2017. aastal demonteeriti Lätis Gulbene rajoonis Tirza küla lähedal asuv tuumaraketibaas Dvina R12

Rüüstasid ära ja andsid NATO-le: Nõukogude armee pärand Baltimaades

300
(Uuendatud 18:42 31.08.2018)
Kakskümmend aastat tagasi suleti viimane nõukogude sõjaväebaas Baltimaades - Skrunda radarijaam. Nüüd on see kummituslinn.

TALLINN, 31. august — Sputnik. Muud objektid on muutunud köögiviljaaedadeks, juurviljahoidlateks või on nad lihtsalt laiali tassitud. Mõnedel oli õnne saada muuseumideks, midagi anti NATO-le. Nõukogude sõjaväe pärandist Balti riikides — RIA Novosti materjalis.

Kummituslinn ja rüüstatud varemed

1960-ndatel aastatel ehitatud Skrunda baas rekonstrueeriti ja parandati vahetult enne sulgemist. Pärast NSV Liidu kokkuvarisemist läks see NATO ballistiliste rakettide väljalaskmist ning Norra- ja Põhjameres paiknevate allveelaevade jälgimisjaam Läti Vabariigile. Selle rentimise eest maksis Venemaa Lätile viis miljonit dollarit aastas.

1994. aastal sõlmiti Läti valitsuse nõudel Vene vägede väljaviimise leping ja 1995. aasta maikuu alguses õhkis Ameerika Control Demolition Incorporated uue vastuvõtuseadme "Darjal". 1999. aastal lõpetas töö ka seade "Dnepr". Hoonete lammutamise ja territooriumi puhastamise eest maksis Venemaa seitse miljonit dollarit. Alles jäi vaid viie tuhande sõjaväelase majutamiseks ettenähtud tühi sõjaväelinnak. Selle konserveerimiseks kulutas Läti valitsus 2000. aastal 1,7 miljonit dollarit. 2009. aasta detsembris müüdi objekti enampakkumisel alghinnaga 150 tuhat latti (220 tuhat eurot, mis on nelja-toalise korteri maksumus Riias). Ostusoovijaid ei leidunud. Siiski oli sõjaväelinnak populaarne oli filmitegijate ja turistide seas.

Заброшенный советский комплекс РВСН Двина Р-12 шахтного базирования в Галгаусской волости Гулбенского края
Sputnik / Roberts Vīcups
2017. aastal demonteeriti Lätis Gulbene rajoonis Tirza küla lähedal asuv tuumaraketibaas "Dvina R12".

Endise sõjalaevakompleksi väljaõppekeskuses valitseb tühjus. Midagi on muidugi alles – hinnetega õpilaspäevikud, sõjaväelaste isiklikud asjad, õppematerjalid. Hästi on säilinud relvaait.

Vahtkonnaruumis on andekate Nõukogude sõjaväelaste kujundatud "tapeet" — seinad on üle kleebitud ajalehtedega ja õlivärviga üle värvitud. "Tapeet" on üsnagi informatiivne. Sealt saab lugeda, mis elu riigis nendel aastatel elati, räägivad tunnistajad.

 

Viimasel ajal on kummituslinnak pälvinud taas Läti sõjaväe tähelepanu harjutusalana ja 2016. aasta juulis teatas kaitseminister Raymond Bergmanis, et sinna rajatakse NATO polügoon. Tema sõnul on see 45 hektari suurune territoorium, kaasa arvatud umbes seitsekümmend kinnisvaraobjekti (kasarmud, kümmekond plokkidest maja, kool, lasteaed, hotell ja haigla) täiuslik väljaõppeala taktikaõppusteks linnakeskkonnas. Alliansi juhatuses kinnitatakse seda teavet.

Kokku paiknes Läti NSV territooriumil üle tuhande sõjaväeosa, kus oli umbes kuussada objekti. Kõik need objektid anti 1993. aastal ametlikult Läti ametivõimudele üle. Riia lähedal paikneval Adaži polügoonil, mis oli omal ajal Punalipulise Balti sõjaväeringkonna peamine harjutusala, vedas. Seda kasutatakse endiselt aktiivselt – siin paiknevad riiki saabuvate NATO riikide üksused, õppusi korraldatakse regulaarselt. Paljude teiste sõjaväeobjektide saatus on vähem kadestamisväärne.

"Mõnda neist, mida loodeti võtta kohalikke relvajõude kasutusse, alguses valvati. Siis aga tuli üleüldise rüüstamise aeg. Laiali tassiti kõik poltide ja betoonplaatideni lennuväljadelt ja teedelt. Keegi ei valvanud midagi. Metall oli eriti hinnatud, nii et šahtidel polnud mingit võimalust. Tean paljusid näiteid, kus väljailmunud maaomanik oli esimene, kes vara laiali tassis. Kui kõik laiali tassiti, piirdus omanike huvi edaspidi vaid maaga, ütleb Baltikumi sõjaajaloolise ajakirja Baltfort peatoimetaja Jury Melkonov.

Ahvatlus turistidele

2017. aastal demonteeriti Lätis Gulbene rajoonis Tirza küla lähedal asuv tuumaraketibaas "Dvina R12". See oli nelja kolmekümne meetri sügavuse metroo-ühendusega raketišahti ja juhtimiskeskusega kompleks.

Pealtnägija, kellel õnnestus seda enne lammutamist külastada, kirjutas oma blogis: "Ronime üles. Keskel on suur ja 1,5-diameetrine ava. Uskumatu, et siit, sõna otseses mõttes jalgade alt tõusis taevasse tohutu purustusjõud. Augu servalt alla vaadates hakkab kõhe." Tal õnnestus ka maa-alustesse ruumidesse pääseda: "Palju ruume, koridore, käike. Paljudes kohtades on augud läbi ühe või mitme korruse, liikuda tuleb väga ettevaatlikult, iga sammu kontrollides."

Заброшенный советский комплекс РВСН Двина Р-12 шахтного базирования в Галгаусской волости Гулбенского края
Sputnik / Roberts Vīcups
2017. aastal demonteeriti Lätis Gulbene rajoonis Tirza küla lähedal asuv tuumaraketibaas "Dvina R12".

Lammutustöid tegeva firma omanik Martins Malnieks ütles, et Läti territooriumil oli kokku kaksteist Nõukogude raketibaasi, nendest viis maa all. Kõik nad on juba lammutatud, Gulbene objekt on viimane.

Malnieks kurtis töö keerukust: "See on suur 10-korruseline maa-alune rajatis, mis on jagatud mitmeks tasandiks ja see on ehitatud väga tugevast betoonist." Nad kasutasid eritehnikat: võimsaid hüdraulilisi vasaraid ja lõikureid. Raketibaasi lammutati kuus kuud.

Alles hiljuti taibati Lätis, et endisi Nõukogude sõjaväepolügoone saab kõige paremini kasutada turismiobjektidena. Maaturismiühing koostas selliste objektide kaardi, kus on märgitud seitsekümmend paika.

Заброшенный советский комплекс РВСН Двина Р-12 шахтного базирования в Галгаусской волости Гулбенского края
Sputnik / Roberts Vīcups
2017. aastal demonteeriti Lätis Gulbene rajoonis Tirza küla lähedal asuv tuumaraketibaas "Dvina R12".

Ühingu juht Asnate Ziemele usub, et Nõukogude armee pärand tuleks korda teha. "Võibolla nüüd midagi muutub. Me oleme vähehaaval pööranud avalikkuse tähelepanu sellele, kui halvasti selliseid rajatisi heakorrastatakse ja kaitstakse. See on ju kahtlemata meie ajalugu ja NSV Liidu sõjalisest pärandist on huvitatud paljud," ütles Ziemele.

Ärimees Raivis Fedorovich ostis Riia Andrejose linnaosas Nõukogude sõjaväepunkri ja rajas sinna muuseumi.

"Mulle on sellised asjad meeldinud lapsepõlvest peale, kui ma 1990. aastatel televiisorit vaatasin. Punkreid ja sõjaväebaas näidati tollal negatiivses valguses kui ohtlikke ja saastatud alasid. Kuid mina olin väga uudishimulik. Kaks aastakümmet hiljem avanes võimalus selliseid paiku külastada. Lapsepõlves ei osanud ma isegi ette kujutada, et neid oli nii palju," ütles ta.

Muuseumi eksponaatide hulgas on vana KGB mobiiltelefon, krüpteerimismasin, mitmesugused gaasimaskid, sõjaväe vormiriietus.

Leedus Zokniais (Šiauliai lähedal) paiknenud Nõukogude sõjaväelennuvälja kasutatakse alates 2004. aastast NATO õhuturbe vajadusteks. 2016. aastal teatati viie harjutusala uuendamisest, mis varem kuulusid NSV Liidu kaitseministeeriumile. 2020 aastaks kavatsetakse Pabrade, Gaižunai, Kairiai, Kazlu Ruda ja Roke lähedal asuvad harjutusalad täielikult ümber ehitada.

Leedu armeele päranduseks jäänud polügoone hooldati väga halvasti. Neil seisab ees ulatuslik rekonstrueerimine. Nüüd räägivad kõik Kazlu-Ruda objektist (60 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist). Sinna tuleb lennuväepolügoon, kus NATO lennukid hakkavad harjutama õhulöökide andmist maapinnal asuvate objektide pihta. Projekti on kaasatud USA õhujõudude pioneeriüksus Red Horse, seda rahastab USA Euroopa kaitsealgatus (European Reassurance Initiative, ERI).

Muuseum ja juurviljahoidlad

Leedulased on nõukogude sõjalise pärandiga efektiivsemalt ümber käinud kui lätlased.

1960.-ndatel aastatel ehitati Plungė linna lähedusse Plokštiniai raketibaas. 1978. aastal suleti see USA ja NSV Liidu keskmise laskeulatusega rakettide vähendamise lepingu raames ja "Dvina" rakettide šahtid konserveeriti. Alates 1990ndatest aastatest veetakse siia turiste.

Музей, созданный на бывшей советской военной базе неподалёку от литовского местечка Плателяй
© Фото : conrad
Muuseum endise Plungė linna lähedusses asuvas Plokštiniai raketibaasi territooriumil.

Kümme aastat hiljem avati siin muuseum, kus taastati Nõukogude raketibaasi aegne välimus ja sõdurite teenistuse olme üksikasjad.

Muuseumi külastaja Artjom Atškassov kirjutab oma blogis: "Sõjaväebaasi taastamist Külma sõja muuseumina alustasid 2009. aastal entusiastid. Interneti foorumis andsid juhiseid kindlustuste spetsialistid.

Leedu restauraatorite üleskutsele reageerisid Vene sõjaväelased, kes olid kas sellel või sarnastel objektidel teeninud. Nad aitasid üksikasjalikult taastada laskešahtide sisemust, sealhulgas sõjaväelaste vormiriietust ja sisseseadet. Seetõttu ilmselt ei propageerita selles muuseumis niiväga "Nõukogude okupatsiooni" teemat, kuid külmast sõjast räägitakse palju".

Leedu väljaanne "Express nädal" kirjutab, et Palangasse rohkem kui pool sajandit tagasi ehitatud Nõukogude punkrid on kohalikud elanikud ammu muutnud köögiviljaaedadeks ja keldriteks.

"Külmades ja kuivades ruumides on hea köögivilju hoida ja seeni kasvatada. Spetsialistide sõnul ei ole Palanga punkrite ajalooline väärtus sugugi väiksem, kui Trakai lossi (Leedu kunagiste suurvürstide elupaik – toim.) oma, need tuleks ainult korda teha," märgib ajaleht.

Eesti kõige tuntum Nõukogude sõjaväerajatis on 1945. aastal ehitatud Ämari lennubaas.

Eurofighter Typhoon немецких ВВС на базе Эмари
© REUTERS / Ints Kalnins
Ämari lennubaas.

Kui riik 2004. aastal NATO-ga ühines, baas rekonstrueeriti ja 2015. aastaks oli see juba multifunktsionaalne kompleks. Nüüd baseeruvad baasis NATO õhuturbelennukid, iga kuue kuu järel saadavad liitlasriikide õhujõud siia oma hävitajad. Räägitakse, et välismaa piloodid eelistavad just Ämarit.

See baas meelitab neid mitte ainult Tallinna läheduse, vaid ka mitmesuguste mugavustega. Näiteks on sinna rajatud golfiväljakud ja menüü on koostatud nii, et välismaalastele võimalikult meele järele olla. Nõukogude piloodid, kes siin kunagi paiknesid, ei osanud sellest kõigest isegi unistada.

300
Tagid:
relvajõud, sõjaobjekt, NATO, turist, Ämari, Nõukogude Liit, Leedu, Läti, Eesti