Narva sild

Ekspert Eesti sildade seisundist: kannatavad isegi tanki

62
(Uuendatud 16:35 16.08.2018)
Eestis Itaalia Genovas toimunuga sarnast tragöödiat vaevalt juhtuda saab - kõik sillad on riigis heas seisukorras ja kannavad ära isegi tanki, kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli professor Juhan Idnurm.

TALLINN, 16. august — Sputnik, Evgeni Ašihmin. Genova autosilla varisemise täpset põhjust on olemasolevate andmete põhjal raske välja tuua, ütles Idnurm intervjuus "Aktuaalsele kaamerale". Tema sõnul võisid selleks olla nii puudused silla konstruktsioonis, kui ka mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemine, kirjutab ERR.

Professori sõnul on Eestis kõik sillad väga heas seisukorras — nii heas, et nad suudavad raskusteta vastu pidada ka kuni 60-tonnise relvastatud tanki massile.

Kõiki selliseid rajatisi kontrollitakse kaks korda aastas ja iga 3-5 aasta tagant tehakse vajalikke hooldustöid.

Korraliku hoolduse korral kestab sild kuni sada aastat, märkis Idnurm. Seejuures tuleb loomulikult kõrvaldada ilmastikuoludest põhjustatud väikesed kahjustused. Igatahes sellised kahjustused, mida esineb ka Eesti sildadel, ei vähenda silla tugevust ega vii kunagi silla kokkuvarisemiseni, ütles professor.

Nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud, hukkus Itaalias, Genovas 14. augustil toimunud maanteesilla kokkuvarisemise tragöödias vähemalt 39 inimest. Varingu käigus kukkusid autodes inimesed alla vähemalt 70 meetri kõrguselt.

© AFP 2019 / Andrea Leoni
Обрушившийся мост в Генуе, Италия

1960. aastatel ehitatud Morandi maanteesild kulges üle Polcevera jõe, mis on osa riiklikust maanteest A10 ning fotodelt on näha, et osaliselt varises 200 meetri pikkune silllõik ka selle all asuvate kortermajade peale.

Itaalia riik kavatseb trahvida tee- ja sillahoolduse eest vastutanud ettevõtet ja võib võtta ka teiste maanteede hooduse tagasi riigi haldusalasse.

62
Tagid:
koormus, hooldus, kontroll, seisukord, turvalisus, sild, insener, inseneriharidus, TTÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Juhan Idnurm, Eesti
Samal teemal
KKK - Mida teada teede "higistamise" kohta?
Контора Swedbank в Таллинне

Sõnavabaduse hinnaks tühjad taskud: Swedbank sulgeb Sputnik Eesti töötajate kontod

(Uuendatud 16:39 30.12.2019)
Üks Eesti panganduse alussambaid — Swedbank — on teatanud Sputniku kohaliku toimetuse töötajatele nendega sõlmitud teenuste osutamise lepingute lõpetamisest ja nende kontode sulgemisest.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Eesti politsei ähvardustele võtta Sputnik Eesti töötajad oma tööülesannete täitmise eest kriminaalvastutusele on lisandunud finantssanktsioonid.

Официальный представитель Министерства иностранных дел России Мария Захарова во время брифинга в Москве
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Rootsi pank Swedbank, millest on saanud üks kohaliku panganduse liidritest, on teatanud Eesti "sputniklaste" kontode sulgemisest.

Sputnik Eesti töötajatele Swedbanki keskkontori nimel saadetud ringkirjas on juttu nendega sõlmitud teenuste osutamise lepingute lõpetamisest ja nende kontode sulgemisest.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Rootsi päritolu Swedbanki, Baltimaade suurimat kommertspanka, kahtlustatakse mitme miljardi euro pesemises. Eesti ja Rootsi finantsinspektsioon on alustanud ühisjuurdlust. Panka on hakanud kontrollima ka Eesti Riigiprokuratuur.

2019. aasta märtsis toimusid Swedbanki peakontoris Stockholmis läbiotsimised. Juurdluse taustal tehti Swedbanki Eesti haru juhtkonnas suuri muudatusi: ametist vabastati mitu tippjuhti, sealhulgas juhatuse esimees Robert Kitt. Veel varem saadeti erru Swedbanki president Birgitte Bonnesen ise.

Sputnik on Eestis tegutsenud alates 2016. aastast, kusjuures kogu selle aja jooksul on tema töötajate palkadelt tasutud maksud Eesti riigikassasse jõudnud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet hakkas tema suhtes pretensioone esitama alles 2019. aasta lõpus. 

Seejuures eelistas peaminister Jüri Ratas teha näo, et ta ei saa aru, "milles on probleem", aga tavaliselt sõnavabaduse eest võitlev president Kersti Kaljulaid eiras täielikult Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjani pöördumist tema poole.

Lugege lisaks:

Tagid:
tagakiusamine, Sputnik Eesti, sõnavabadus, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
#СпутникСила: Zahharova ning ajakirjanikud astusid välja Sputnik Eesti kaitseks — fotod
Президент РФ Владимир Путин во время телефонного

Millest vestlesid aastalõpu telefonikõnedes Putin, Merkel ja Trump

(Uuendatud 08:11 30.12.2019)
Putin, Merkel ja Trump leppisid kokku edasistes kontaktides, arutasid ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja tegid plaane algavaks aastaks.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel pidasid telefonivestluse, mille käigus lepiti muu hulgas kokku edasistes kontaktides, teatas Kreml. 

Президент РФ Владимир Путин и канцлер Германии Ангела Меркель
Пресс-служба Президента РФ
Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel

Liidrid kinnitasid veel kord oma pühendumust Nord Stream 2 projekti edasisele toetamisele. Lisaks märkisid riigipead edusamme läbirääkimistel, mis puudutavad Venemaa gaasitransiidi jätkumist läbi Ukraina ka pärast 1. jaanuari 2020.

Putin ja Merkel arutasid ühtlasi olukorda Liibüas ja Süürias, sealhulgas Saksamaa ja ÜRO vahendajarolle. Nad leppisid kokku, et suurendavad kriisi lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Liidrid hindasid positiivselt ka Ukrainas toimunud vangide vahetust "kõik kõigi vastu".

Lisaks õnnitlesid Vladimir Putin ja Angela Merkel üksteist jõulude ja uusaastapühade puhul ning leppisid kokku edasistes kontaktides.

Putin ja Trump pidasid samuti telefonivestluse

Vladimir Putin pidas telefonivestluse ka USA presidendi Donald Trumpiga, teatas Kreml. Vestluse initsiaatoriks oli Moskva pool.

Президент РФ Владимир Путин и президент США Дональд Трамп (справа) во время встречи на полях саммита G20 в Осаке
© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump.

Riigipea tänas Trumpi eriteenistuste kaudu edastatud teabe eest, mis aitas vältida terrorirünnakuid Venemaal.

Lisaks arutasid maailma liidrid ühist huvi pakkuvate küsimustekompleksi ja leppisid kokku koostöö jätkamises terrorismivastase võitluse vallas. 

Lugege lisaks:

Tagid:
Donald Trump, Angela Merkel, Vladimir Putin
Samal teemal
Bundestagi saadik väitis, et Merkel on gaasivarustuses USA ees kapituleerunud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega