Hukkunud kaitseväelaste mälestamise tseremoonia

Eestis mälestati välisoperatsioonidel langenud kaitseväelasi

63
(Uuendatud 13:23 23.04.2019)
Tänavu seitsmendat korda tähistatava veteranipäeva traditsioon sai alguse 2013. aastal ning on alates 2014. aastast ka ametlik lipupäev.

TALLINN, 23. aprill — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas ütles veteranipäeval hukkunud kaitseväelaste mälestamise tseremoonial, et me ei unusta iial neid vapraid sõdureid, kes on langenud Eesti ja liitlaste turvalisuse nimel, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Eesti on väike ja iga meie inimene hindamatu väärtus. Mõtlen täna kurbusega neile operatsioonidel osalemisega katkenud 12 elule ja 12 loole leinaga toimetulemisest. Eesti ei unusta teid, teie lähedasi ja seda ülimat ohverdust, mida sõdur saab anda," lausus Ratas Paldiskis toimunud pärgade asetamise tseremoonial, millega mälestati välismissioonidel langenud Eesti kaitseväelasi.

Heategevuslik kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide sinilillejooks
© Sputnik / Вадим Анцупов

Paldiskis asuva mälestusmärgi juurde kogunesid hommikul Eesti riigi, kaitseväe, Tapal paikneva liitlaste lahingugrupi ja diplomaatilise korpuse esindajad, et mälestada välisoperatsioonidel langenud Eesti kaitseväelasi.

Välisoperatsioonidel langenute mälestusmärk valmis Camp Bastionis eestlaste laagris 2010. aasta oktoobri alguses ja selle avas 5. oktoobril president Toomas Hendrik Ilves.

Kaks tuhat tapetut ühe päevaga - Kloogal mälestati hukatuid>>

Mälestussammas seisis Camp Bastionis kuni 2013. aasta sügiseni kui 29. oktoobril võeti toonase kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase osalusel mälestusmärgilt maha rist ja plaat üheksa Afganistanis langenu nimega. Risti ja plaadi tõid Eestisse 2013. aasta maist novembrini Afganistanis teeninud kaitseväelased.

Ratase sõnul on maailm endiselt rahutu ning meie kaitseväelastel on jätkuvalt põhjust olla Afganistanis, Iraagis, Malis ning mujal.

"Ikka selleks, et tagada rahu nende kaugete paikade inimestele ja meile kõigile. Et mitte lasta ebastabiilsusel edasi kanduda ja et toetada õlg-õla kõrval seistes meie liitlasi."

Peaministri sõnul loob rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemine Eestile nähtamatut, aga hindamatut usalduskrediiti.

Narvas avati mälestussammas Afganistanis langenud sõduritele
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"See on toonud siia Eesti ja kogu NATO eest seisma suure hulga liitlasi, keda peagi algava Kevadtormi ajal võime kokku lugeda ligi 2500 naist ja meest. See on tunnustus kõigi, aga eriti meie kaitseväelaste igapäevasele tööle nii Eestis kui mujal. See annab Eestile kindlustunde, millega rahutule maailmale julgelt otsa vaadata," kinnitas peaminister.

Venemaa saatkonnas tähistati Isamaa kaitsja päeva>>

Teisipäeval, 23. aprillil algasid veteranipäeva sündmused päikesetõusul Narvas riigilipu heiskamisega veteranide poolt.

Toris peetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Jüripäeva jumalateenistus, kus süüdatud ja õnnistatud mälestustuled lähetatakse langenud kaitseväelaste haudadele ja vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadele.

Erinevate sündmustega täidetud päev kulmineerub õhtul Tallinnas Vabaduse väljakul tasuta Veteranirocki kontserdiga, kus astuvad üles Tanel Padar, Elephants from Neptune, Pedigree, Pööriöö ja ajateenijate bänd Kitarripatarei.

Выступление в рамках фестиваля Veteranirock
© Фото : Kaitsevägi
Veteranirock Tallinna Vabaduse väljakul.

Alates 2014. aastast viiakse aprillikuus läbi ka Sinilillekampaaniat, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks.

Sinilille toodete müügist kogunevate annetuste abil toetakse veterane, nende lähedasi ning tervishoiu ja spordi valdkonda laiemalt. Tänavu aitavad annetused Lõuna-Eesti Haigla Sihtasutusel soetada taastusravi seadmeid, MTÜ Peaasjadel jätkata tegevust vaimse tervise edendamisel, Võru linnal rajada välijõusaali ning Eesti Invaspordi Liidul viia läbi istevõrkpalli treeninguid ning osaleda võistlustel.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub üle 3000 inimese. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

.

63
Tagid:
Veteranirock 2018, lipupäev, veteranipäev, veteran
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega