Apollo 11 astronaut Buzz Aldrin USA lipuga Kuu pinnal.

50 aastat pärast Kuule jõudmist on pikad kosmosereisid endiselt sajandite kaugusel

71
(Uuendatud 09:47 22.07.2019)
20. juulil 1969 astusid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin esmakordselt Kuu pinnale. Sputnik vestles USA teadlase dr Ken Kremeriga kosmoseuuringute tulevikust.

TALLINN, 22. juuli — Sputnik. Pärast Armstrongi ja Aldrini jõudmist Kuu pinnale on seal viibinud veel kümme astronauti. Kuid teisalt, pärast 1972. aastat ei ole Kuu pinnal viibinud ükski inimene, kirjutab Sputniknews.com

Viimase poole sajandi jooksul on aeglustunud ka kosmoseuuringute tempo, uuringute "teravik" on olnud suunatud mehitamata lennuaparaatide arendamisele ning nende abil tehtavad uuringud. 

NASA loodi alles 1958. aastal ja see organisatsioon korraldas juba 11 aastat hiljem kahe mehe lennu Kuule. Teadur ja teadusajakirjanik Ken Kremer: "See on erakordne, kui mõelda, mida NASA 1969. aastal teha suutis. Kui aus olla, ei teadnud me tol ajal isegi päris täpselt, kas inimesed on võimelised kosmoseruumis ellu jääma ja seal töötama." 

Niisiis, kui lähedal olid Nõukogude Liit USA-st "kosmosevõidujooksus" ettejõudmisele?

Dr Kremer: "Alguses olid nõukogud väga pühendunud, kuid see oli kallis ja neil tekkis mitmeid ebaõnnestumisi N1-raketiga, mis kokkuvõttes nende Kuu programmi lõpetas. Kuid USA ei teadnud tol ajal täpselt, mis Nõukogude Liidus toimus, nii et see oli tõeline võidujooks, kes jõuab varem Kuule. See kestis peaaegu päris lõpuni välja, siis keskendus nõukogude pool rohkem mehitamata aparaatidele ja kuukivimite toomisele nende aparaatide abil."

1990ndatel aastatel toimus NASA ja Roskosmose vahel ulatuslik koostöö, mis päädis rahvusvahelise kosmosejaama loomisega. ISS (rahvusvaheline kosmosejaam – toim.) oli aastast 2000 pidevalt kasutuses. ISS-il on viimase 19 aasta jooksul läbi viidud tuhandeid teaduslikke katseid, kuid kuumoodulit laeval ei ole. 

​Dr Kremer jätkas: "Kahjuks pärast esimest maandumist Kuul ei olnud USA valitsus võimeline rahastama NASA-t nii, et Apollo programmi oleks saanud jätkata ning keskenduda Marsile. Vietnami sõda ja muud sellega seotud kulutused tegid selle võimatuks. Poliitikud olid siis ja on ka nüüd väga lühinägelikud. Nad ei suuda mõista, et me saame edasi liikuda ja kasvatada oma majandust ainult investeerides teadusse ja innovatsiooni, tehes uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi läbimurdeid."

Hiina kosmoseaparaat "Chang'e-4" maandus Kuu tagaküljele >>

ISS on "suurepärane püsiva rahu ja koostöö vahend, kuid siiski vahend-projekt, mis vajab pidevat rahastamist". 2017. aastal kirjutas president Donald Trump alla kosmosepoliitika direktiivile, mille kohaselt naasevad USA astronaudid Kuule ja külastavad 2028. aastaks "teisi sihtkohti". Kui sai selgeks, et Hiina võib oma kosmonaudi (taikonaudi) saata Kuule varem, toodi kuupäev 2024. aastale, mis on Donald Trumpi teise ametiaja viimane aasta. 

​17. juulil väljusid neli Venemaa kosmonauti ja kaks Ameerika astronauti Venemaa Teaduste Akadeemia Moskvas asuvas biomeditsiiniliste probleemide instituudis SIRIUSelt (rahvusvaheline teaduslik maapeal kosmosetingimusi imiteeriv jaam) pärast neljakuulist isolatsiooni, mis simuleeris tingimusi Kuul.

Käesoleva aasta veebruaris allkirjastas Trump direktiivi, millega luuakse USA sõjaline kosmoseväejuhatus, mis toimiks õhujõudude alluvuses kuuenda relvaliigina.

Kuigi kosmoseväe loomist näevad paljud kui agressiivset käiku, on kosmoseuuringud ometi jätkuvalt rahvusvahelise koostöö üheks lüliks. Samal ajal kavatseb ka Elon Muski SpaceXi korporatsioon saata kosmosesse esimesed turistid, kuid nad ei tee midagi enamat, kui lennutavad inimesed Maa orbiidile.

USA president taaselustab lennud Kuule >>

Musk ütles sel nädalal, et esimene Lunari (Apollo kuumoodul) maandumine oli "ilmselt kõige inspireerivam asi ajaloos," ja lisas, "see on mind kindlasti inspireerinud. Ma pole kindel, et SpaceX eksisteeriks, kui poleks olnud Apollo 11." Ta usub, et suudab Marsile saata inimese lähema nelja aasta jooksul.

Mars oleks kindlasti inimkonna järgmine peatus, kuid miks Star Treki stiilis kosmosetranspordi ajastu jääb nii kaugeks? Dr Kremer selgitab: "See on sajandeid eemal ja kiiremini kui valgus ei suuda keegi liikuda, vähemalt nii nagu me praegu teadusele tuginedes teame. Kuid need soovid on väga inspireerivad ja me püüdleme selle poole. 

71
Tagid:
ISS, Roskosmos, Kuu, NASA, Apollo
Samal teemal
Eesti päritolu astronaut Nicole Aunapu Mann lendab kosmosesse
Tuhanded "laiskvorstid" haarasid kinni unistuste tööpakkumisest
Venemaale on jäänud ainult üks naiskosmonaut
NASA tunnistas Opportunity surnuks
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega