31. märtsil 1889 avati Pariisis Eiffeli torn

31. märtsil 1889 avati Pariisis Eiffeli torn

314
(Uuendatud 13:21 31.03.2018)
31. märtsil 1889 heiskas Gustave Eiffel pärast kaks aastat, kaks kuud ja viis päeva kestnud töid torni tippu Prantsuse riigilipu. Ta nimetas oma loomingu „300 meetri torniks".

Paljudel maailma linnadel on nende sümboliks kujunenud mingi silmapaistev ehitis. Sellistest sümbolitest tuntuim on Pariisi ehtiv Eiffeli torn, millel on märtsis tähtpäev.

Küllap on unelm ehitada üha kõrgemaid ja vägevamaid rajatisi alati olnud inimkonna pärisosa. See leidis väljenduse juba iidaegadel näiteks Egiptuse (ja mitte ainult!) püramiidide, massiivsete templite, katedraalide ning — juba pärastpoole — julge konstruktsiooniga üha pikemate sildade näol.

Prantsuspärane ekstreemsus: ühe minutiga Eiffeli tornist alla >>

Nii on ka mõistetav, miks just 19. sajandi lõpul, kui metalli kasutamine ehituses oli juba esimese küpsuseni jõudnud, pöörduti (igati ootuspäraselt ja korduvalt) „kõrge torni" idee juurde.

Inglane Richard Trevithick (toosama, kes konstrueeris esimese auruveduri) soovitas juba 55 aastat enne Eiffeli torni ehitamist püstitada mingiks riiklikuks tähtpäevaks tuhande jala kõrguse valurauast torni. Muidugi polnud tema päevadel selliseks hiidprojektiks veel arvestatavaid tehnolahendusi kusagilt võtta.

Maailm, vaata!

19. sajandi lõpukümnenditel hakati ka Pariisis üht-teist selles suunas nuputama. Nimelt oli tulemas 1878. aasta maailmanäitus ja selleks puhuks taheti Marsi väljakule püstitada 360meetrine Päikesetorn — võimsa Volta kaarega tipus, et niimoodi tervet linna ühekorraga valgustada.

Julge plaan siiski hüljati ja langes mõneks ajaks unustusse, kuni hakkas lähenema Prantsuse revolutsiooni sajas aastapäev ja järjekordne, 1889. aasta maailmanäitus, mis taheti pühendada uusima tehnoloogia demonstreerimisele mitte ainult ekspositsioonis, vaid ka spetsiaalselt rajatud ehitistena.

Pariisis avati Eiffeli torn >>

1886 kuulutati välja võistlus, saamaks eesseisva maailmanäituse jaoks nii praktilisi (näitusehallid) kui ka lihtsalt uhkeldavaid ja pilkupüüdvaid ehitisi. Pealegi pidi seekordne maailmanäitus demonstreerima industriaalajastu tehnoloogilisi võimalusi. Organiseerimiskomitee teatas, et muude hulgas tuleks püstitada ka tuhandejalane (umbes 300 meetrit) sõrestiktorn.

Ettevõtlikul inseneril Gustave Eiffelil ning ta kaastöötajatel Maurice Koechlinil ja Charles Léon Stephen Sauvestre'il oli vastav tehnolahendus selleks ajaks juba varuks. Kokku esitati žüriile sadakond eskiisi, mille hulgast valiti teostamiseks just nende konstruktsioon, üksikmoodulitest kokkumonteeritav sõrestikkonstruktsioon. Aga aega ehitamiseks oli jäänud üsna napilt,

pisut enam kui kaks aastat.

Astutakse ajalukku

Eiffel oli ehitanud mitu suurt raudteesilda ja oskas keerukaid tehnilisi probleeme lahendada. Torni esialgse kavandi valmistas Eiffeli ehitusbüroo töötaja Maurice Koechlin, mille realiseerimiseks tuli valmistada 12 000 konstruktsioonijoonist. Raali siis veel polnud.

Nii tuli logaritmide abil ükshaaval ja vähemalt 0,1-millimeetrise täpsusega välja arvutada kõigi detailide ühendamiseks vajalike neediaukude asukohad. Torni hakkasid ühel ja samal ajal monteerima 150 kuni 300 oskustöölist ja kõik detailid olid Eiffeli enda tehases valmistatud.

Eesti tähistab Euroopa päeva >>

Kuid: „Meie, kirjanikud, maalikunstnikud, skulptorid, arhitektid ja Pariisi kuni seniajani puutumatu ilu kirglikud austajad, protesteerime üldtuntud hea prantsuse maitse nimel kõigest väest selle tarbetu ja õudse Eiffeli torni ehitamise vastu meie pealinna südamesse, mille on tervest inimmõistusest ja õiglustundest inspiratsiooni saanud pilkehimu juba jõudnud Paabeli torniks ristida. Kas Pariisi linn soostuks tõepoolest mingi masinakonstruktsiooni — või —konstruktori — ülepingutatud äriideega, et ennast igaveseks häbistada ja rüvetada?"

Eifeli torn Pariisis
© Sputnik / Юрий Абрамочкин

Petitsioonile allkirja loovutanute hulgas ilutsesid koguni sellised kuulsad nimed, nagu kunstnik Ernest Meissonier, draamakirjanik Victorien Sardou, helilooja Charles Gounod ning kirjanikud Guy de Maupassant ja Émile Zola. Vägagi paljud kaasaegsed ei reageerinud kuigi soosivalt enneolematule projektile ehitada Marsi väljakule 300meetrine „läbipaistev" metallsõrestiktorn.

Selline tobe ehitis pidi nimelt olema kasutu ja pealegi rikkuma linna siluetti ja osutuma Pariisi teiste väärtuslike ehitiste kõrval lausa häbiplekiks. Õnneks ei võetud neid „hääli rahva hulgast" seekord kuulda.

Anekdootlikult kõlab, et just Maupassant, üks torni püstitamise ägedamaid vastaseid, hakkas pärastpoole ütlemata meelsasti külastama esimesel platvormil tegutsevat ilmselt heatasemelist restorani, põhjendades oma teguviisi väitega, et see olevat ainus paik linnas, kust pole torni ennast näha…

Tehnikaime

Torni kuju, nimelt laiad jalad ja ülespoole sujuvalt ahenev ristlõige arvestab tuule koormist kuni orkaani puhul oodatava 400 kilogrammini ruutmeetrile. Ehitise enda raskus, pisut üle 7000 (ja tervikuna umbes 10 000) tonni, jaotub neljale jalale. Ruudukujulise aluspinna külje pikkus on 129 meetrit.

Iga jalg sai omakorda neli massiivset 26meetrise küljepikkusega betoonist valatud ja omavahel seotud vundamenti. Nii on neid ühtekokku kuusteist. Seine'i jõe pool pandi vundamendiklotsid kessoonide abil 14 meetri ja ülejäänud kahe jala omad 9 meetri sügavusele. Nii jaguneb torni koormus üsna soodsalt, napilt paar kilogrammi toetuspinna ruutsentimeetri kohta. Võimaliku ebaühtlase vajumise kompenseerimiseks kasutati kavalust: igasse vundamendiplokki ehitati võimsad hüdraulilised tungrauad.

Pariisis loeti kokku 3000 kodutut >>

Vundamendid valmisid viie kuuga ja järgmised 21 kuud kulusid monteerimistöödeks. Pariisi torn osutus pärast Cheopsi püramiidi ja kuni Ameerika Ühendriikides Chrysler Buildingi ning Empire State Buildingi püstitamist (1930) maailma kõrgeimaks ehitiseks.

Kõik üksikosad valmistati ning kontrolliti tehases, ehituspaigas tuli need lihtsalt kokku neetida. Saavutatud täpsus oli muljetavaldav. Kuni torni nelja jala ühinemiseni ei ilmnenud vähimatki tolerantsi ja esimene auk tuli korrigeerimiseks üle puurida alles 57,5 meetri kõrgusel. Ühtekokku olevat kasutatud täpipealt 1 050 846 (teistel andmetel siiski umbes 2,5 miljonit) neeti, mis löödi detailidesse ükshaaval ja käsitsi. Aga auke tuli puurida vähemalt 7 miljonit.

Monteerisid töömeeste-nelikud. Üks nendest kuumutas neeti (et see tänu kokkutõmbumisele jahtumisel seoks kinnitatavad detailid eriti tihedalt), teine sobitas selle aukudesse, kolmanda ülesandeks jäi needi pea vormimine ja neljas vasardas. Monteerimiseks kasutati mööda torni ronivaid väheldasi aurukraanasid ja madalamal ka puittellinguid.

Torni jalad seostuvad elegantsete kaarte abil (mingit staatilist ülesannet nendel pole, need pidavat kajastama Eiffeli kui sillakonstruktori nägemust) ning 58 meetri kõrgusel ootab külastajat esimene vaateplatvorm (pinnaga 4200 ruutmeetrit) oma restoranide ja kauplustega. Kõrgemal muutub konstruktsioon püloonideks ja alates teisest platvormist (116 m; 1400 ruutmeetrit) koonduvad need ühiseks tüveks.

Macron külastab Peterburit: mida on ettevõtlusel visiidist oodata >>

Rõdudena väljaulatuv kolmas, taas ruudukujuline platvorm jääb juba 276 meetri kõrgusele (280 ruutmeetrit). Sealt läheb 654 astmega üsna lai spiraaltrepp kunagiste laborite juurde, kus tehti füüsika-, meteoroloogia-, bioloogia- jm uuringuid. Teatava aja elas Gustave Eiffel koguni ise seal ning tegeles katsetega aerodünaamika ja raskusjõu alal. Tipu poole jääb „majakas" ja selle kuplile on monteeritud juba üsna pisike 1,4meetrise läbimõõduga terrass: kõrgeim punkt, kuhu üldse pääseb.

Torni tippu pääses kas 1792 astmega (teistel andmetel pidavat neid olema 1652) trepi kaudu või kaheksat hüdraulilise ajamiga kaldlifti kasutades. Päevas sai nende abil ülemisele platvormile toimetada kuni 4200 inimest. Nii suurte liftide ehitamine oli nende aegade jaoks omaette probleem, sest vastavad kogemused puudusid. Pealegi muutub kõverate juhikute kaldenurk teekonna jooksul märgatavalt.

Teise platvormini viivad liftid tehti kahekorruseliste kabiinidega. Sealt kolmandani viiv sai ajamiks 81 meetri pikkused hüdraulilised „tungrauad" ja kabiin mahutas kuni 110 sõitjat. Tõstuk töötas üle 90 aasta ja sai elektriajami alles 1982. aastal. Hiljem asendati lifte korduvalt uuemate ja parematega ning 1983 ehitati teise ja kolmanda platvormi vahele tervelt neli uut.

Aga 1889. aasta maailmanäituse ajaks pandi esimesele platvormile otsemaid populaarsust pälvinud restoran ja teisel leidis koha… ajalehe Le Figaro toimetus.

Iga seitsme aasta tagant võõbatakse torn rooste tõrjumiseks uue värviga üle, ja seda kulub iga kord umbes 60 tonni. 25 maalri enam kui aastapäevad vältavaks töötsükliks vajatakse iga kord 50 kilomeetrit turvaköit, 2 hektarit püüdevõrku, 1500 harja ja enam kui 5000 lihvketast.
Eiffeli torn sai vaieldamatult Pariisi olulisimaks sümboliks, võib-olla isegi terve maailma tuntuimaks ehitiseks. Esialgu ei pakkunud see enamat kui ainult põnevat panoraamvaadet kõrgelt, kuid 1906. aastal monteeriti torni ka telegraafisaatja antenn.

Nimetati maailma kõige odavam linn >>

Esialgu sõlmiti Eiffeliga kontsessioon, et ehitis lammutatakse 20 aasta pärast. Kuid algusest peale oli publiku huvi nii suur, et torn hakkas kohe kasumit teenima. Juba 1889. aasta näituse ajal kattis piletitulu peaaegu kogu ehituskulu. Traadita telegraafi pioneer Gustave-Auguste Ferrié hakkas 1903. aastal Eiffeli tornist tegema katseid Inglismaaga peetava raadiosidega.

Juba 1908 saavutati kindlaks ühenduskauguseks 6000 kilomeetrit. 1921 korraldati torni antennist esimene ringhäälingu-otseülekanne ja 1935 toimus sealse saatja kaudu ka esimene televisioonisaade.
Eiffeli tornist sai mälestusmärk rauale kui ehitusmaterjalile, sest peatselt pidi see juba uuema ees taganema. Saabus sarrusbetooni ajastu.

Huvitav teada

  • Kuni 2006. aasta lõpuni, niisiis 117 tegevusaastaga, oli torni jõudnud külastada täpipealt 229 623 812 inimest. Praegu käib torni imetlemas aastas umbes 6 miljonit, ehk siis keskmiselt 16 500 inimest päevas.
  • Torni aastane elektritarve ulatub 7500 megavatt-tunnini.
  • Eiffeli torni ehituskulud olid 7 400 000 franki; juba 1889. a näituse ajal oli sissetulek külastajate arvelt 6 500 000 franki.
  • Suvepäikeses kaldub torni tipp detailide ebaühtlase soojuspaisumise tõttu 15 cm varju jääva külje suunda.
  • Las Vegasessse on püstitatud Eiffeli torni täpne koopia mõõtkavas 1: 2. See ehib luksushotelli Hotel Paris, mis jääb torni alla.
  • Gustave Eiffel: „Arhitektuuriesteetika esmane põhimõte nõuab, et mingi ehitise olulisemad jooned oleksid selle funktsiooniga sobitatud."
  • Gustave Eiffel: „Prantsusmaa saab esimeseks riigiks, mille lipp lehvib 300 meetri kõrgusel mastil."
  • Koos uue, 2000. aastal paigaldatud antenniga on torni kõrgus 324 meetrit.
  • Reigi külas Hiiumaal on kohalik meistermees Jaan Alliksoo püsti saanud puitmaterjalist kokkunaelutatud 31,4 meetri kõrguse „Eiffeli torni".

Allikas: Tehnikamaailm

Sõitsime abikaasaga Pariisi. Enam me sellist viga ei tee! >>

314
Tagid:
ehitis, asutamine, turism, vaatamisväärsus, Eiffeli torn, Pariis, Prantsusmaa
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega