Järvamaal Taadikvere külas avati pärast restaureerimist pidulikult mälestusmärk Suure Isamaasõja kangelaste auks.

Vene diplomaadid taasavasid restaureerimise järel Suure Isamaasõja mälestusmärgi

153
(Uuendatud 11:48 08.08.2019)
Taadikvere mälestusmärgi eripäraks on selle asukoht: monument ei paikne asulas, kus seda on lihtsam hooldada, vaid lagedal väljal peaaegu keset Eestit.

TALLINN, 8. august — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Järvamaal Taadikvere külas avati pärast restaureerimist pidulikult mälestusmärk Suure Isamaasõja kangelaste auks.

Taadikvere monument on püstitatud 1947. aastal. See seisab vennashaua kõrval, kuhu on maetud 12 Nõukogude sõjaväelast, kellest kuue nimi on teada. Nad kõik langesid 1941. aastal, sõja esimestel kuudel Eestit fašistlike vägede eest kaitstes.

Mälestusmärgi eripäraks on selle asukoht: monument ei paikne asulas, kus seda on lihtsam hooldada, vaid lagedal väljal peaaegu keset Eestit.

Торжественное открытие памятника после реставрации
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mälestusmärgi avamine pärast restaureerimist.

Avamispäeval käis kapitaalselt remonditud monumenti vaatamas rühm Vene saatkonna diplomaate, veteraniorganisatsioonide esindajaid ja kaasmaalaste liikumise noori.

Mälestusmärk ja selle juures asuv vennashaud on täielikult korda tehtud. Monumendi ümbert on rohi maha niidetud. Juba enne diplomaatide saabumist oli keegi juba mälestusmärgi jalamile lilli pannud.
Venemaa jätkab langenud kangelaste mälestuse hoidmist.

Tseremoonial viibinud asetasid monumendi jalamile lilli. Venemaa ajutine asjur Eestis Stanislav Makarenko pidas piduliku kõne.

Diplomaat lisas, et Venemaa austab kangelaste mälestust ning aitab korras hoida nende haudu ja nende auks püstitatud mälestusmärke.

Станислав Макаренко, советник-посланник Посольства РФ в Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa ajutine asjur Eestis Stanislav Makarenko.

Makarenko teatas, et lähemal ajal püstitatakse saatkonna toel Maardusse Nõukogude sõjaväelaste matmispaika õigeusu kabel.

Ta rääkis veel, et Vene diplomaadid külastavad igal aastal Tallinna, Narvat ja Tartut nende linnade 1944. aastal toimunud natsivägedest vabastamise aastapäeval ning et saatkonna esindajad avaldavad austust neile, kes hukkusid 1941. aastal Tallinnast taganedes Juminda poolsaarel.

Торжественное открытие памятника после реставрации
© Sputnik / Вадим Анцупов
Mälestusmärgi avamine pärast restaureerimist.

"Kahjuks jääb järjest vähemaks sõjaveterane, kes on Eesti vabastanud," lisas ta.
Tema sõnul pole elavate kirjas enam ühtegi Narva vabastamisel osalenud veterani. Kogu Eestis on järele jäänud alla 1200 veterani, kellest kümme on juba ületanud sajanda eluaasta piiri. Kõige vanem on 104-aastane.

Valitsustevaheline mälestusmärkide leping on ikka veel sõlmimata

Diplomaat avaldas kahetsust, et Eesti ja Venemaa valitsus pole seni sõlminud kokkulepet Teise maailmasõja monumentide ja memoriaalide säilitamise kohta.

Ta rõhutas, et seetõttu teeb saatkond ise jõupingutusi sõjahaudade korrashoiuks.

Makarenko avaldas tänu veterani- ja muude ühingute vabatahtlikele, kes neid selles töös abistavad.
Sputnik Eesti kirjutas, et Eestis on umbes nelisada mälestusmärki aastatel 1941–1944 natside vastu võidelnud sõdurite auks. Venemaa saatkonna esindajad sõidavad igal aastal Eestis ringi ja kontrollivad nende seisukorda.

Eelmine remonditud monument avati tänavu 19.aprillil Jõgevamaal Kurista külas.

Eesti vabastamine hitlerlikust okupatsioonist algas 2. veebruaril 1944 ja kestis kümmekond kuud. Viimane lahing lõppes 1944. aasta 24. novembri hommikul Saaremaal Sõrve poolsaarel — sealtpeale oli Eesti NSV territoorium fašistlikest anastajatest täielikult vabastatud.

153
Tagid:
Eesti NSV, NSV Liit, Punaarmee, mälestussammas, mälestusmärk, mälestuspaik, Suur Isamaasõda
Samal teemal
Milleni viib "Nõukogude okupatsiooni" müüt Eesti
Võidu hind: kuidas Narva Saksa okupantidest vabastamise aastapäeva tähistab
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega