Eesti lipud

Sel päeval tegi Eesti esimese sammu omariikluse suunas

6
28. november on Eesti rahvusliku elu suurim pöördepäev. See päev on Eesti riikliku iseseisvuse päev. Alates 1917. a. 28. novembrist maa kogukondlikku iseseisvust asendab riiklik iseseisvus, sest siis loodi Eesti rahvusriiklusele normatiivne alus.

TALLINN, 28. november — Sputnik. 28. novembril 1917. aastal kuulutas Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu end kõrgemaks võimuks, mis oli esimeseks sammuks omariikluse suunas, edastab Eesti Rahvusraamatukogu portaal.

7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, kes valisid endi hulgast Maanõukogu liikmed. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. Linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini.

21. novembril 1918 määras Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks
© Sputnik / Владимир Федоренко

Maanõukogu jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Maanõukogu valis oma täidesaatvaks organiks Maavalitsuse.

Pärast enamlaste võimuletulekut kuulutas Maanõukogu ennast ainsaks kõrgema võimu kandjaks kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks. Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi>>

19. veebruaril 1918. a. valis Maanõukogu Vanematekogu kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee, kelle kätte anti riiklik võim kuni olukorra normaliseerumiseni. Maanõukogu Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".

20. novembril 1918. a. alanud istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – Eesti Maarahva Liidu, Eesti Demokraatliku Erakonna, Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna, Eesti Tööerakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ning Eesti Sotsialistide–Revolutsionääride Partei fraktsioon.

Maanõukogu kogunes viimasele istungile 1.-5. veebruarini 1919 ning andis oma volitused 24. aprillil 1919 üle Eesti Asutavale Kogule.

Maanõukogu kui esimese eestlaste poolt valitud esinduskogu tähtsust Eesti iseseisvuse saavutamisel ei saa alahinnata. Maanõukogu juhtimisel võeti eestlaste kätte kohalik haldusvõim, kuulutati 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvus ning organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõja perioodil. Maanõukogu võttis asjaajamiskeelena kasutusele eesti keele ning seadustas eesti keele ka koolides õppekeelena.

Maanõukogu saadikuteks olid paljud tolle aja tuntud poliitikud ja ühiskonnategelased nagu Jaan Tõnisson, Jüri Vilms, Konstantin Päts, Ado Birk, Karl Ast, Kaarel Parts jt.

Eesti riikliku iseseisvuse saavutamise loos oli esimesel Eesti parlamendil – Maapäeval – arvamata suur teene. Kuid ka meie parlamendi kommete ning valitsemismeetodite kujunemisel ei või tema osa salata. Maapäev pani aluse parlamentarismile Eestis. Maapäev määras kindlaks ning kujundas süsteemiks need põhitoonid, mis iseloomustavad meie konstitutsiooni, eriti, valitsuse ja rahvaesinduse vahekorda. (Ast Rumor, Karl. Maailma lõpus. Tartu, 2007, lk. 284.)

Mitmed enne Teist maailmasõda tegutsenud eesti tuntud ajaloolased, õigusteadlased ja riigimehed on väljendanud seisukohta, et Maanõukogu otsust kõrgemast võimust tuleks käsitleda Eesti riigi asutamisaktina.

28. november on Eesti rahvusliku elu suurim pöördepäev. See päev on Eesti riikliku iseseisvuse päev. Alates 1917. a. 28. novembrist maa kogukondlikku iseseisvust asendab riiklik iseseisvus, sest siis loodi Eesti rahvusriiklusele normatiivne alus. Selleks ongi Maanõukogu 28. novembri akt, mis on esimene Eesti riigiakt ja ühtlasi Eesti riigi esimene eelkonstitutsioon. (Kliimann, Artur-Tõeleid. Eesti iseseisvuse areng. Tartu, 1935, lk. 10.)

6
Tagid:
omariiklus, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eesti