Eesti Riigikontroll loodi 1918. aasta 27. detsembril, illustratiivne foto

Riigikontroll tähistab 99. aastapäeva

13
(Uuendatud 13:00 27.12.2017)
Eesti Riigikontroll loodi 1918. aasta 27. detsembril Eesti Vabariigi tolleaegse kõrgeima riigivõimuorgani Maapäeva otsusega

Riigikontrolli ülesandeks sätestati: "…kõigi asutuste, ametkohtade, ettevõtete ja majapidamiste järele valvamine nende käes olevate riigi varadega ümberkäimise, nende eelarvete täitmise ja nende majapidamise seaduspärasuse ja otstarbekohasuse suhtes." Hõlmates lisaks seaduspärasuse kontrollile ka otstarbekuse jälgimist, võimaldab see põhimõte tõmmata paralleele tänapäevase Riigikontrolliga.

Riigikontroll: Eesti ei pea lootma välisabile >>

Esimeseks riigikontrolöriks määrati majandusteadlane Aleksander Oinas. Enne Teist maailmasõda töötasid riigikontrolörina veel Kaarel Eenpalu, Johannes Friedrich Zimmermann ja kõige pikemat aega 1929. aastal ametisse astunud Karl Johannes Soonpää, kelle vabastas ametist Konstantin Päts 10. juulil 1940, ligi kuu pärast seda, kui Punaarmee Eesti okupeeris.

Riigikontrolöri ajutiseks kohusetäitjaks sai endine Riigivolikogu liige Aleksander Aben, kes oli põgenenud sunnitöölt, kuhu ta oli mõistetud laimu levitamise eest riigipea kohta.

Riigikontrolli-nimelise asutuse tegevus lõppes 25. augustil 1940 stalinliku konstitutsiooni kehtestamisega. Nõukogude ajal tegutses Eesti NSV Rahvakontroll.

Riigikontrolli taasloomine

1989. aastal alustati Isemajandava Eesti (IME) kontseptsiooni raames sobiva riigiorganite süsteemi kavandamist. Samal aastal esitas töögrupp valitsusele kava, milles nähti ette likvideerida kõik seni kontrollifunktsioone omanud 31 riigiasutust. Riigiasutuste raamatupidamisarvestuse õigsuse kontrollimise pidi enda peale võtma loodav, Ülemnõukogule aruandekohustuslik Riigikontroll.

Eesistumine osutus planeeritust 7miljoni võrra odavamaks >>

Riigikontroll taasloodi Riigikontrolli seaduse vastuvõtmisega 1990. aasta 6. juunil, mille eeskujuks olid sõjaeelse Riigikontrolli tegevust reguleeriva seaduse sätted ja Euroopa riikide parim praktika auditeerimise vallas.

Samal aastal nimetas Ülemnõukogu riigikontrolöriks Hindrek-Peeter Meri, kelle 7 aastase ametiaja jooksul kujundati välja uue institutsiooni organisatsioon ja tegevuspõhimõtted. Samuti loodi alus Riigikontrolli suhetele teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja nende rahvusvaheliste organisatsioonidega. Riigikontrollist kujunes rahvusvaheliselt tunnustatud auditiorganisatsioon. Pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist koostati selle sätetega kooskõlas olev Riigikontrolli seadus, mille Riigikogu võttis vastu 10. jaanuaril 1995.

1998. aastal sai Riigikogu otsusel riigikontrolöriks Juhan Parts, kes andis oma panuse Riigikontrolli töö ja organisatsiooni kujundamisse. Riigikontrolli töö rahvusvahelisi auditistandardeid ja riikluse arengut arvestavad täpsustatud lähtealused sätestati 2002. aasta 29. jaanuaril vastu võetud uue Riigikontrolli seadusega. Napilt aasta enne oma volituste lõppemist esitas Juhan Parts presidendile tagasiastumispalve ja suundus poliitikasse.

Rahandusminister Toomas Tõniste
© Фото : Riigikantselei / Jürgen Randma

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve seaduse >>

25. veebruaril 2003 kinnitas parlament riigikontrolöriks Mihkel Oviiri, kes asus alates 1. aprillist pärast vande andmist Riigikogu ees täitma oma 5-aastast ametiperioodi. 2008. aasta 26. veebruaril nimetas parlament presidendi ettepanekul Mihkel Oviiri ametisse uueks ametiajaks. 7. aprillil 2008 andis Oviir Riigikogu ees ametivande. Riigikontrolli alates 2003. aastast juhtinud Mihkel Oviiri teine ametiaeg sai 2013. aasta 6. aprilli südaööl otsa ja ta siirdus pensionile.

26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu uueks riigikontrolöriks Alar Karise. Tema poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu oli neli ja kolm jäi erapooletuks. Aastatel 2003−2007 oli Karis Eesti Maaülikooli ja aastatel 2007−2012 Tartu Ülikooli rektor.

Ametisse astus Alar Karis 8. aprillil 2013, andes ametivande Riigikogu ees. Riigikontrolöri ametiaeg on viis aastat, mille lõppedes võib president esitada Riigikogule senise riigikontrolöri kandidatuuri uueks ametiajaks.

Allikas: Riigikontroll

13
Tagid:
kuupäevad, rahandus, vara, majandus, Riigikogu, riigikontroll, Alar Karis, Eesti