Esperantopäev

Esperanto tehiskeelt valdab Eestis paarsada inimest

129
(Uuendatud 13:10 26.07.2018)
Esperanto keele päeval teatas Eesti Esperanto Liit Sputnikule keelt kõnelevate eestlaste arvu, rääkis inglise keelega konkureerimisest ja tõlkis Sputniku moto esperanto keelde.

TALLINN, 26. juuli — Sputnik, Deniss Pastuhhov Eesti Esperanto Liit tähistab vähem kui viie aasta pärast oma 100. juubelit — kunstlikult loodud esperanto keele loomisest möödub aga 26. juulil 131 aastat.

"Eesti Esperanto Liit (EEL) asutati juba 1922. aastal ja on olnud erinevatel aegadel Eesti esperantiste juhtivaks organisatsiooniks. Praegu toimib EEL mittetulundusühinguna MTÜ Eesti Esperanto Liit," ütles Sputnik Eestile ühingu juhatuse liige Tõnu Hirsik.

Liidu tegevusvaldkonda kuuluvad esperanto keele õpetamine ja populariseerimine, samuti Eesti kultuuri tutvustamine eri riikide elanikele esperanto keele vahendusel. Töö toimub ka rahvusvahelisel tasandil — korraldatakse erinevaid üritusi. Näiteks sel suvel toimusid Pärnus 54. Balti Esperanto päevad.

Член правления MTÜ Eesti Esperanto Liit Тыну Хирсик  (слева)
© Фото : из личного архива Тыну Хирсик
MTÜ Eesti Esperanto Liidu juhatuse liige Tõnu Hirsik (vasakul).

Hirsik leiab, et esperanto keele kasutamise ja õppimise võimalused on interneti arenemise tagajärjel oluliselt kasvanud. Mõistagi on suurenenud ka usk, et keeleprobleemid, nendevahelise konkurentsi ja hierarhia lahendavad tehnoloogiad – kahjuks on see reaalsus ja ideaalid ei ole enam moes.

Näiteks usuvad tavalised inimesed Google" tõlkemootorisse ja loodavad, et keeltevaheline probleem laheneb iseenesest. On muidugi ka õndsa teadmatusega leppijaid, keda keeleprobleemid üldse ei huvita.

Eesti Vikipeedia jääb Vikipediole alla

Hirsiku sõnul on Eestis umbes sada inimest, kes esperanto keelt aktiivselt kasutavad ja umbes teist samapalju neid, kes seda räägivad. Esperantot loetakse endiselt "tehnoloogiliste keelte" hulka – paljude arvutiprogrammide loomisel võetakse arvesse fakti, et esperantokeelsesse vikipeediasse on salvestatud peaaegu 250 000 artiklit, samas kui eestikeelses versioonis on kirjutisi vaid 177 500.

Kunstlike keelte hulgas on esperanto populaarsuselt absoluutne liider: ta on üsna lihtne ja igas vanuses õpitav. Hirsini sõnul räägib nii mõndagi asjaolu, et rahvusvaheline PEN-klubi võttis esperantistid oma ridadesse ja tunnustab nüüdseks esperantot kirjandustööde keelena.

"Esperanto on elus ja jätkuvalt elab ka idee, mille kohaselt kõik keeled on võrdselt olulised. Esperanto ei ole asendanud ühtki teist keelt, kuid ta võimaldab väikesel keelel suurtega võrdne olla."

Участники 54-х Балтийских дней эсперанто в Пярну
© Фото : из личного архива Тыну Хирсик
Baltimaade esperanto päevad Pärnus.

"Esperanto on lihtne ja tõhus lahendus sadade keelte kaoses hakkamasaamiseks ja see lahendus töötab," lisas Hirsik, demonstreerides, kuidas kõlab esperanto keeles Sputniku moto.

"Ni parolas tion, pri kio aliaj silentas," kõlab esperantisti suust see, millest teised vaikivad.

Tõnu Hirsik märgib ühtlasi, et inglise keelega esperantol konkurents puudub. Veelgi enam, inglise keelt saab mõneti esperanto liitlaseks lugeda, sest tänu inglise keelele tuntakse maailmas üha enam ladina tähestikku.

Kaasaegsed inimesed eelistavad praktilisi lahendusi. Seetõttu on inglise keelel, vaatamata tõsiasjale, et ta on esperantost kümme korda raskem, mõõtmatult rohkem kasutajaid, sest inglise keele oskus annab palju võimalusi.

Lootuse keel üleüldiseks üksteisemõistmiseks

Just 1887. aasta 26. juulil avaldas rahvusvahelise abikeele looja, silmaarst ja lingvist Ludwik Lejzer Zamenhof Vene tsaaririigi koosseisu kuuluvas Varssavis raamatu "Unua libro", kus esmakordselt esperanto keelt kirjeldati.

Людвик Лазарь Заменгоф
Ludwig Lejzer Zamenhof.

Neljakümne lehekülje paksuse teose põhiosa moodustas sissejuhatus, kus autor vajadust rahvusvahelise keele järele põhjendas ja oma algatuse eeliseid näitas. Illustratsioonidena esitati esperantokeelseid tekste — "Meie Isa" palvet, piiblikatkendeid, Heine ja Zamenhofi enda luuletusi.

Venekeelne raamat avaldati doktor Esperanto pseudonüümi all — "esperanto" tähendab "seda, kes loodab". Algselt autori poolt lihtsalt "rahvusvaheliseks keeleks" (lingvo internacia) kutsutut hakkasid esimesed kasutajad aktiivselt just "esperantoks" nimetama. Mõne aja möödudes kinnistus uus nimi ametlikuna.

20. sajandil arenes esperanto nii keelena kui ka keelelise kogukonnana. Hoolimata asjaolust, et esperantiste natsi-Saksamaal ja Stalini-aegses Nõukogude Liidus taga kiusati, jätkasid huvilised organisatsioonide asutamist ja perioodiliste väljaannete avaldamist konkreetsetes piirkondades ja erinevatele huvigruppidele.

UNESCO toetas oma 1954. aasta resolutsioonis esperantot rahvusvahelise abikeelena. Esperanto sai ka kirjanike seas populaarseks — näiteks esitati šotlast William Auldi tema esperantokeelsete tööde eest mitmel korral Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks.

129
Tagid:
esperanto, Eesti Esperanto Liit, Tõnu Hirsik, Eesti