Estonia

Parvlaeva Estonia huku saladused

2349
(Uuendatud 09:03 29.09.2017)
Oma mälestusi ööl vastu 28. septembrit 1994. aastal toimunud merekatastroofist jagas portaaliga Sputnik Eesti Galina Sapožnikova – üks neist ajakirjanikest, kes on üritanud tragöödia põhjust leida

Galina Sapožnikova

Sellest, mis Läänemerel juhtus, said kõik teada 28. septembri hommikul. Õhtul oli olnud torm ja tugev tuul, tol konkreetsel hommikul aga säras päike. Miskipärast on niimoodi meelde jäänud: sinine pidupäevataevas kontrastiks Tallinna sadamasse tulnud inimeste meeleheitele ja valule. Kusjuures eestlased ja venelased olid siis ühises mures väga ühtehoidvad. Minul aga jäi parvlaevale ülikooliaegne sõbratar, läti ajakirjanik Inga Helmane, kellega elasime Leningradi ülikooli päevil ühes toas. Nähtavasti sellepärast tungisingi nii sügavuti sellesse loosse, et lootsin Inga üles leida – algul elusana, hiljem surnuna…

Küsitlus

Kas tuleks jätkata parvlaeva Estonia huku põhjuste uurimist?
  • Jah, laevahuku ametlik põhjus ei kannata kriitikat.
    85.0% (192)
  • Ei, ametliku põhjendusega ei lepi vaid vandenõuteoreetikud.
    3.5% (8)
  • Ei, tõde ei avalda meile niikuinii mitte keegi.
    11.5% (26)
Hääleta: 52

Järgmisel päeval, 29. septembril palus lehetoimetus mul lennata Soome, Turusse, kuhu viidi päästetud ja paraku ka hukkunud. Valas vihma ja valitses üleüldine masendus – vahest sellestki, et linna mööda vurasid laibaautod. Ma jõudsin sinna alles õhtuks ja jäin pressikonverentsile hiljaks. Aga mu väljanägemine oli nii õnnetu ja läbivettinud, et kaastundlik turvamees andis mulle mingid paberid päästetute nimedega, mis ajakirjanikele välja jagati. Nende nimede juures, keda oli õnnestunud päästa, seisid tähed OK. Ja vaat esimesel päeval ei teinud absoluutselt mitte miski mind ärevaks – ma lihtsalt rõõmustasin, et vähemalt kedagi õnnestus päästa.

Päästetud pidid ise oma nimed ütlema

Küsimused hakkasid kerkima hiljem. No näiteks – mulle antud paberilehel olid Pärnu kaksikõdede (minuteada töötasid nad tantsijatena) Hannika ja Hannely Veide nimede juures tähed OK. Kusjuures esimese puhul oli kirja pandud kodune nimekuju – Hanka. Hiljem selgus, et see oli eksitus ja tüdrukuid polnud päästetud – nad sattusid nende kaheksa inimese hulka, kes eesotsas endise kapteni Avo Pihtiga, keda esmalt justkui nähti elusana, kuid keda päästetute lõplikus nimekirjas ei olnud.

Mõne nädala pärast õnnestus mul saada telefoniühendus päästeoperatsioonis osalenud Soome kopterilenduritega. Mul oli neile ainult üks küsimus: kas nad võisid teadvuseta inimese veest välja tõmmanult kanda ta nimekirja kellegi teise ütluste põhjal? Et kui keegi meeskonnaliikmetest oleks järsku öelnud: "Oi, ma tunnen teda – see on Vanja Petrov!" Või, näiteks, "Jaan Tamm", kui olla Eesti oludes tõepärasem. "Ei," vastasid päästjad kindlalt. "Meie reeglite kohaselt peab inimene ise oma nime nimetama." Aga kuidas siis ilmus nimekirja ametliku Hannika asemele Hanka?

Kõik ülejäänud lood kadumajäänud inimestest olid samuti üllatavad. Mõistagi võtsin ma arvesse sugulaste hingeseisundit ja püüdsin kainelt hinnata nende jutte sellest, nagu oleks kodudes saanud oma lähedastelt telefonikõnesid, ja nii edasi. Kuid eestlasest kaptenit Erich Moiki*, kes rääkis, et ta nägi saksakeelsetes uudistes täiesti selgesti mähitud kapten Pihti, tekk õlgadel, ei olnud mul põhjust mitte usaldada. Muide, mitte kunagi elus ei ole ühegi maailma riigi politsei mind nii jesuiitlikult ja põhjalikult läbi otsinud kui Rootsi politsei – pärast seda intervjuud, mille mulle andis kaptenikajutis Eric Moik. Mis on iseenesest samuti imelik.

Спасательная операция
© AP Photo / ELSA PYYSALO
Päästeoperatsioon.

Liiga palju kummalisust

Kummalisust oli selles loos üldse palju – alates kadunud "kaheksasest grupist" ja tolliametniku Igor Krištapovitši** mahalaskmisest kuni kolme valitsuse – Eesti, Rootsi ja Soome – kategoorilise keeldumiseni Venemaa abi vastuvõtmisest. 80 meetrit meresügavust, mille põhjas parvlaev Estonia mudasse mattus, ei olnuks Vene laevale Mstislav Keldõš ja süvaveeseadmetele Mir, millega isegi Titanicu juurde on sukeldutud, üldse mingi probleem.

Kõige suuremad kahtlused uurimiskomisjoni ametliku versiooni suhtes tekkisid siis, kui paar aastat pärast õnnetus üritati uppunud parvlaev katta betoonist sarkofaagiga. Diskussioonid selles küsimuses lõppesid tasapisi eimillegagi ja ma ei välista sugugi, et avalikkuse protestidest hoolimata nõnda tehtigi.

Подъём носовой аппарели парома Эстония
© AP Photo / JAAKKO AVIKAINEN
Aparelli tõstmine.

See, mis tundus mõeldamatu

Me olime 1994. aastal liiga naiivsed ja uskusime ülemaailmset õiglust, mistõttu igasuguseid vandenõuversioone avaldades neid tegelikult lõpuni ei usutud. (Et Estonia aparell avati teadlikult selleks, et salajane laadung merre heita ja et kapten Piht oli selle seiga peamiseks tunnistajaks ning seetõttu ta ja kõik, kes juhtumisi temaga samale päästeparvele sattusid, viidi Soome ja Rootsi haiglatest kuhugi salajasse sõjaväebaasi, kust nad püüdsidki lähedastele helistada, lõpuks aga said nad kõik tapetud.)

Toona, üleüldise demokraatia triumfi uskumise aegadel tundus uskumatu isegi see, et filmikaadrid kapten Pihtiga võidi telekroonikast välja lõigata. Rääkimata juba sellest, et Saksamaa asub täitma USA käske ning lausa mitu riiki korraga osalevad sobingus parvlaeva Estonia huku saladuse varjamiseks.

Pärast kõike seda, mis maailmaga, Euroopaga katastroofist möödunud 23 aastaga on toimunud, hakkan ma juba kõike uskuma…

Kuid maailma kaartide praeguse paigutuse juures ei ole mingil uuel uurimisel mõtet. Võib-olla surivoodil keegi neist midagi poetab – keegi neist, kes teab tõde. Carl Bildt*** näiteks. Mart Laarilt**** ju enam ei küsi, olgugi ta elus.

* Erich Moik oli eesti laevakapten. Parvlaeva Estonia hukkumispäeval viibis ta Rostockis, kus võttis vastu parvlaeva Diana 2. Alus siirdus Tallinna–Stockholmi 1994. aasta 11. detsembril nime all Mare Balticum.

** Igor Krištapovitš oli endine Eesti tollitöötaja ja seejärel turvaäris, mis väidetavalt kuulas pealt ja salvestas telefonivestluse salakaubaveost parvlaeval Estonia. Lasti maha Tallinna kesklinnas varsti pärast parvlaeva Estonia hukkumist.

*** Carl Bildt oli tol ajal Rootsi peaminister.

**** Mart Laar oli sel ajal Eesti peaminister.

2349
Tagid:
praam, Estonia, Balti meri
Teema:
Parvlaeva Estonia hukkumine (10)
Мeediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski

Võšinski käivitas kampaania Sputnik Eesti toetuseks

(Uuendatud 20:30 25.12.2019)
Avaldamaks toetust Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud võimud ajakirjanikutöö eest vanglaga ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski flashmobi #SputnikSila

ТАLLINN, 25. detsember — Sputnik. Avaldamaks toetust portaali Sputnik Eesti töötajatele, keda kohalikud ametivõimud oma kutsealaste kohustuste täitmise eest kriminaalvastutusega ähvardavad, algatas meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski netipõhise kodanikuliikumise #SputnikSila – Sputnikus on jõud.

Liberaalse avalikkuse hingematva vaikimise taustal, kes muudel juhtudel võimude poolt ahistatud meedia toetuseks kõrvulukustavat kära armastab teha (a’la "Je suis Charlie") on algatatud flashmobi #SputnikSila portaali Sputnik Eesti töötajate toetuseks, keda Eesti võimud sidemete eest meediaagentuuriga Rossija Segodnja vastutusele võtta ähvardavad.

Aktsiooni algatajaks sai meediaagentuuri Rossija Segodnja tegevdirektor Kirill Võšinski, kes RIA Novosti Ukraina peatoimetaja kohustusi täites omal nahal Kiievi-poolse õigusliku omavoli kogu "ilu" tunda sai. 

Võšinski, kes viibis oma ametialaste kohustuste täitmise tõttu ühtekokku 15 kuud Ukraina vanglates, mõistab pareminini kui keegi teine sellise toetuse vajalikkust ajakirjanikele, kes on ka Eestis väljaspool seadust olevaiks kuulutatud.

Гиря Sputnik
© Sputnik
Sputniku sangpomm

Flashmobi #SputnikSila tunnusmärgiks sai ettevõtte kollase logo toonidesse värvitud sangpomm, kus on kirjas "Got You Covered!" ("Võid meie peale loota!").

Võšinski sõnul polegi siis, kui ajakirjanik satub võimude surve alla, oluline, millisel kujul see nimelt väljendub, olgu siis tegu vahistamisähvarduse või tegeliku vangistusega.

"Aga just nimelt see surve võimaldab mõtteid koguda, keskenduda ja mõista, mida ja milleks sa teed."

"Meie Eesti kolleegid ja kõik teised mõistavad suurepäraselt, miks neile survet avaldatakse, ja seetõttu on eriti tähtis neile toetust avaldada," sõnas ta.

Võšinski rõhutas, et ta ei taha, et kõike toimuvat liialt traagiliselt võetaks, mistõttu täidab kogu toetusavaldust teatav huumor ja satiir.

"Kolleegid, me survestame teie nimel kõike, mis meie võimuses," teatas ta Sputnik Eesti töötajatele.

Toetuskampaanias on juba kaasa löönud sellised meediaagentuuris Rossija Segodnja tuntud inimesed nagu Andrei Blagodõrenko, Pjotr Lidov-Petrovski, Armen Gasparjan, Tural Kerimov ning agentuuri hispaania-, hiina- ja ingliskeelsed korrespondendid.

Lugege lisaks:

Tagid:
flashmob, Kirill Võšinski, tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Starliner

Kosmosesõda lükkub edasi: ameeriklased olid sunnitud Starlineri kosmosest tagasi tooma

(Uuendatud 15:42 25.12.2019)
NASA teatas, et toob Maale tagasi oma uusima kosmoselaeva Starliner, mis ei suutnud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga.

TALLINN, 25. detsember — Sputnik. USA katse luua Venemaast sõltumatu viis oma astronautide toimetamiseks rahvusvahelisse kosmosejaama lõppes edutult: tema uusim kosmoselaev Starliner tuleb Maa peale tagasi "tühjade kätega".

USA riikliku aeronautika- ja kosmosevalitsuse (NASA) peadirektoro Jim Bridenstine'i otsust Starliner koju tuua vahendas RIA Novosti.

Starliner on terve ja naaseb pühapäeval New Mexicosse," teatas ta.

Директор НАСА Джим Брайденстайн
© Sputnik / Сергей Мамонтов
NASA peadirektor Jim Bridenstine

Starliner maandus langevarjusüsteemi abil pühapäeval kell 15.00 Eesti aja järgi White Sandsi polügoonile.

Pärast Starlineri maandumist loodavad tema konstrueerijad välja selgitada äparduse põhjused.

NASA ei suuda end Venemaast "lahti rebida"

Starlineri on konstrueerinud ettevõte Boeing NASA tellimusel spetsiaalselt mehitatud missioonideks rahvusvahelisse kosmosejaama, Kuule ja kaugemale kosmosesse.

On pidulikult kuulutatud, et see projekt teeb lõpu "Ameerika sõltuvusele Venemaast", kelle kosmoselaevad Sojuz on toimetanud USA astronaute rahvusvahelisse kosmosejaama pärast kosmosesüstikute (Space Shuttle) programmi lõpetamist.

Starliner startis reedel, 20. detsembril, kanderaketiga Atlas V Florida osariigis Canaverali neemel asuvalt kosmodroomilt oma esimesele, mehitamata katselennule. Ta pidi põkkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga laupäeval, 21. detsembril, ja jääma nädalaks ajaks jaama "külge" enne plaanipärast tagasitulekut Maale.

15 minutit pärast plaanipäraselt kulgenud starti vabastas Starliner kanderaketi viimase astme ja läks üle iseseisva lennu režiimile. Kuid kavandatud aja pärast tema enda mootorid ei käivitunudki. Selle tagajärjel sattus laev valele orbiidile ega suutnud kosmosejaama juurde lennata.

Starlineriga on midagi viltu

Endine USA astronaut Gregory J. Harbaugh, kes on Ameerika süstikutega neli korda kosmoses käinud, kommenteeris oma kogemuste põhjal firma Boeing laeva "Starliner" valmisolekut mehitatud lennuks.

"Peaagu miski ei töötanud eeldatud viisil. Laev on mehitatud lennuks valmis," kirjutas astronaut irooniliselt Twitteris. 

Kogenud astronaut luges üles Starlineri stardil tekkinud ootamatud olukorrad, nimetades muuhulgas manöövrite mittetoimumist etteantud ajal orbiidile jõudmiseks, laeva vale orientatsiooni, rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkumise ärajäämist, mis tema sõnul on riist- ja tarkvara demo, samuti side puudumist kriitilisel ajal.

Lugege lisaks:

Tagid:
avarii, kosmosejaam, kosmoselaev, kosmos, NASA, USA
Samal teemal
Venemaa relvajõudude peastaabi ülem: NATO tegevus valmistab ette ulatuslikku konflikti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega