Eesti võeti ÜRO liikmeks 1991. aasta 17. septembril

Täna 21 aastat tagasi: Eesti võeti ÜRO-sse vastu

25
(Uuendatud 11:29 17.09.2018)
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 193 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mille tegevusvaldkonda kuuluvad rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. Eesti võeti ÜRO liikmeks 1991. aasta 17. septembril.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 193 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mille alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. ÜRO laia tegevusvaldkonda kuuluvad rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused.

ÜRO asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega edukalt kaasata kõiki rahvusvahelisi suurvõime.

Ajakirjanduses avaldati ÜRO Süüria salaprotokolli tekst >>

Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter), mis sisaldas nägemust sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Куденко

Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi „ühinenud rahvad" esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selgesõnaliselt paika oktoobris 1943 Moskvas, kui USA ja Suurbritannia koos Hiina ja Nõukogude Liiduga allkirjastasid Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni.

Sügisel 1944 kogunesid eelnimetatud riikide esindajad Washingtoni lähedal Dumbarton Oeaksis, et rääkida läbi ühenduse põhikirja, mille aluseks olid USA välja töötatud ettepanekud.

ÜRO otsustamisprotsessi keskne roll pandi rahu ja julgeoleku eest vastutavale Julgeolekunõukogule. Jaltas veebruaris 1945 toimunud liitlaste kohtumisel, millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused, otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks.

Konverents algas San Franciscos aprillis 1945, ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude Liit ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt 24. oktoobril 1945.

Suri endine ÜRO peasekretär Kofi Annan >>

ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller, Jr.

ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti ühines ÜROga 17. septembril 1991. ÜRO uusim liige on 2011 ühinenud Lõuna-Sudaan.

ÜRO eesmärgid vastavalt põhikirjale:

  • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine;
  • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine;
  • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas.

Põhimõtted, millest ÜRO oma tegevuses lähtub:

  • kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed;
  • liikmesriigid järgivad endale põhikirjas võetud kohustusi;
  • liikmesriigid lahendavad rahvusvahelised vaidlusküsimused rahumeelsete vahenditega;
  • liikmesriigid hoiduvad jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest teiste riikide territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu;
  • liikmesriigid abistavad ÜROd tema põhikirjast lähtuvas tegevuses;
  • ÜRO tagab, et organisatsiooni mitte kuuluvad riigid järgivad loetletud põhimõtteid niivõrd, kui see osutub vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks;
  • ÜRO ei tohi sekkuda riikide pädevusse kuuluvatesse küsimustesse, välja arvatud ÜRO põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul.

Allikas: Välisministeerium

25
Tagid:
kuupäevad, inimõigused, rahvusvaheline, julgeolek, rahu, Atlandi Harta, ÜRO, Eesti