Eesti Riigikontroll loodi 1918. aasta 27. detsembril, illustratiivne foto

Riigikontroll tähistab 99. aastapäeva

16
(Uuendatud 13:00 27.12.2017)
Eesti Riigikontroll loodi 1918. aasta 27. detsembril Eesti Vabariigi tolleaegse kõrgeima riigivõimuorgani Maapäeva otsusega

Riigikontrolli ülesandeks sätestati: "…kõigi asutuste, ametkohtade, ettevõtete ja majapidamiste järele valvamine nende käes olevate riigi varadega ümberkäimise, nende eelarvete täitmise ja nende majapidamise seaduspärasuse ja otstarbekohasuse suhtes." Hõlmates lisaks seaduspärasuse kontrollile ka otstarbekuse jälgimist, võimaldab see põhimõte tõmmata paralleele tänapäevase Riigikontrolliga.

Riigikontroll: Eesti ei pea lootma välisabile >>

Esimeseks riigikontrolöriks määrati majandusteadlane Aleksander Oinas. Enne Teist maailmasõda töötasid riigikontrolörina veel Kaarel Eenpalu, Johannes Friedrich Zimmermann ja kõige pikemat aega 1929. aastal ametisse astunud Karl Johannes Soonpää, kelle vabastas ametist Konstantin Päts 10. juulil 1940, ligi kuu pärast seda, kui Punaarmee Eesti okupeeris.

Riigikontrolöri ajutiseks kohusetäitjaks sai endine Riigivolikogu liige Aleksander Aben, kes oli põgenenud sunnitöölt, kuhu ta oli mõistetud laimu levitamise eest riigipea kohta.

Riigikontrolli-nimelise asutuse tegevus lõppes 25. augustil 1940 stalinliku konstitutsiooni kehtestamisega. Nõukogude ajal tegutses Eesti NSV Rahvakontroll.

Riigikontrolli taasloomine

1989. aastal alustati Isemajandava Eesti (IME) kontseptsiooni raames sobiva riigiorganite süsteemi kavandamist. Samal aastal esitas töögrupp valitsusele kava, milles nähti ette likvideerida kõik seni kontrollifunktsioone omanud 31 riigiasutust. Riigiasutuste raamatupidamisarvestuse õigsuse kontrollimise pidi enda peale võtma loodav, Ülemnõukogule aruandekohustuslik Riigikontroll.

Eesistumine osutus planeeritust 7miljoni võrra odavamaks >>

Riigikontroll taasloodi Riigikontrolli seaduse vastuvõtmisega 1990. aasta 6. juunil, mille eeskujuks olid sõjaeelse Riigikontrolli tegevust reguleeriva seaduse sätted ja Euroopa riikide parim praktika auditeerimise vallas.

Samal aastal nimetas Ülemnõukogu riigikontrolöriks Hindrek-Peeter Meri, kelle 7 aastase ametiaja jooksul kujundati välja uue institutsiooni organisatsioon ja tegevuspõhimõtted. Samuti loodi alus Riigikontrolli suhetele teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja nende rahvusvaheliste organisatsioonidega. Riigikontrollist kujunes rahvusvaheliselt tunnustatud auditiorganisatsioon. Pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist koostati selle sätetega kooskõlas olev Riigikontrolli seadus, mille Riigikogu võttis vastu 10. jaanuaril 1995.

1998. aastal sai Riigikogu otsusel riigikontrolöriks Juhan Parts, kes andis oma panuse Riigikontrolli töö ja organisatsiooni kujundamisse. Riigikontrolli töö rahvusvahelisi auditistandardeid ja riikluse arengut arvestavad täpsustatud lähtealused sätestati 2002. aasta 29. jaanuaril vastu võetud uue Riigikontrolli seadusega. Napilt aasta enne oma volituste lõppemist esitas Juhan Parts presidendile tagasiastumispalve ja suundus poliitikasse.

Rahandusminister Toomas Tõniste
© Фото : Riigikantselei / Jürgen Randma

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve seaduse >>

25. veebruaril 2003 kinnitas parlament riigikontrolöriks Mihkel Oviiri, kes asus alates 1. aprillist pärast vande andmist Riigikogu ees täitma oma 5-aastast ametiperioodi. 2008. aasta 26. veebruaril nimetas parlament presidendi ettepanekul Mihkel Oviiri ametisse uueks ametiajaks. 7. aprillil 2008 andis Oviir Riigikogu ees ametivande. Riigikontrolli alates 2003. aastast juhtinud Mihkel Oviiri teine ametiaeg sai 2013. aasta 6. aprilli südaööl otsa ja ta siirdus pensionile.

26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu uueks riigikontrolöriks Alar Karise. Tema poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu oli neli ja kolm jäi erapooletuks. Aastatel 2003−2007 oli Karis Eesti Maaülikooli ja aastatel 2007−2012 Tartu Ülikooli rektor.

Ametisse astus Alar Karis 8. aprillil 2013, andes ametivande Riigikogu ees. Riigikontrolöri ametiaeg on viis aastat, mille lõppedes võib president esitada Riigikogule senise riigikontrolöri kandidatuuri uueks ametiajaks.

Allikas: Riigikontroll

16
Tagid:
kuupäevad, rahandus, vara, majandus, Riigikogu, riigikontroll, Alar Karis, Eesti
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega