Pärgade asetamine Tallinna mereretke mälestusmärgi juurde.

Jumindal mälestati Tallinna mereretke

103
(Uuendatud 15:58 27.08.2019)
Sellised tragöödiad nagu Juminda neeme juures juhtunu ühendavad erinevate rahvuste ja religioonide esindajaid, räägiti mälestustalitusel. Langenutele pidasid üheskoos hingepalvuse luteri pastor ning õigeusu preester.
Участник Таллиннского перехода Валентин Йоханнесович Виллемсоо
© Sputnik / Юлия Калинина
Участник Таллиннского перехода Валентин Йоханнесович Виллемсоо

TALLINN, 27. august — Sputnik, Julia Kalinina. Juminda neemel toimus mälestustalitus, mis oli pühendatud Tallinna mereretke traagiliste sündmuste 78. aastapäevale — mereajaloo suurimale tragöödiale, mis toimus siis, kui Punaarmee Balti laevastiku üksused murdsid 1941. aasta augustis Tallinna ümbritsevast sakslaste piiramisrõngast läbi ning asusid teele Kroonlinna poole.

225 sõja- ja tsiviillaevast ei jõudnud Kroonlinnani 62 alust, hukkus 15 500 sõjaväelast ja tsiviilisikut.

Памятная церемония на мысе Юминда
© Sputnik / Юлия Калинина
Mälestustalitus Juminda neemel

Juminda neemel asuva mälestusmärgi juurde olid kogunenud Merelaevanduse Veteranide Klubi esindajad, Leningradi blokaadi üleelanud ja kohalikud Kuusalu valla elanikud, samuti olid kohale sõitnud Tallinna mereretkel osalenute järglased Peterburist, kes võtavad mälestustalitusest osa igal aastal.

Возложение венков и цветов к памятнику погибшим в Таллиннском переходе.
© Sputnik / Юлия Калинина
Pärgade ja lillede panek Tallinna mereretkel hukkunute mälestusmärgi juurde

Mälestustalitust Juminda neemel Tallinna mereretke monumendi juures juhatas Priit Herodes. Talitusest võtsid osa Eesti-poolsed esindajad: tuntud teadlane ja allveearheoloog Vello Mäss, Lagedi erasõjamuuseumi omanik ja endine meremees Johannes Tõrs ja Kuusalu vallavanem Urmas Kirsti.

Traagilise mereretke mälestust hoiavad kohalikud elanikud

Ürituse korraldasid kohalikud võimud. Mälestusmärgi juures asuvasse lipuvardasse heisati Eesti riigilipp, Juminda külavanem Kalle Lambot mälestas Tallinna mereretkel hukkunuid kellalöökidega.

Lambot, kelle algatusel on taastatud üheksakümnendatel lõhutud mälestusmärk, ütles, et meri ei jaga inimesi rahvuse järgi ja kõik, kes on kuidagi olnud merega seotud, teavad seda.

Памятная церемония на мысе Юминда
© Sputnik / Юлия Калинина
Mälestustalitus Juminda neemel

Endine Eesti Mereakadeemia rektor Peeter Järvelaid ütles oma kõnes: 

„Teine maailmasõda nõudis palju ohvreid, kuid Läänemerel ei ole kunagi hukkunud nii palju inimesi. Nende laevade peal oli kaks minu ülikooliaegset õppejõudu: professor Abner Uustal, dekaan ja kateedrijuhataja, ning minu esimene õppejõud dotsent Juri Jegorov. Nemad jutustasidki mulle, mis siin juhtus, aga mulle, noorele tudengile, tundus see kõik kauge. Aga nüüd seisan ma siin ja saan oma õpetajatest palju paremini aru. Nemad jäid selles katastroofis ellu, aga paljudel see ei õnnestunud. Meie mõtleme täna nende peale, kes hukkusid, ja võtame tükikese nende mälestusest südames koju kaasa.“

На мысе Юминда выступил Пеэтер Ярвелайд, в прошлом исполнявший обязанности ректора Эстонской морской академии.
© Sputnik / Юлия Калинина
Endine Eesti Mereakadeemia rektor Peeter Järvelaid

Ürituse kõige tähtsamaks osavõtjaks sai nende traagiliste sündmuste otsene pealtnägija — Eesti laskurkorpuse veteranide ühenduse juht Valentin Villemsoo.

96-aastase veterani sõnul oli see talle kõige kohutavam hetk kogu sõja jooksul: „Inimesed ootasid oma surma, midagi hirmsamat pole ma hiljem näinud.“

Участник Таллиннского перехода Валентин Йоханнесович Виллемсоо
© Sputnik / Юлия Калинина
Eesti laskurkorpuse veteranide ühenduse juht Valentin Villemsoo

Villemsoo arvates asub Juminda rannavetes suurim veealune vennashaud.

Loeti ette Venemaa suursaadiku pöördumine

Vene saatkonna esindaja Maksim Laguto luges ette Venemaa Föderatsiooni erakorralise ja täievolilise suursaadiku Aleksandr Petrovi pöördumise, milles olid muuhulgas järgmised sõnad:

Возложение венков и цветов к памятнику погибшим в Таллиннском переходе.
© Sputnik / Юлия Калинина
Pärgade ja lillede panek Tallinna mereretkel hukkunute mälestusmärgi juurde

„Me külastame igal aastal seda kaunist ja samas kurba paika. Tunnustame suurt panust, mille on selle korrashoidmiseks andnud Eesti võimud, Tallinnas tegutsev Merelaevanduse Veteranide Klubi eesotsas Aleksandr Karauloviga ja kontradmiral Ivan Merkulov isiklikult. Me hindame nende tööd kõrgelt ja loodame, et see jätkub ka edaspidi.“

Памятная церемония на мысе Юминда
© Sputnik / Юлия Калинина
Mälestustalitus Juminda neemel

„Rõõm näha, et täna on siin kohal erinevate rahvuste ja vanuserühmade esindajaid. See annab veel kord alust veenduda selles, et ehtne mälestus meie ühisest ajaloost on elus ja seda antakse edasi põlvest põlve,“ märkis Venemaa saadik oma pöördumises.

Контр-адмирал в отставке Иван Меркулов
© Sputnik / Юлия Калинина
Erukontradmiral Ivan Merkulov

Erukontradmiral Ivan Merkulov rääkis intervjuus Sputnik Eestile, kui tähtis on ühendada Tallinna mereretke mälestusmärgi juures erinevast rahvusest inimesed:

„Sellel mälestusmärgil on üks oluline eripära: ta on rahvusvaheline. Sellel miiniväljal Juminda neeme vetes pommirahe all hukkus tuhandeid eestlasi ja lätlasi ning kümneid tuhandeid venelasi. Ei tohi unustada, et see on veealune vennashaud.“

Erukontradmiral Ivan Merkulov jutustas sellest, kuidas Saksa ja Soome laevad paigaldasid põhiliselt 20.–26. augustini 1941 Juminda poolsaare lähedastesse vetesse võimsad miinitõkked, mis koosnesid 3300 miinist ja miinikaitsest.

Lennuväljadele koondati vastase lennukid, mis olid valmis õhku tõusma. Laialdase operatsiooni tulemusel täitis Balti laevastik temale antud ülesande, tungis tõketest läbi ja suundus Leningradi, kus temast oli palju abi linna kaitsmisel.

Kuid see läks kalliks maksma: merel hukkus öö ja päeva jooksul vähemalt 15 000 inimest, 19 lahingulaeva ning 43 transpordi- ja tsiviillaeva.

Merkulov märkis: „Sellele kenotaafile kuulub kurb maailmarekord: teist nii ohvriterohket merelahingut inimkond ei tunne. Kuid ka selline ühel ajavahemikul hukkunud laevadelt päästetute arv oli ennekuulmatu.

Hukkus viisteist tuhat inimest, kuid uppuvatelt laevadelt päästeti kolmteist tuhat.

Венок от Клуба ветеранов флота к памятнику возложили Александр Караулов и Иван Меркулов.
© Sputnik / Юлия Калинина
Aleksandr Karaulov ja Ivan Merkulov asetasid mälestusmärgi juurde Merelaevanduse Veteranide Klubi pärja

Ivan Merkulov ütles, et Tallinna mereretkel hukkunute mälestustalitust aitavad korraldada kohalikud võimud, aga mälestusmärki ja selle ümbrust hoiavad korras kohalikud elanikud, sellised nagu Kalle Lambot.

Мария Инге-Вечтомова
© Sputnik / Юлия Калинина
Maria Inge-Vetštomova

Peterburi ühingu Tallinna Mereretke Mälestus juht Maria Inge-Vetštomova luges oma etteastes oma vanaisa, Tallinna mereretkel hukkunud luuletaja ning korrespondendi Juri Inge värsse.

Цветы возлагает делегация из Петербурга потомков участников Таллиннского перехода.
© Sputnik / Юлия Калинина
Tallinna mereretkel osalenute järeltulijate delegatsioon Peterburist lilli panemas

Ta kutsus talitusest osavõtjaid külastama Tallinna mereretke muuseumi, mis avati hiljuti Kroonlinnas.

Seejärel tunnustas Maria Inge-Vetštomova kohaliku omavalitsuse suurt panust ja tänas kõiki, kes hoiavad monumenti korras ja korraldavad üritusi, andes Vello Mässile, Kalle Lambotile ja Priit Herodesele aukirju ja kingitusi.

https://sputnik-news.ee/infographics/20160826/3095419.html

Loe lisaks:

103
Tagid:
ohvrid, Suur Isamaasõda, Tallinna mereretk, Eesti, Tallinn, Juminda
Samal teemal
Eksklusiivne: Soome lahest leiti miinilaev "Kalinin"
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega