4. mail 1924. aastal algasid Pariisis VIII suveolümpiamängud

94 aastat tagasi algasid Pariisis VIII suveolümpiamängud

22
(Uuendatud 10:09 04.05.2018)
Täna, 94 aastat tagasi, 4. mail 1924. aastal algasid Pariisis VIII suveolümpiamängud, kuigi mängude ametlik avamine peeti alles 5. juulil.

Kui kaasajal kulub olümpiamängude läbiviimiseks umbes kolm nädalat, siis tollal võistlesid sportlased Prantsusmaal ligi kolm kuud — mängud kuulutati lõppenuks 27. juulil, kirjutab Kuulutaja.

Kuna tegemist oli alles kaheksandate nüüdisaegsete suveolümpiamängudega, siis pandi Prantsusmaal toime mitu sellist asja, mida varasematel mängudel ei olnud. Alljärgnevalt mõned huvitavamad faktid Pariisi olümpiamängude kohta.

Rodtšenkov tunnistas üles, et ei ole kunagi Vene sportlastele dopingut andnud >>

1924. aasta olümpialinnaks kandideerisid Pariisi kõrval ka Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha ja Rooma, kuid kuna 1924. aastal sai kaasaegne olümpialiikumine 30-aastaseks, siis otsustati olümpialinnaks kuulutada olümpialiikumise isa Pierre de Coubertini kodulinn. Nii sai Pariisist esimene teistkordselt olümpiamänge võõrustanud linn – esimene kord peeti spordimänge Pariisis 1900. aastal.

1980. aasta olümpamängude sümbolid hülgepoeg Vigri ja karupoeg Miška
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kuigi sportlased asusid võistlustulle juba mai alguses, korraldati mängude ametlik avamistseremoonia alles 5. juulil, kusjuures nende mängudega olid otseselt seotud kaks asukohariigi presidenti.

Mängud kuulutas ametlikult avatuks Prantsusmaa president Gaston Doumergue, kes oli ametisse asunud vähem kui kuu aja eest, s.t mängude ajal. Tema eelkäija, eelmine president Alexandre Millerand oli sellele vaatamata mängude patroon ja ta sai 4. mail avada olümpiamängud mitteametlikult.

Olümpiamängude avamisel olid Prantsusmaa presidendi kõrval autribüünil mitu kroonitud pead: Walesi prints ja tulevane Suurbritannia kuningas Edward VIII, Rumeenia prints ja hilisem kuningas Carol II, Etioopia tulevane keiser Haile Selassie I, Pärsia šahh Ahmad Shah Qajar.

PyeongChang 2018 taliolümpiamängud >>

Pärast pidulikku rongkäiku andis Tšehhoslovakkia koori laulmise saatel Prantsusmaa sportlane Georges André olümpiavande. Avamispidustustele eelnes religioosne tseremoonia Pariisi Jumalaema kirikus, kus Pariisi peapiiskop kardinal Louis-Ernest Dubois pidas vastava jutluse.

Olümpiamängudel osales 44 riiki, kusjuures esmakordselt olid suvemängudel kohal ka meie naabrid Läti ja Leedu. Sportlasi oli Pariisis võistlemas 3089, kelle hulgas oli vaid 135 naist. Kõige väiksem võistkond oli Filipiinidel (üks sportlane), aga kõige rohkem atleete oli võistlema saatnud Prantsusmaa – kokku 401. Saksamaad kui maailmasõja vallapäästjat olümpiamängudele ei kutsutud.

Taliolümpia mängude avamine Pyeongchangis
© AFP 2019 / Brendan Smialowski

Kavas oli 17 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal. Välja jagati kokku 131 medalikomplekti. Näidisaladena olid kavas aerutamine, male, pelota, savate ehk prantsuse poks, korvpall ja võrkpall. Esimest korda kasutati spordialade sümbolitena piktogramme. Pariisi olümpiamängud olid ühed edukamad rekordite poolest. Kergejõustiklased püstitasid 8 maailma- ja 14 olümpiarekordit, ujujad vastavalt 4 ja 11.

Olümpiamängudel kasutati esmakordselt praeguseni eksisteerivat olümpiadeviisi "Citius, altius, fortius!" (Kiiremini, kõrgemale, tugevamini), mille mõtles välja nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin, kellele olid Pariisi mängud viimased organiseerida. Coubertini loobumise tõttu korraldati olümpiamängude ajaloos Pariisis esmakordselt ka pidulik lõputseremoonia.

Esmakordselt oli olemas ka olümpiaküla, kus sportlased elasid ja puhkasid. Sportlastele olid elamiseks kohandatud Pariisi ühe linnaosa suvilad ja kasarmud. Võistluste pealtvaatajaid oli umbes 625 800 ja mänge oli kajastamas tuhat ajakirjanikku. Piletitulu oli tollase aja kohta enneolematu – 5,5 miljonit franki.

Venemaa 2018. aasta taliolümpial: ilma lipu ja hümnita >>

Pariisi olümpiamängud olid erakordselt edukad soomlastele, kes võitsid 37 medalit, mille hulgas oli 14 kuldset. Selle tulemusena oldi teisel kohal pärast Ameerika Ühendriike, mille sportlased said 99 medalit, sealhulgas 45 kuldmedalit.

Soomlaste kangelasteks tõusid viis kuldmedalit võitnud Paavo Nurmi ning neli kuld- ja kaks hõbemedalit kätte võidelnud Ville Ritola. Mõlemad jooksumehed pälvisid "lendavate soomlaste" austava hüüdnime. Nendega liitus kolmaski Soome jooksja Albin Stenroos, kes võitis kulla maratonijooksus.

Olümpiamängude üheks kangelaseks kujunes ka USA sportlane Johnny Weissmuller, kes võitis vabaujumises kolm kuldmedalit ja sai lisaks pronksmedali veepallis. 1928. aasta mängudelt suutis ta võita veel kaks kuldmedalit. Kuid hoopis suurema kuulsuse tõi talle näitlejakarjäär, kuna ta mängis aastatel 1932-1948 Tarzani osa 12 mängufilmis.

Eestist oli Pariisis võistlemas 44 sportlast, kõige rohkem kergejõustiklasi, maadlejaid ja jalgpallureid. Eesti lippu kandis olümpiamängude avatseremoonial maratonijooksja Jüri Lossmann. Kuldmedali võitis kreeka-rooma maadluses Eduard Pütsep, hõbemedali sai tõstja Alfred Neuland.

Veel võideti neli pronksi, mis riputati kaela kümnevõistlejale Aleksander Klumbergile, tõstjatele Jaan Kikkasele ja Harald Tammerile ning maadlejale Roman Steinbergile.

1980. aastal Moskvas algasid XXII olümpiamängud >>

Mängude ajal leidis aset ka mitu skandaali. Kui täiesti tundmatu Uruguay jalgpallimeeskond mängis tugeva Jugoslaaviaga, siis tõmmati Uruguay lipp valetpidi masti ja hümni asemel mängiti mingit Brasiilia sambameloodiat.

Nagu vastuseks sellele põlgusele ja ükskõiksusele võitis Uruguay meeskond kõik mängud Jugoslaavia, USA, Prantsusmaa ja Hollandi vastu ning purustas finaalis Šveitsi. Ka Eesti jalgpallurid olid Pariisis võistlemas, kuid said pidada ainult ühe kohtumise, kaotades ameeriklastele 0: 1.

22
Tagid:
võistlus, sport, ajalugu, VIII suveolümpiamängud, Olümpiamängud, Pariis, Prantsusmaa
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega