödia, ajalugu, Teine maailmasõda, Venemaa suursaatkond, Balti laevastik, Fjodor Jerjomenko, Valentin Villemsoo, Aivar Riisalu, Aleksandr Petrov, Eesti, Juminda, Tallinn
Teema:
Tallinna uudised (327)
Контора Swedbank в Таллинне

Sõnavabaduse hinnaks tühjad taskud: Swedbank sulgeb Sputnik Eesti töötajate kontod

(Uuendatud 16:39 30.12.2019)
Üks Eesti panganduse alussambaid — Swedbank — on teatanud Sputniku kohaliku toimetuse töötajatele nendega sõlmitud teenuste osutamise lepingute lõpetamisest ja nende kontode sulgemisest.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Eesti politsei ähvardustele võtta Sputnik Eesti töötajad oma tööülesannete täitmise eest kriminaalvastutusele on lisandunud finantssanktsioonid.

Официальный представитель Министерства иностранных дел России Мария Захарова во время брифинга в Москве
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Rootsi pank Swedbank, millest on saanud üks kohaliku panganduse liidritest, on teatanud Eesti "sputniklaste" kontode sulgemisest.

Sputnik Eesti töötajatele Swedbanki keskkontori nimel saadetud ringkirjas on juttu nendega sõlmitud teenuste osutamise lepingute lõpetamisest ja nende kontode sulgemisest.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Rootsi päritolu Swedbanki, Baltimaade suurimat kommertspanka, kahtlustatakse mitme miljardi euro pesemises. Eesti ja Rootsi finantsinspektsioon on alustanud ühisjuurdlust. Panka on hakanud kontrollima ka Eesti Riigiprokuratuur.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Juurdluse taustal tehti Swedbanki Eesti haru juhtkonnas suuri muudatusi: ametist vabastati mitu tippjuhti, sealhulgas juhatuse esimees Robert Kitt. Veel varem saadeti erru Swedbanki president Birgitte Bonnesen ise.

Sputnik on Eestis tegutsenud alates 2016. aastast, kusjuures kogu selle aja jooksul on tema töötajate palkadelt tasutud maksud Eesti riigikassasse jõudnud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet hakkas tema suhtes pretensioone esitama alles 2019. aasta lõpus. 

Seejuures eelistas peaminister Jüri Ratas teha näo, et ta ei saa aru, "milles on probleem", aga tavaliselt sõnavabaduse eest võitlev president Kersti Kaljulaid eiras täielikult Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjani pöördumist tema poole.

Lugege lisaks:

Tagid:
tagakiusamine, Sputnik Eesti, sõnavabadus, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
#СпутникСила: Zahharova ning ajakirjanikud astusid välja Sputnik Eesti kaitseks — fotod
Президент РФ Владимир Путин во время телефонного

Millest vestlesid aastalõpu telefonikõnedes Putin, Merkel ja Trump

(Uuendatud 08:11 30.12.2019)
Putin, Merkel ja Trump leppisid kokku edasistes kontaktides, arutasid ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja tegid plaane algavaks aastaks.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel pidasid telefonivestluse, mille käigus lepiti muu hulgas kokku edasistes kontaktides, teatas Kreml. 

Президент РФ Владимир Путин и канцлер Германии Ангела Меркель
Пресс-служба Президента РФ
Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel

Liidrid kinnitasid veel kord oma pühendumust Nord Stream 2 projekti edasisele toetamisele. Lisaks märkisid riigipead edusamme läbirääkimistel, mis puudutavad Venemaa gaasitransiidi jätkumist läbi Ukraina ka pärast 1. jaanuari 2020.

Putin ja Merkel arutasid ühtlasi olukorda Liibüas ja Süürias, sealhulgas Saksamaa ja ÜRO vahendajarolle. Nad leppisid kokku, et suurendavad kriisi lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Liidrid hindasid positiivselt ka Ukrainas toimunud vangide vahetust "kõik kõigi vastu".

Lisaks õnnitlesid Vladimir Putin ja Angela Merkel üksteist jõulude ja uusaastapühade puhul ning leppisid kokku edasistes kontaktides.

Putin ja Trump pidasid samuti telefonivestluse

Vladimir Putin pidas telefonivestluse ka USA presidendi Donald Trumpiga, teatas Kreml. Vestluse initsiaatoriks oli Moskva pool.

Президент РФ Владимир Путин и президент США Дональд Трамп (справа) во время встречи на полях саммита G20 в Осаке
© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump.

Riigipea tänas Trumpi eriteenistuste kaudu edastatud teabe eest, mis aitas vältida terrorirünnakuid Venemaal.

Lisaks arutasid maailma liidrid ühist huvi pakkuvate küsimustekompleksi ja leppisid kokku koostöö jätkamises terrorismivastase võitluse vallas. 

Lugege lisaks:

Tagid:
Donald Trump, Angela Merkel, Vladimir Putin
Samal teemal
Bundestagi saadik väitis, et Merkel on gaasivarustuses USA ees kapituleerunud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega